Court dismisses post-sentence behavior control application due to lack of permanent residence and social support network.

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-4547 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.O

suhtes

karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu O.O

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht puudub puudub

, töökoht Karistuse kandmise algus 06.03.2012 ja 05.03.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta O.O suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav O.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

.

O.O süüdi tunnistatud Viru Maak on ohtu 10.10.2012 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) karistatud KrMS §199 lg.2 p.7, 9 järgi ning

§238 lg.2 ja §68 lg.1 angistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva alates 06.03.2012 kohaldamisega v .

Viru Vangla iseloomustuses ipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. t nähtub, et kinn Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 22 korda ning vanglakaristust kannab 12- ndat korda. Kuritegude laad ei ole muutunud, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammis xxx, töötab majandustöödel ja omandas riigikeele B1 taseme. Kinnipeetava elamisluba on aegunud. Enne vangistust oli kinnipeetav enamasti töötu või kinnipidamisasutuses. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid summas 3854,38 xxx Kinnipeetav on lahutatud, tema lapsed on €, vabanemisfondis on täiskasvanud. Kinnipeetaval on 4 õde ja vend, kellega koos pani kuriteod toime ja kes viibib vanglas. Kinnipeetava põhiliseks suhtlusringkonnaks on sarnase elusaatusega tuttavad, kinnipeetav ei suuda olla piisavalt iseseisev, sest nii alkohol kui igapäevane majanduslik toimetulek mõjutavad teda. Kinnipeetava elustiiliks on kujunenud varastamine. Kinnipeetaval puudub vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt ei ole ta viimased 3 aastat alkoholi tarvitanud, enne seda tarvitas igapäevaselt 10 aastat. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on nõrgad, suhtlemisel on ta tagasihoidlik ja sõnaaher, ei oska oma käitumist analüüsida, tal esineb raskusi põhjuse ja tagajärje vahelise seose märkamisel, pikaajalised eesmärgid puuduvad, kordab tihti sama viga ega oska leida muid võimalusi.

Tulevikueesmärgid on ebareaalsed. Kinnipeetava puhul ilmnevad uue kuriteo toimepanemise riskid siis, kui ta jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega ja tarvitab alkoholi. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetaval puudub

märgib, et

vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetaval on vend, kellega on ta koos korduvalt kuritegusid toime pannud ja kes hetkel kannab samuti reaalset vanglakarist xx xx ei soovi ust. Varasematest andmetest nähtub, et kinnipeetava õde kinnipeetavaga kokku puutuda, kuna sugulased on kinnipeetavat korduvalt aidanud ja enda juurde elama võtnud, kuid kinnipeetav ei käitu seaduskuulekalt ja varastab ka sugulaste tagant. Teise õe ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kontakti xx xx

saada. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama teise õe juurde.

Kodukülastuse käigus selgus, et õde töötab teris viibis õe elukaaslane. xxx, kor Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt on õe elukaaslane kriminaalkorras karistatud ja peab karistust kandma minema vanglasse. Õde xxx ei soovi kinnipeetavat enda juurde võtta, elamispinnal puuduvad ka kinnipeetava majutamiseks tingimused. Kinnipeetava elamisluba on aegunud. Vabaduses on kinnipeetav olnud väga harva hõivatud tööga, sel juhul ka lühiajaliselt. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Kinnipeetav on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, katseajad on kulgenud mitterahuldavalt.

Kinnipeetav on pannud toime uued kuriteod. Vabaduses liigtarvitas kinnipeetav alkoholi, on süstinud narkootikume. Kinnipeetaval puuduvad toimetulekuja

probleemide lahendamise oskused.

Maakohtu istung

Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et ta helistas kuu aega O.O

tagasi oma õele, kes lubas tulla märtsis Eestisse ja anda kinnipeetavale korteri võtmed.

Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kuigi kinnipeetav vastab

KarS §87 1 lg.1 tingimustele, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine - võimalik seoses kinnipeetaval alalise elukoha puudumisega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Viru vangla taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistussea 87- dustiku §

1 lg.1 p.1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku §75 sätestatule.

Seega tähendab karistusjärgse kontrolli kohaldamine eelkõige KarS §75 kg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust.

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 sätestab, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil nähtub, et kinnipeetav soovib peale vabanemist minna elama oma õe juurde. Selle õega ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kohtuda, xx xx

kuna õde elab äesolevaks ajaks teada, kas õde võimaldab xx. Seega ei ole k kinnipeetavale alalise elukoha enda korteris.

Eeltoodu alusel ei ole antud asjas üheselt selge, kas kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel alaline elamispind, mistõttu kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik. Seetõttu ei ole võimalik kohaldada ka karistusjärgset käitumiskontrolli.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, § ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik