4-13-7994/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2014 Tallinnas Väärteoasja number 4-13-7994 (2510,13,002999) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi E.T kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.11.2013 otsuse väärteoasjas nr 2510,13,002999 tühistamises.

Kaebaja E.T isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; elukoht: XXX; e-posti aadress: XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti 04.11.2013 otsus väärteoasjas nr 2510,13,002999 muutmata ja E.T kaebus rahuldamata.

2. E.T peab talle määratud rahatrahvi tasuma kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Motiveeritud kohtuotsus on pooltele kätte antud 17.01.2014

Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Selgitada, et VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

- materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

- väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused).

Asjaolud:

Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri poolt 09.10.2013 koostatud väärteoprotokolli nr

AB1337535 kohaselt juhtis E.T (sünd 09.07.1975) 09.10.2013 kella 21.24 Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 82 km, mootorsõidukit Volvo V70 r/n XXX kiirusega 117 +/- 4 km/h. Lubatud antud teelõigul 90 km/h. Ületas mitte vähem kui 23 km/h. Mõõdetud seadmega STALKER II MDR nr AS008386. E.T rikkus seega LS § 15 lg 1 p 1, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteod.

22.10.2013 esitas E.T Politseija Piirivalveameti Paide osakonnale taotluse väärteoasja menetlusalluvuse muutmises põhjendusega, et tema elukoht on Tallinnas.

23.10.2012 määruse alusel rahuldas kohtuväline menetleja kaebaja taotluse ning väärteoasi edastati menetlemiseks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskusele.

04.11.2013 Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2510,13,002999 alusel määrati E.T-le

LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 120,00 EUR.

Kohtuvälise menetleja hinnangul E.T karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses.

E.T ei nõustu mõõtetulemisega ning märgib, et asjas ei ole tõendatud, et näit saadi tema juhitud sõiduki liikumise mõõtmisel. Kaebaja märgib, et lisaks temale viibisid sõidukis veel elukaaslane XXX, elukaaslase 15-aastane poeg XXXning tema ja elukaaslase ühine laps, kes on 7 kuune. Kaebaja märkis, et tema elukaaslane jälgib sõidukis viibides alati tähelepanelikult sõidukiirust ning juhib tema tähelepanu igal võimalikul juhul kiiruse kasvamisel üle lubatud piirkiiruse. Eeltoodu alusel ei ole mõeldav, et ta ületas lubatud sõidukiirust sellises ulatuses.

Kaebaja märgib, et tunnistajana üle kuulatud XXXütlused on vastuolulised ja oma sisult absurdsed. Lisaks ei näidatud talle tunnistaja ülekuulamise protokolli ning seetõttu puudus tal võimalus seda koha peal vaidlustada. E.T hinnangul on XXXütlused ebausaldusväärsed ning tunnistaja ülekuulamise protokoll ei ole tõendina arvestatav. Kaebaja osundab samuti, et tema poolt väidetavalt toime pandud väärtegu ei ole usaldusväärselt salvestatud ega muul moel tõendatud.

Kaebaja taotleb 04.11.2013 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning asjas menetluse lõpetamist.

Kaebaja jäi kohtuistungil kaebuses esitatu ning selles sisalduva taotluse juurde ning leidis, et kohtuvälise menetleja 04.11.2013 otsus tuleb tühistada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja 04.11.2013 otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel saadud tulem seaduslik ja õige. Asjas on rikkumine tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning samuti üle kuulatud tunnistajate ütlustega.

Kohtule esitatud tõendid: Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad XXX, S. Maileht, T. Jentson, XXX ja kaebaja. Kohus uuris järgmisi kirjalikke materjale: 09.10.2013 väärteoprotokoll, 09.10.2013 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-12/00195, E.T karistusregistri õiend.

Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

09.10.2012 kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostati 09.10.2012 kella 21.24 Järvamaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 82 km-l riikliku järelevalve korras E.T poolt juhitud ja Tallinna poole suunduva mootorsõiduki Volvo V70 r/n XXXliikumiskiiruse mõõtmist.

Kiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS008386, seade testitud 09.10.2012 kella 19:00, seade töökorras; seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele.

Protokolli kohaselt pöörati kiirusmõõteseadme kasutamisel tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtetulemusi ning võeti meetmed probleemide vältimiseks:

- kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi;

- mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes;

- välistati elektriliste häirete allikad;

- tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused.

Protokollist nähtuvalt oli mõõtmise tehiolud järgmised: mõõtmist teostati asulavälisel teel, nähtavus oli hea, ilmastik oli sademeteta, teeolud olid kuivad, mõõtmine viidi läbi pimedal ajal, kattega 2- suunalisel teel. Mõõtja sõiduk seisis kõrvalteel. Kiirusmõõteseadmel valiti sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks mõõterežiim „mõõtmine paigal seistes“, seade oli käes. Mõõdetav sõiduk liikus pärisuunalisel rajal üksinda ja lähenes. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev.

Kiirusmõõteseadme lugem 117 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-4 km/h. Seega ületas E.T mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 23 km/h. Patrullsõiduki kiirus 0 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat.

AS Metrosert poolt väljastatud taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00195 kohaselt oli E.T poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur Stalker II MDR nr TTRSS- 12/00195 23.11.2012 taadeldud.

VV 16.06.2011 määruse nr 78 Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõteseadme mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 8 p 4 järgi ei ole lubatud sõidukiirust mõõta kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid; § 9 lg 2 p 3 järgi ei tohi radarmõõturi kasutamisel mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. 09.10.2012 kiirusmõõteseadme protokollis on märgitud, et kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtetulemusi; protokollis on kirjeldatud meetmed probleemide vältimiseks. 09.10.2012 kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud, et kiirusmõõteseadme Doppler helisignaal oli mõõtmise ajal ühtlaselt kõrgenev, so nõuetekohane.

Kaebaja keskne kaitseväide seisneb kohtu hinnangul selles, et temaga koos samas sõidukis viibinud kaasreisijad XXX ja XXXjagavad kaebaja veendumust selles, et tema poolt ületatud kiirus ei saanud olla nii märkimisväärne, kui politsei fikseeris.

Kohus märgib, et kaebaja ning tunnistajate XXXja XXXütlused on mõnevõrra vastuolulised. Kaebaja märkis, et tema elukaaslane ei talu kiiresti sõitmist, jälgib sõidukiirust ning esitab talle alati etteheiteid, kui kiirus läheb liiga suureks. Tunnistaja XXX selgitas samuti, et tal on komme kontrollida, mis kiirusega mees sõidab, ta peab nägema spidomeetrit, tol õhtul ta ka kontrollis ja ütles elukaaslasele, et ärgu sõitku nii kiiresti. Tunnistaja XXX selgitas, et ta istus sõidukis tagaistmel, keskel. Kohus ei kahtle tunnistaja XXX ütlustes selle kohta, kus ta sõidukis istus: arvestades kaebaja ja XXX ütlusi selles, et autos viibis ka nende ühine 7-kuune beebi, on eluliselt usutav, et pikal sõidul istub lapse ema lapsele võimalikult lähedal, kuigi tagumist, keskmist istet saab iseenesest pidada ebamugavaks. Samas kinnitas tunnistajana üle kuulatud S. Maileht, et ema ja kasuisa küll rääkisid enne vahejuhtumit omavahel, kuid nad ei vaielnud ja samuti ei olnud neil sel päeval juttu sõidukiiruse teemal. Tunnistaja andis ütlusi, et sellel päeval ei olnud üldse sõidukiirus XXX ja E.T vahelise vestluse esemeks. Eeltoodu paneb kohtu sügavalt kahtlema kaebaja ja tunnistaja XXX versioonis selle kohta, et tunnistaja XXX sõidu ajal jälgis pingsalt spidomeetrit, üritas tajuda kiirust ning tegi elukaaslasele aeg-ajalt selle pinnalt ka etteheiteid. Pigem nähtub tunnistaja XXX ütlustest (ja samuti on eluliselt usutav) et XXX ja E.T küll vestlesid omavahel, kuid mitte sellest, et E.T sõidab liiga kiiresti. Tunnistaja XXX andis ütlusi selle kohta, et tema istus juhi kõrval, vaatas sõidu ajal GPS-i ja jälgis marsruuti ning kiirust. Tunnistaja

XXX märkis, et GPS hakkab „piiksuma“ kui kiirust ületada. Kohus märgib esmalt, et tunnistaja ütlused selles, et ta istus ning jälgis GPS-i on eluliselt usutavad: tunnistaja näol oli tegemist 15- aastase poisiga, kelle puhul on tõenäoline eeldada, et ema ja kasuisa vestlusest pakub tõepoolest enam huvi GPS jälgimine, kuid tunnistaja väidete osas, mis puudutavad GPS märguannet kiiruse ületamise korral märgib kohus, et nimetatud funktsioon on hõlpsalt seadistatav ja muudetav, samuti on mõistlik eeldada, et GPS näit võib erineda taadeldud ning kontrollitud mõõteseadme näidust; GPS näol on tegemist satelliidipõhise süsteemiga. Käesoleval juhul ei saa seetõttu lugeda GPS näitu mõõtevahendi näidust usaldusväärsemaks.

Kaebaja väitel tuleb tunnistaja XXXülekuulamise protokoll jätta tähelepanuta, sest see ei ole usaldusväärne ja on oma sisult absurdne, samuti ei võimaldatud tal tunnistaja ülekuulamise protokolliga koha peal tutvuda.

Kohtu hinnangul ei oma kaebaja väited asja lahendamisel tähtsust. VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, sh kuulab vahetult, kohtuistungil ära tunnistajad. Eeltoodu tõttu tuleb asja lahendamisel alati eelistada tunnistaja istungil antud ütlusi. VtMS § 19 lg 1 p 6 järgi on menetlusalusel isikul õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga, sh tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Samas on nimetatud õigus üldkorras menetletava väärteoasja puhul realiseeritav ka menetluse hilisemas etapis. Käesoleval juhul on E.T seda õigust ka realiseerinud, esitades 22.10.2013 menetlejale teabenõude ja taotluse asjas kogutud materjalide väljanõudmises. Asjaolu, et E.T-le ei esitatud sündmuskohal tunnistaja ülekuulamise protokolli, mille tõttu rikuti tema VtMS § 19 lg 1 p 6 märgitud õigust, on VtMS 6 jaotises märgitud kaebuse esemeks.

Tunnistaja T. Jentson andis kohtuistungil ütlusi, E.T oli võimalus esitada tunnistajale küsimusi ning seega on XXX ütlused lubatavad.

Kohus märgib, et tunnistaja XXX, XXX, XXX, kaebaja E.T ja kiirust mõõtnud ametniku A.

Kasemäe ütlused riimuvad selles, et 09.10.2013 kella 21.24 oli liiklustihedus sündmuskohal võrdlemisi hõre. Samas on tunnistaja T. Jentson ja mõõtja A. Kasemägi väitnud, et kaebaja sõiduk liikus teel üksi, kaebaja E.T, tunnistajad XXX ja XXXselgitasid, et E.T poolt juhitud sõiduki ees liikus veel üks auto. Tunnistajate ütlused lahknevad selles, kui kaugel eessõitnud auto võis olla. Tunnistaja XXXsõnul võis vahemaa olla 300-350m, tunnistaja XXXhinnangul võis see olla 100-150m. Kaebaja selgitas, et seab mõõtetulemuse kahtluse alla seetõttu, et ta ei olnud teel üksi.

Kohtu hinnangul on eluliselt usutavam, et E.T ees liikunud sõiduk võis olla eespool tunnistaja XXXpoolt märgitud määras. Tunnistaja XXXpoolt märgitud vahemaa – 100-150m on kohtu hinnangul LS normidele vastav pikivahe ning eesliikuv sõiduk on tagant tulija vahetus läheduses. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kui maanteel sõidab normidele vastava sõidukiirusega ning pikivahega kaks sõidukit, jäävad mõlemad peale kõrvalteele pargitud politseisõidukist antud peatumismärguannet seisma; eluliselt on usutavam, et pigem peatub esimene sõiduk – reeglina eeldavad sõidukijuhid sellises olukorras, et politsei fikseeris esimese sõiduki kiiruse.

Tunnistaja XXXütlused riimuvad mõõtja A. Kasemäe ütlustega, kes märkis, et mõõta saab 300-

350m tagant. Tunnistaja XXX kuulati üle esimesena, tunnistaja A. Kasemägi viibis samal ajal kohtusaali ukse taga ning ei saanud kuulda, mida XXX rääkis. Kohus märgib, et arvestades XXX poolt märgitud pikivahe pikkust ning mõõtja A. Kasemägi ütlusi, saab nende pinnalt teha järelduse, et mõõtmise hetkeks oli eesliikunud sõiduk möödunud või vahetult möödumas mõõtmist teostanud politseiametnike sõidukist.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et E.T kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei tuvastanud, et

E.T sõiduki liikumisel rikuti mõõtmisele kehtestatud nõudeid, kohtuistungil uuritud tõenditega on kohtu arvates täielikult kõrvaldatud kahtlus, et 09.10.2013 mõõtis A. Kasemägi senise menetlusega tuvastamata, kolmanda isiku poolt juhitud sõiduki kiirust. Kohtuväline menetleja on

E.T väärteo õigesti kvalifitseerinud LS § 227 lg 2 järgi: väärteoasjas on tuvastatud, et E.T ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h.

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus:

karistatakse rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni; LS § 227 lg 5 p 1 järgi võidakse LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määrata ka lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 1-3 kuuni.

Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja 04.11.2013 otsuses E.T-le määratud karistus – 30 trahviühiku ulatuses - kohane ja vastab isiku süü suurusele. E.T on varem väärteokorras karistamata isik – nimetatud asjaolu on kindlasti kaebajat positiivselt iseloomustav aspekt.

Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et E.T karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad: kaebaja oma süüd ei tunnista ega kahetse. Kohtu hinnangul ei ole sõidukiiruse ületamine kaebajal fikseeritud määras riigi ühel koormatumal maanteel kindlasti vastuvõetav.

Ebaõigesti valitud sõidukiirus on üks sagedasemaid liiklusõnnetuste toimumise põhjuseid, kohus loeb üldteada asjaoluks, et kiiruse suurenedes pikeneb pidurdusteekond; samuti on juhi nägemisväli pimedal ajal piiratud. Kaebajale on karistus määratud alla keskmist sanktsioonimäära ning kohus ei näe alust kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse revideerimiseks.

Kohtunik: