Court dismisses electronic monitoring request for recidivist failing behavioral conditions.

K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-07-6841 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid K. i X- elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.X sünd. 16.04.1972, isikukood , Eesti XXX Vabariigi kodanik, elukoht xx t xxx , töökoh Karistuse kandmise algus 01.03.2010 ja 02.01.2016 lõpp RESOLUTSIOON Jätta K. elektroonilise valve X kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K. i X- elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.

süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.05.2008 X on otsusega Karistusseadustiku (KarS) -1 lg.1) karistatud rahalise §386 lg.1 (§389 järgi ning

karistusega 50 000 EEK. Harju Maakohtu 27.04.2011 määrusega asendati K. ile X- Harju Maakohtu 13.05.2008 otsusega karistuseks mõistetud rahalise karistuse jääk 3044,41 € vangistusega 6 kuud 18 päeva ning KarS §65 lg.1 alusel loeti K. ile Harju Maakohtu 13.05.2008 otsusega mõ X- istetud ja 27.04.2011 määrusega asenduskaristusena määratud kergem karistus 6 kuud 18 päeva vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 08.02.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega ning K. ile mõisteti liitkaristuseks 6 X- aastat 6 kuud vangistust alates 01.03.2010. Harju Maakohtu 27.05.2011 määrusega täpsustati sama kohtu 27.04.2011 kohtumääruse resolutsiooni p.2 määrati, et K. ile X-

Harju Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega mõistetud ja asenduskaristusena määratud kergem karistus 6 kuud 18 päeva vangistust loeti kaetuks Tartu Maakohtu 08.02.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti K. ile 5 aastat 10 kuud 1 päev X- vangistust.

Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on lõppenud

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, soodustegur puudub. Kinnipeetav töötab alates 19.08.2012 s hooldamistöödel, töötas vanglas xxx majandustöödel, omandas puidupingitöölise eriala, osales sõltuvusvõõrutusprogrammis ja sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening. Kinnipeetava isikut tõendav dokument kehtib kuni 13.02.2014. Vabaduses on kinnipeetav töötanud nii ametlikult kui mitteametlikult, vanglas omandas puidupingitöölise eriala ja töötab. Enne vangistust oli kinnipeetava majanduslik olukord rahuldav, oluliseks sissetulekuallikaks oli kuritegelikul teel saadud tulu. Vangistuses saab kinnipeetav tulu töötasuna, samuti toetab teda materiaalselt vend. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, vend ja teised sugulased, isaga suhtleb vähe. Lähedastega on suhted head. Varasemalt olid kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikud, kuid enam ta nendega ei suhtle. Narkootikumidest on kinnipeetav tarvitanud kokaiini ja kanepit, sõltuvust ei ole täheldatud. Kinnipeetaval on vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused. Kinnipeetava varasemast elustiilist nähtub impulsiivsust. Kinnipeetaval võivad uue kuriteo toimepanemise riskid ilmneda juhul, kui ta on raskes majanduslikus olukorras. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja vend, isaga suhtleb kinnipeetav vähe. Suhted lähedastega on väga head ja usalduslikud. Haridusse ja tööalasesse enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Tingimisi karistuse kandmisel täitis kinnipeetav küll käitumiskontrolli nõudeid, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Tegemist on 2-toalise mugavustega korteriga, kus on olemas kõik tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks. Ema on nõus kinnipeetavat esialgu ka materiaalselt toetama. Vabanemise korral on kinnipeetav avaldanud soovi asuda tööle xxx-sse, kuid kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik saada ühendust OÜ juhatajaga, mistõttu kinnitus kinnipeetavale lubatud töökoha kohta puudub. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks

4 6 kuud. –

Maakohtu istung

Kinnipeetav taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja

K.

X seletas, et töökoht on tal vabaduses kindel.

Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 8 kuud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust. Korduvkaristatus näitab selgelt, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud ja ta ei ole enda jaoks teinud mingeid järeldusi, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varasema katseaja kestel pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.01.2016, maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab niivõrd pika katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei pane toime uusi kuritegusid.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine seoses tööst keeldumisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele k

06 on vangistusest ennetähtaegse ohtuasjas nr.3-1-1-91- vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kuigi kinnipeetav on näidanud oma garanteeritud töökohana vabaduses OÜ, ei ole xxx kriminaalhooldusametnikul võimalik olnud tööandjaga ühendust saada, mistõttu ei ole töökoha reaalse olemasolu kohta kinnitust.

Kindla elukoha, lähedaste toetuse ja vanglas sotsiaalprogrammide läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud.

Maakohus leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole käesoleval ajal sellised, mis tagaksid kinnipeetava seaduskuuleka käitumise, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisel. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vangistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selle erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida võiks käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik