Court dismissed appeal against police summary fine for driving against traffic without license plates.

Kohtuasi 4-13-4209

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2014, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4209 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi

R.T

kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele nr 10220912645022 Vaidlustatud lahend

Menetlusosalised

Menetluse liik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna xxxx L R’i 10.06.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220912645022

Kaebuse esitaja: menetlusalune isik R.T (ik: xxx; elukoht: xxxx)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: R.T kaebus jätta rahuldamata, kaevatav otsus jätta muutmata. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme

) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna xxxx L R 10.06.2013 kiirmenetluse otsusega nr 10220912645022 ’i karistati R.T liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o summas

28 eurot.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis R.T 10.06.2013 kell 00:56 Lääne-Virumaal

Rakvere vallas

, liikudes suunaga Statoili tankla suunas Tõrremäe külas Põhjakeskuse teel ,

mootorsõidukit ja ei täitnud liiklusmärgi 424 nõudeid (ringliiklus), sõite s vastassuunas.

Sõidukil puudusid ees ja taga algaja juhi tunnusmärgid. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § ja § 106 lg 3 nõudeid tema tegu kvalifitseeriti liiklusseaduse §

16 lg 2 ning

242 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Karistuseks määrati rahatrahv 7 trahviühiku ulatuses, s.o summas 28 eurot. Kiirmenetluse otsuses on fikseeritud menetlusalu umbes kella se isiku ütlused, mille kohaselt ühe paiku hommikul ei pannud isik Statoili juures olevat ringteed tähele. menetlusalune

Algaja juhi tunnusmärgid puudusid, kuna laenatud autos neid ei olnud ja neid tuldi Statoili ostma. Menetlusalune isik tunnistas, et tema juhtis autot. Väärteo toimepanemine on kiirmenetluse otsuse kohaselt tõendatud tunnistaja ülekuulamise te protokollide ja fotodega.

2. Menetlusalune isik R.T esitas 25.06.2013 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse esitaja palub kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

Kaebuse kohaselt on vaidlustatava otsuse tegemisel tuginetud tunnistajate K. K ja A. T’e ütlustele. K. K ’t võib pidada isikuteks, kes on käesolevat väärteoasja menetlenud. ’t ja A. T Need isikud o juhendajad ning nende tegevu

L. R lid kõnealusel ajal L. R s mõjutas oluliselt poolt kiirmenetluse otsuse tegemist.

L. R Näiteks karistuse, mida määrama peaks, ütles talle ette A. T ning L. R olles xxxx ei julgenud talle vastu vaielda. L. R – – otsust mõjutas teine

xxxx (tunnistajana esinenud A. T). Seega ei olnud L. R otsust tehes erapooletu ning ei lähtunud vaid iseenda siseveendumusest. Isik, kes alles õpib xxxx, ei saa teha karistusotsuseid, seda ka juhul, kui politseiasutuse siseste dokumentidega on talle selleks pädevus antud. Seda seetõttu, et väärteomenetlus eeldab süvendatud teadmisi karistusõigusest ja väärteomenetlusõigusest, millised teadmised omandatakse alles õppe käigus ’e poolt . A T L.

R K K ’ile karistuse ette ütlemine, poolt menetlusaluse isikuga suhtlemine (kui oled nõus kii

L. R juhendamine kiirmenetluse otsuse rmenetlusega, jääb ülevaatuseta sõit kõrvale) ja ’i

tegemisel näitab, et tunnistajad on samuti väärteoasja menetlenud ning nad ei

A. T ja K. K

saanud anda ütluseid tõendamiseseme asjaolude k ’ ohta. Seega ei olnud L. R i poolt otsuse tegemine kiirmenetluse otsuses nimetatud tõendite alusel lubatav ning tegemist on seadusvastase kiirmenetluse otsusega. Seadusvastasuse põhjustab ka asjaolu, et kiirmenetluse otsuse tegemisel osalesid K. K ja A. T.

Nad mõjutasid enda autoriteediga ja ju ’i otsust. Kohtuväline hendajapositsiooniga L. R

menetleja peab otsuse tegemisel olema täielikult erapooletu ning juhinduma üksnes talle teadaolevatest menetluse käigus tuvastatud asjaoludest. Väärteoasjas ei saa olla lubatav, et menetleja küsib tunnistajalt, milline võiks olla isikule määratav karistus. L. R tundis, et peab määrama karistuse vastavalt ’e poolt talle etteöeldule.

A. T

Tuginemine lubamatule tõendile isiku poolt, kes on tunnistajate poolt mõjutatud, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses, mis ei ole kohtumenetluses kõrvaldatav. Lisaks osundas menetlusalune isik asjaolule, et viidatud kohas oli väga halb tänavavalgustus, mis põhjustab märgi "ringliiklus" jäämise puude varju. Seetõttu esineb ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja kuivõrd läheduses puudusid teised sõidukid, ei saanud esineda ka avalikku menetlushuvi.

3. Kohtuväline menetleja palus kohtule saadetud kirjalikus vastuses jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse § 16 lg 2 ja liiklusseaduse § 106 lg 3, pannes toime liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod. Isegi kui menettlusalune isik ei näinud ringliikluse nr 424 märki, oleks ta pidanud nägema kurvisuunda näitavat märki nr 681.

Menetlusaluse isiku väide, et tunnistajana osalenud xxxx K. K ja A. T menetlesid samuti väärteoasja nr 2590,13,0002049, ei pea paika. Menetlusalune isik omab esmast juhtimisõigust, seega peaksid liiklusreeglid tal värskelt meeles olema. R.T näitab oma järjepideva, hoolimatu ja teiste liiklejatega mittearvestava käitumisega, et tal puudub vähimgi huvi õiguskorrast kinni pidada.

Menetlusalust isikut R.T on varasemalt mitmel korral karistatud: väärteoasjas alustati menetlust 27.01.2012 selles, et 27.01.2012 22:34 asukohas Kastani pst 12, Rakvere linn, Lääne R.T mootorsõidukit omamata vastava kategoor -Viru maakond juhtis ia juhtimisõigust, eiras LM 331 "Sissesõidu keeld" nõudeid. Karistuseks määrati kiirmenetluse otsusega Liiklusseaduse § 201 lg äärteoasjas alustati menetlus . 1 alusel rahatrahvi 44 eurot; v t 14.04.2013 03:35 Kisuvere külas, Haljala vallas, Lääne-Viru maakonnas, kus R.T juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Puudusid nõutaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Karistuseks määrati kiirmenetluse otsusega rahatrahv 24 eurot. Kohtuväline menetleja palus jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo ’i kiirmenetluse xxxx L R otsus 2590,13,0002049 muutmata ja kaebus rahuldamata.

4. 14.01.2014 saabus Viru Maakohtule kohtuvälise menetleja vastuse täiendus. Kohtuväline menetleja edastas kohtule L R

- ja ’i politseiniku ametitõendi koopia ning Politsei Piirivalveameti käskkirjad.

II Kohtu põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et R.T kaebus ei kuulu rahuldamisele.

7. Menetlusalusele -ides 16 lg 2 isikule heidetakse ette liiklusseaduse § ja 106 lg 3 sätestatud rikkumiste toimepanemist ning tema tegu on kvalifitseeritud § 242 lg 1 järgi. Liiklusseaduse kohaselt peab l § 16 lg 2 iikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

Liiklusseaduse

106 lg 3 kohaselt a § utol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Liiklusseaduse

242 lg 1 kohaselt m - § ootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § –203, § –207, § -des 201 -des 205 -des 209, 211

ja 212, § –219, § –224 või § –

1 sätestatud väärteokoosseis, -des 214 -des 221 -des 226 24 karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Tunnistaja K K autopatrullis, ülekuulamise protokolli kohaselt oli tunnistaja 10.06.2013 tööl kui kella 00.56 ajal , sõites ümber Tõrremäe Statoili tankla Põhjakeskuse suunas märkasid tankla ja Põhjakeskuse vahel oleval ringteel sõiduautot ), mis ei sõitnud xxxx (xxxx

kohustuslikus sõidusuunas, vaid t õitis tanklasse. Juhiks oli R.T uli vastassuunas. Auto s , kes tunnistas oma rikkumist. Sõidukil puudusid algaja märgid.

Tunnistaja A T teostas tunnistaja 10.06.2013 kella 00.56 e ülekuulamise protokolli kohaselt

ajal liiklusjärelevalvet Rakvere vallas Põhjakeskuse juures asuvas Satoili tanklas. Rakvere- Haljala teelt keeras Põhjakeskuse poole sõiduauto ning ringliiklust läbimata keeras vasakule

Statoili tanklasse ja peatus tankla parklas. Sõiduk eiras liiklusmärki ,,Ringliiklus’’ (424).

Sõidukit juhtis R.T, kes esitas esmase juhiloa. Sõidukil puudusid nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt rikkumiste toimepanemine, st märgi ,,Ringliiklus’’ eiramine ja algaja juhi tunnusmärkide puudumine, on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega. Ka menetlusalune kiirmenetluse otsusele antud ütlustes rikkumiste isik ise tunnistab

toimepanemist. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku poolt nimetatud rikkumise toimepanemine tõendatud ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud.

8. Kaebuse kohaselt puudub kadetil

pädevus karistusotsuste tegemiseks.

Maakohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu, leides, et oli käesoleval juhul xxxx L R kohtuvälise menetleja ametnikuks, kellel oli pädevus väärteoasja menetleda.

Politsei ja Piirivalveameti xxxx R H 15.04.2013 nr 1.9-2/618p (Politseija käskkirja

Piirivalveameti peadirektori personalialaste käskkirjade muutmine), mille aluseks oli

Sisekaitseakadeemia politsei- 04.2013 kiri nr 6.1-17/1664, ja piirivalvekolledži direktori 10. punkti 1 kohaselt ,, - Täiendan Politsei ja Piirivalveameti peadirektori 14.03.2013 käskkirja nr

1.9-2/465p „Koosseisuvälise politseiametniku ametisse nimetamine ja juhendaja määramine“ punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21

. Annan punktides 1 ja 2 nimetatud Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo koosseisuvälistele politseiametnikele õppepraktika läbimise ajaks õiguse osaleda väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti pädevuse piires.“.

Politseija Piirivalveameti xxxx I T 14.03.2013 nr 1.9-2/465p (Koosseisuv ’i käskkirja älise

politseiametniku ametisse ), mille aluseks oli nimetamine ja juhendaja määramine Sisekaitseakadeemia politsei- -21/13, ja piirivalvekolledži direktori 13.03.2013 käskkiri nr 6.2 punkti 1 kohaselt võeti teenistusse ja nimetati õppepraktika läbimise ajaks, s.o 01.04.2013 kuni 14.06.2013 Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri koosseisuvälisteks

politseiametnikeks alljärgnevad Sisekaitseakadeemia politsei ja piirivalvekolledži -

õpperühmade PtS111, PtS112 ja PtS113 kadetid ning määrati neile juhendajad Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroost alljärgnevalt: järgi punkt 1.9. L R (Rakvere PJ patrullteenistus 01.04. 06.05.2013; 07.05. 14.06.2013), juhen xxxx A – – dajateks välijuht R xxxx A S. ning välijuht L R

- ja Piirivalveameti xxxx xxxx. ’ile on väljastatud Politsei ametitõend nr Politseija piirivalve seaduse kohaselt on xxxx § 37 sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega statsionaarses õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane.

Sama seaduse § 60 lg õppepraktika läbimiseks -te 1 ja 2 kohaselt nimetatakse xxxx

koosseisuväliseks politseiametnikuks käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel.

Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse § – – -d 44 45, 48, 50 60, 127 ning käesoleva seaduse 21. ja 4. peatükk ja § – – – -d 71 ja 72, 74 78, 83 89 ning 99 107. Xxxx laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse 21. ja 4. peatüki, § – – – -de 71 ja 72, 74 78, 83 89 ning 99 107 kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesannete täitmisele.

Kohtu hinnangul on tuvastatud, et xxxx L R oli nimetatud Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri koosseisuväliseks politseiametnikuks, mistõttu laienesid talle politseiametniku õigused ja vastutus. Kadetile oli väljastatud politseiametniku ametitõend, millest nähtub tema pädevus väärteoasjade menetlemisel ka menetlusalustele isikutele. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kaebuses esitatud seisukoht, nagu ei oleks xxxx L R saanud teha karistusotsuseid.

9. Kaebuse esitaja leiab, et tunnistajad K. K ja A. T

L. R otsust mõjutasid menetleja juhendajapositsiooniga.

Kohtu hinnagul pole kaebaja seisukoht asjakohane

- ja . Kohus märgib, et vastavalt Politsei Piirivalveameti käskkirjale olid ’i juhendajateks A , seega puudub alus väita, et L R R ja A S tunnistajad K ja A. T xxxx, K. , teostades liiklusjärelevalvet koos mõjutasid tema erapooletut otsust enda juhendajapositsiooniga. Menetlusaluse isiku poolt rikkumise toimepanemise fakti ei ole vaidlustatud ja selle toimepanemine on tõendamist leidnud, mistõttu ei saa käesoleval juhul väita, et i mõjutati lugema seadusvastaseks tegu, mis ei ole tegelikult xxxx kvalifitseeritav väärteona.

Samas on kohtu hinnangul lubatav, et politseiametnikud, kes teostavad koos xxxx liiklusjärelevalvet, väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse selgitavad xxxx vastava

sanktsioonimäära piire. Kohtu hinnangul on see osa õppeprotsessist, mis kaasneb paratamatult xxxx

politseiametniku õiguste andmisega ja tema kaasamisega liiklusjärelevalve teostamisse.

10. Kaebuse esitaja , et kohas, kus rikkumine toime pandi, märgib on halb tänavavalgustus,

märk ,,ringliiklus’’ esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks oli puude varjus. Seega otstarbekuse kaalutlusel. Maakohus kaebuses esitatud seisukohaga ei nõustu ja leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et juhul, kui menetlusalune isik ringliiklust tähistavat märki ei näinud, oleks ta pidanud nägema kurvisuunda tähistavat märki Kohtuvälise menetleja poolt vastuskirjale lisatud fotolt

.

nähtub, et kohas, kus menetlusalune isik rikkumise toime pani, ei varja ringliikluse märki ükski puu. Kohtu hinnangul ei ole usutav menetlusaluse isiku väide, et ta ei saanud aru, et oli sattunud gi . mär ,,ringliiklus’’ mõjualasse Isegi kui jaatada avaliku menetlushuvi puudumist , ei , kuna läheduses polnud teisi sõidukeid saa käesoleval juhul jaatada ka süü väiksust. Süü suuruse hindamisel tuleb muu hulgas hinnata, kas esinevad karistust kergendavad asjaolud. Käesoleval juhul puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt kuulu väärteomenetlus lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel.

11. Politseija Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1; 133; 134 jätab kohus

Piirivalveameti Ida xxxx L R Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna ’i 10.06.2013 kiirmenetluse otsuse nr 10220912645022 muutmata ning R.T kaebuse rahuldamata.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp