Court dismisses conditional early release request due to prisoner's dangerous behavior and lack of rehabilitation.

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17.01.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-7554 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja Ain Tali

Kaja Kiilo

Kohtuasi Viru Vangla materjalid K K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

K K, isikukood xxxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.05.2013 ja lõpp 04.07.2014.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K K

Jätta K K (K) menetluskulud summas 447,60 eurot kaitsetasu adv. Kaja Kiilo poolt õigusabi osutamise eest Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje

Must Võru osakond eurot (sh käibemaks 20%) adv. kasuks 447,60 Kaja Kiilo poolt

süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. K K (K)

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K K Tartu Maakohtu 27.08.2013 otsusega on süüdi mõistetud KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning karistatud vangistusega 1 kuu, KarS § 217 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 2 kuud,

KarS § 22 lg 3 – 213 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 3 kuud, KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9

järgi ning karistatud vangistusega 4 kuud, KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning karistatud vangistusega 3 kuud, KarS § 346 järgi ning karistatud rahalise karistusega 30-kordses päevamääras. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu

Maakohtu 15.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.05.2013.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust.

Kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Praegune kuritegu avaliku korra vastane ja varavastane süütegu. Kuriteo pani toime katseajal. Kuritegusid iseloomustab rahalise ja majandusliku kasu saamine ning sõpradelt tunnustuse pälvimine.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas keh

4 kehtivat distsiplinaarkaristust ning 1 testatud distsipliininõuetele. Isikul on menetlusjärgus olev distsiplinaarkaristus.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistung

K K tao Isikule ei meeldi vanglas olla, ta saab tles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. nüüd aru, et haridus on vajalik ja ta peab hakkama seaduskuulekaks kodanikuks. Vabanedes asub isik elama pere juurde. Kinnipeetaval on plaanis lõpetada tööle minna. xxxx klass ja siis

Sõpradega, kes tal olid enne vangistust, ta enam ei suhtle. Isik selgitab, et distsiplinaarkaristused sai ta, sest läks närvi kuna ta emal oli infarkt ja ta ei saanud talle toeks olla. Isik on aru saanud, et tema tegude eest kannatavad ema ja teised pereliikmed. Samuti on isik sotsiaaltöötajaga rääkinud, et vabaduses teeb ta endale süsti alkoholi tarbimise vastu ning uuest aastast jättis isik ka suitsetamise maha.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör rõhutas, K K

isiku

varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Tartu Maakohtu

15.08.2012 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Vaatamata käitumiskontrollile ei muutnud ta oma käitumist ning pani katseajal toime uued kuriteod. Prokuröril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võid pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kaitsja arvates, kui isik vabaneks 2015 aastal, siis ei jälgi keegi tema sotsialiseerumist. Isik on juba 7 kuud vangis olnud ning mõistlik tingimisi ennetähtaega vabastada, seades talle oleks ta

täiendavad kontrollnõuded. Kaitsja on vestelnud isiku emaga, kelle sõnul on ta abivalmis ja südamlik ning aitab ema. Kinnipeetaval on sissetulek näol olemas. Kaitsja leiab, et 7 xxxx

kuud vanglas on isiku mõtlema pannud ning kaitsja pooldab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Asjaolud, mis mõjutavad uue kuriteo toimepanemist vabaduses on koolikohustuse mittetäitmine, alkoholi tarvitamine, antud lubaduste mittetäitmine, kriminogeense hoiakuga sõpruskond, väljakujunemata

väärtushinnangud ja isiksus, ebaõnnestunud katseaeg ja katseajaks mõistetud kohustuste rikkumine, vanemate poolne kontrolli puudumine ja hulkuv eluviis. Isik ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma ja ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.

Isiku pere majanduslikku seisu hindas ema mitterahuldavaks, kuid nad tulevad toime. Pere sissetulekuks on isa töötasu, erinevad sotsiaaltoetused ja vanaisa pension Seetõttu ei suuda .

vanemad K K tegemisi kontrollida ja võimalikul vabanemisel puuduksid tal toetavad peresuhted. ahuldavates tingimustes, K puuduks Samuti on vabanemisjärgne elukoht mitter vabanedes oma tuba, seda tuleks jagada vanaisaga.

K käitumine on üleolev ja ennast kiitev. Isik vajab tähelepanu ja tunnustust ning on selle nimel võimeline toime panema kuritegusid. Isik ei arvesta teistega ning on hoolimatu pere vastu. Isiku puhul on hea ja halva mõiste täiesti sassis. öelnud, et edaspidi on Samuti on isik

targem ja teeb oma tegusid nii, et enam vahele ei jää. Isiku suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kes võivad vabanemise järgselt avaldada negatiivset mõju ning kellega edaspidine suhtlemine ei ole välistatud.

Isik tarvitas vabaduses olles alkoholi ja tubakatooteid. Kuna isik on ettearvamatu käitumisega, siis võib ta alkoholijoobes samuti ettearvamatult käituda. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus F19.21 ning ta ei ole ravi saanud. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab iseseisvalt antud probleemiga toime tulla.

Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ning katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 17. jaanuari 2014

määrus jätta muutmata.

2. M

rahuldamata. ääruskaebus jätta

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Sirje Must kaudu 36 eurot eurot) advokaat Kaja Kiilole Võru osakond h käibemaks 6 (s

tema poolt apellatsioonimenetluses K K

riigi õigusabi osutamise eest.

4. menetluskulud summas 36 eurot Eesti Vabariigi kanda. Jätta K K

Kohtumäärus jõustus 25. veebruaril 2014. a . Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne nooremreferent