Court allows plea deal conviction for drunk driving, reduces fine, and imposes community service.
Legislator summary
AI generatedThe court convicted the defendant of drunk driving under a plea agreement and sentenced him to nine months of community service. The prosecution requested a heavier sentence due to prior convictions, but the court applied a reduction to the fine and accepted the plea deal terms. Consequently, the defendant was ordered to perform community service while retaining the right to pay fines voluntarily over time.
Legislator headnote
AI generatedKrMS § 239-245; KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2: A court may accept a plea agreement if voluntary and truthful, and in summary proceedings may reduce the fine by half when justified.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-456
Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi I.F-i (I.F) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav I.F
Isikukood või sünniaeg: XXX Eluvõi asukoht ja aadress: XXX
Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral; väärteokorras karistatud 1-l korral Tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja Määratud korras advokaat Anu Pärtel
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada I.F KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud (viis) vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust I.F-ile
18.10.2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-8581 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu vangistust võrra ning mõista I.F-ile (nelja) lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada I.F-ile mõistetud 9 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 540 (viissada nelikümmend (ühe) (kuue) ) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul.
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Määrata I.F
üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla
Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja
poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena I.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. (kümneks )
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 5. veebruaril 2014.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa
Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 1 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 2565 lg 2 alusel mõista I.F-ilt välja menetluskulu järgmiselt:
sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;
määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et I.F on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele
10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606
(Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri
2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: I.F-i süüdistatakse selles, et tema 27.12.2013.a. kella 13.00 paiku juhtis Tartu linnas Lootuse ja Kesk tänava ristmikul mootorsõidukit Opel Vectra reg. nr-ga XXX, olles alkoholijoobes.
Sellega pani I.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.F-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada I.F-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.10.2013.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada I.F-ile mõistetud 9 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 540 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe)
aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 alusel võtta ära I.F-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 10 (kümneks) kuuks.
Kriminaalmenetluse kulud on : KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile makstud tasu summas 72 eurot.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.F süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. . Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu summas 108 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel peab kohus põhjendatuks juba kohtuotsuses määrata, et I.F on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Rutt Teeveer Kohtunik