Court convicts defendant of theft and imposes a fine and procedural costs in summary proceedings.

1-13-11735

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2014. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-13-11735 (12260100552) kirjalik menetlus Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi Johannes Sims süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Johannes Sims

elukoht: XXXX; isikukood: 34803056034; ei tööta

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 3-l korral

Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 253 p 1 ja § 254

Süüdi tunnistada Johannes Sims KarS § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus

100 (ükssada) päevamäära s.o. 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

KarS § 66 lõigete 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena 32 (kolmkümmend kaks) eurot kuus, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 4100065035.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta asitõend - mobiiltelefon omaniku A.P. valdusse ja kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendi staatusest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Johannes Simsilt 586 (nelisada üheksakümmend) eurot ja 71 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks.

- - KrMS § 417 lg 2 järgi kriminaalmenetluse kulude tasumine on võimalik täita vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874.

Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumisel selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number 1-13-11735 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtaegadel rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

KarS § 70 lg 1 järgi kui süüdimõistetu Johannes Sims ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kohtuotsuse koopia saata prokurörile, kaitsjale ja süüdistatavale KrMS § 164 lõigete 3 ja 5 sätteid järgides.

Edasikaebamise kord Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

Johannes Sims leidis 2011.aasta septembris Tartu kesklinnast A.P. kuuluva mobiiltelefoni Nokia 2730 Classic väärtusega 78,40 eurot, millel puudus aku. Pärast mobiiltelefoni leidmist jättis Johannes Sims telefoni endale kasutamiseks ning hiljem kinkis selle edasi.

Johannes Simsi süüdistatakse selles, et tema omastas 2011. aasta septembris A.P. kuuluva mobiiltelefoni Nokia 2730 Classic väärtusega 78,40 eurot. Olles leidnud mobiiltelefoni 2011. aasta septembris Tartu kesklinnast, jättis J. Sims telefoni endale kasutamiseks, millega pööras valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Sellega pani Johannes Sims toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada Johannes Simsi KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot, on rahalise karistuse suuruseks 320.00 eurot. KarS § 66 lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb Johannes Simsil tasuda ositi igakuiste maksetena 10 kuu jooksul 32,00 eurot kuus, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

- - KarS § 70 lg 1 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Karistusettepaneku puhul on prokurör võtnud arvesse järgnevaid asjaolusid: Johannes Simsi näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes on käesoleval ajal süüdistatav II astme kuriteos, mille eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole, kuriteoga tekitatud kahju puudub. Johannes Sims on tunnistanud kuriteo toimepanemist.

Johannes Sims sai süüdistusakti kätte 02.01.2014. a, tema kaitsja 03.01.2014. a. KrMS § 253 sätestatud tähtaeg kohtuotsuse tegemiseks saabus 18.01.2014. a, mis langeb laupäevale.

Süüdistatavatele mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on kolm eurot kakskümmend senti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 201 lg 1 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on omandi koosseisus olev vallasasi. Telefon, mille Johannes Sims leidis, ei kuulunud temale ja oli teise isiku omandi koosseisus. KarS § 201 koosseisu eesmärk on tagada omanikule vara täielik karistusõiguslik kaitse.

Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kohus ei tuvastanud KarS §-s 57 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid ega KarS §-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on Johannes Sims varem väärteomenetluses karistatud kolmel korral liiklusseaduse alusel (tl 32). Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Urmas Aavik töötab ja tal on sissetulek töötasust.

Maksuja Tolliameti andmetest puuduvad andmed Johannes Simsi sissetulekute kohta, sest ta pole aastatel 2010 ja 2011 tuludeklarstsiooni esitanud. Seega võtab kohus rahalise karistuse mõistmisel aluseks miinimumpäevamäära KarS § 44 lg 2 teise lause järgi, s.o. 3,20 eurot. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. Asjaolu, et puuduvad andmed Johannes Simsi sissetulekute kohta, ei välista iseenesest rahalise karistuse mõistmist.

Johannes Sims on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest saab järeldada, et kergemaliigiline karistus, rahaline karistus ei täidaks süüdistatava puhul karistuse eripreventiivset eesmärki. Kohtule ei ole teada neid erandlikke

- - asjaolusid, mis annavad aluse vähendada või suurendada päevamäära suurust süüdistatava elatustasemest lähtudes. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi.

Kriminaalasjas on asitõendiks mobiiltelefon Nokia 2710 (asitõendi vaatlusprotokoll 22.12.2011. a, tl 11-13). Kannatanu A.P. on mobiiltelefoni pärast asitõendi vaatlust tagasi saanud 27.12.2011. a (tl 6). Vaidlust ei ole selles, et asitõendiks olev mobiiltelefon kuulub A.P.. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb mobiiltelefon jätta omaniku valdusse.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p.

2 järgi 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu on 48.- eurot (tl 41-43). KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 0,45 eurot (tl 37). KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu on 5,76 eurot. Menetluskulude summa on 586,71 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

KrMS § 417 lg 2 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumisel on võimalik täita vabatahtlikult 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub prokuröri ettepanekust rahalise karistuse ositi tasumiseks ning järeldab, et mittetöötaval süüdistataval ei ole KrMS § 417 lg 2 sätestatud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul võimalik menetluskulusid tasuda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi maksimaalse tähtaja, 1 aasta jooksul. Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts kohtunik