3-13-1585/27 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-1585

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2014 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-1585 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

K. A kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Pärnu Linnavalitsuse 03.04.2013 otsus nr 3-5/369.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

17. jaanuar 2014

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja: K. A (volitatud esindaja ema L. A). Vastustaja: Pärnu linn (esindaja linnasekretär Tiina Roht) Kolmas isik: M. K

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata K. A kaebus haldusasajas nr 3- 13-1585.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 17. jaanuaril 2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

20.02.2013 esitas M. K Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale taotluse projekteerimistingimuste saamiseks Pärnus K tn 13 kinnistul asuva kõrvalhoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

3-13-1585

Pärnu Linnavalitsus edastas märtsis 2013 otsuse eelnõu K. Ale tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks (tl 13-14, 15,16). 15.03.2013 teatas K. A, et ei nõustu projekteerimistingimustega (tl 17). 03.04.2013 väljastas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond M. Kile otsusega nr 3-5/369 projekteerimistingimused Pärnus K 13 asuva elamu kõrvalhoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks (tl 18-20, 21-22). 03.05.2013 esitas K kinnisasja omanik K. A vaide Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsusele nr 3-5/369 ning palus nimetatud otsuse tunnistada kehtetuks (tl 23-24). 05.06.2013 toimus vaide lahendamiseks paikvaatlus K 11-4 (tl 28). 27.06.2013 jättis Pärnu Linnavalitsus korraldusega nr 317 K. A esitatud vaide Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 03.04.2013 otsuse nr 3-5/369 „Projekteerimistingimuste väljastamine” tühistamise nõudes rahuldamata (tl 33-36). 25.07.2013 esitas K. A kohtule kaebuse projekteerimistingimuste tühistamiseks (tl 6-8, 9-36). 02.09.2013 esitas vastustaja seisukoha kaebuses (tl 42-44). 30.09.2013 esitas kolmanda isikuna menetlusse kaastatud M. K arvamuse kaebuses (tl 51-52, 54-63). 26.11.2013 esitas kaebaja vastuväited kolmanda isiku arvamusele (tl 70-71, 74-83). 28.11.2013 esitas kolmas isik vastuväited kaebaja 26.11.2013 väidetele (tl 86, 88-93). 19.12.2013 esitas kaebaja vastuväited kolmanda isiku 28.11.2013 väidetele (tl 96).

MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD SEISUKOHAD SEISUKOHAD SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ning rikub tema õigusi. Projekteerimistingimuste väljastamise otsus ei ole piisavalt kaalutletud, selles ei ole arvestatud naaberkinnistu omanike huvidega ja see on vastuolus kehtivate haldusmenetluse põhimõtetega. Samuti ei ole sellest üheselt arusaadav rajatava hoone tegelik kõrgus (so kõrgus koos tulemüüriga). K 13 kinnistu paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis ja miljööväärtuslikul alal, seega vajalik detailplaneering, mis vaidlusalusel alal puudub. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väikesemõõdulise kõrvalhoone, mille ehitusalune pind ehitusregistri andmetel on 20 m² rekonstrueerimine 57 m² ehitusaluse pinnaga kõrvalhooneks, mis ulatub peaaegu kinnistute piirini ja varjab valguse, ei ole ümbrusse sobiv. Hoone laiendamise ja rekonstrueerimise eelprojektis on hoone kõrgus oluliselt kõrgem krundil hetkel asuva kõrvalhoone kõrgusest. Hoone kõrgus mõjutab kaebuse esitaja kinnistule langeva valguse hulka. Vaidlustatud haldusakt ei sisalda kaalutlust iga olemasoleva akna valguse varjamise lubatavuse osas.

3-13-1585

Rajatav hoone mõjutab negatiivselt kaebaja vaadet ja päikesevalgust. Kaebaja ei nõustu rajatava hoone kaugusega tema kinnistu piirist. Kohalik omavalitsus ei tohi uue hoone seina lubada ehitada olemasoleva hoone akendele liiga lähedale. Projekteerimistingimuste alusel ehitusloa väljastamine riivab kaebuse esitaja õigust omandit vallata, kasutada ja käsutada, sest halvema valgustuse ja väljavaate tõttu eluruumi väärtus väheneb. Kaebuse täienduses kaebaja leiab, et antud asja menetluses ei saa omada õiguslikku tähendust 2010. aasta oktoobris Pärnu Linnavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused, kuna nimetatud tingimused ei realiseerunud, nende alusel ei väljastatud ehitusluba ja nad ei ole tänaseks kehtivad. Väide, et ehitisega on nõus kolm naaberkinnistu omanikku neljast ei ole õige, sest naaberkinnistul ongi ainult kolm omanikku. Käesolevas asjas ei oma õiguslikku tähendust K 11 kinnistu täisehitusprotsent. Kolmanda isiku poolt esitatud väited varju kohta on paljasõnalised. Kõrvalhoone tekitatud vari ei oma sellist tähendust, kui kavandatava tulemüüri poolt tekitatav vari, sest see jääb kaebaja kinnistule lähemale ja on kõrgem. Alusetud on kolmanda isiku väited tuleohutuse paranemise kohta. Päästeameti Lääne päästekeskuse poolt antud heakskiit puudutab K 13 kõrvalhoone renoveerimisprojekti tuleohutusosa ja see ei jõustu enne, kui on jõustunud selle aluseks olevad projekteerimistingimused.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja vaidleb vastu esitatud tühistamiskaebusele ega pea esitatud kaebust põhjendatuks. Detailplaneeringu koostamise kohustus ei laiene igasugusele ehitamisele linnade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel, vaid ainult nendele kolmele juhule, mis on loetletud planeerimisseaduse § 3 lõike 2 punktides. Loetletud hoonete hulgast on välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned. K tn 13 kinnistul paikneva üksikelamu kõrvalhoone laiendamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik sõltumata sellest, kas üksikelamu, mille kõrvalhoone laiendamist kavandatakse, paikneb vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal. Projekteerimistingimuste väljastamise otsuse lisana on antud EVS 894:2008 alusel koostatud skeem, millel on näidatud kavandatava kõrvalhoone tekitatav vari 21. märtsil ja 21. septembril. Skeemilt nähtub, et K tn 13 kavandatav kõrvalhoone ei tekita varje K hoone akendega fassaadile. K tn 13 kavandatava kõrvalhoone maksimaalseks kõrguseks maapinnast saab projekteerimistingimuste punkti 1.2.8 kohaselt olla 3,5 meetrit. Praktikas on kujunenud Päästeameti nõudeks kõrvalolevatele hoonetele võimaliku tuleleviku takistamiseks tulemüüri kõrguseks arvestuslikult 30 cm katusepinnast, mis teeb kavandatava kõrvalhoone kõrguseks kõrgeimas punktis (katusehari) kuni 3,8m maapinnast. K tn 13 kinnistu projekteerimistingimuste väljastamisel on arvestatud K tn 11 kinnistu täisehitusega, sellel paiknevate hoonetega. Reaalset päikesevalguse vähenemist K tn 11 kinnistul paikneva hoone nr 4 osas seoses K tn 13 kinnistul paikneva üksikelamu kõrvalhoone laiendamisega

3-13-1585

ei saa toimuma. K 11-3 hoone on tema elamule lähemal ja mõjutab negatiivselt tema vaadet ja päikesevalgust juba praegu. Seega on kaebaja kinnistul olemasolevatest hoonetest tingitud negatiivne mõju kaebaja kinnisasjale olemas ja see ei sõltu ega muutu K tn 13 kinnistul paikneva kõrvalhoone laiendamise korral. K tn 13 kinnistule ehitatava üksikelamu kõrvalhoone harjajoone kõrgus 3,5 m ei ole miljööd kahjustav. Samuti ei varja sellisel kõrgusel olev harjajoon ka rohkem päikest, sest päikese langemise nurk on 22. märtsil ja 22. septembril suurem kui kõrvalhoone kavandatav katusekalle 18°. K tn 13 kinnistul paikneva üksikelamu kõrvalhoone laiendamiseks väljastatud projekteerimistingimused on õiguspärased, need on igati kaalutletud ja menetluskorda järgides väljastatud.

Kolmas isik Kolmas isik Kolmas isik Kolmas isik palub kohtul kaebaja nõue jätta rahuldamata ja jätta jõusse Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna projekteerimistingimuste väljastamise otsus 03.04.2013 nr 3-5/369. Esimese projekteerimistingimuste otsuse K tn

13 kõrvalhoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond taotluse alusel 2010. aasta oktoobris. Nimetatud projekteerimistingimustele andis oma nõusoleku märkusteta ka K omanik K. A. Eeltoodud projekti ei realiseeritud, mistõttu taotles 3. isik uued projekteerimistingimused võttes arvesse kaebaja seisukohti ehitada madalama kõrgusega ja eemale K tn 11 krundipiirist. 3. isiku kinnistul K tn 13 suurusega 672m² on võimalik hoonestada maksimaalselt 201m² krundi pinnast. Pärast kavandatava kõrvalhoone laiendamist oleks kinnistul summaarne hoonestusalune pind 150m². Seega on kinnistul perspektiivselt õigus veel ca 50m² ehitusaluse pinnaga hoone kavandamiseks. Sellest tulenevalt ei ole õige kaebaja väide, et kavandatava kõrvalhoone ehitusalune pind on suur. Kõrvalhoone laiendamisega on nõustunud K tn 11 kinnistu neljast omanikust kolm. Tulemüür paikneks kaebajale kuuluva elamu akendega fassaadi suhtes risti, mistõttu see ei tekitaks märkimisväärset täiendavat mõju vaatele kaebaja aknast. Kavandatud tulemüür tagab tuleohutuse nii K tn 11-3 elamu ja 11-4 elamu kui ka 3. isiku kavandatava kõrvalhoone osas. Praegu on olukord tuleohtlik, kuna tuleohutuse nõuetele ei vasta K 11-3 elamu otsasein ega 3. isiku kõrvalhoone otsasein. Kõrvalhoone rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekt on koostatud väljastatud projekteerimistingimuste otsusest lähtudes ning on heaks kiidetud Päästeameti Lääne päästekeskuse poolt. K tänava piirkonnas on tavapärane kõrvalhoonete paigutamine maksimaalselt krundipiirile krundi kõige ökonoomsema kasutuse huvides. Hoonesse on ette nähtud küttepuude hoidla, seetõttu peaks see paiknema sissesõiduväravale ja elamule lähedal, et küttepuude teekond kuuri alla ja hiljem elamusse oleks mugav. Sobivaim asukoht kõrvalhoonele on maksimaalselt K tn 11-3 elamu akendeta fassaadi vastas, kus see mõjutab naaberkinnistut K tn 11 tervikuna kõige vähem. Kõrvalhoone vari langeb põhiliselt naaberhoone akendeta fassaadile ega varjuta kuidagi tagaaia osa. Kõrvalhoone kõrgus ja katusekalle on minimaalsed. Kavandatud kõrvalhoone poolt tekitatud varjude määramiseks

3-13-1585

on koostatud vastav joonis, kust nähtub, et hoone vari ei ulatu 21. märtsi ja 21.septembri vahel kaebajale kuuluva elamu akendega fassaadini. Seega ei kahanda kavandatud kõrvalhoone kaebajale kuuluvale elamule langevat päikesevalgust. Kinnistu heakorrastamisel peale kavandatud ehitustööde lõppu tehakse piiriäärse haljastuse osas naabritega koostööd, kuigi kõrvalhoone laiendamiseks väljastatud projekteerimistingimused ei käsitle haljastust. Heakorrastatud ja korralikult hooldatud ehitistega naaberkinnistu on elamu müügi juures pigem täiendavaks boonuseks, mitte ei vähenda selle väärtust. Vastuse täienduses kolmas isik selgitab, et ei ole projekteerimistingimuste ega projekti menetlemisega seotud informatsiooni päästeameti töötaja eest varjanud. Samuti ei ole rakendatud päästeameti töötajale survet projektile heakskiidu saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus rikub tema omandiõigust, kuna halvema valgustuse ja väljavaate tõttu väheneb tema eluruumi väärtus. Seega on tegemist kaebusega omandiõiguse kaitseks.

Käesolevas asjas ei ole menetlusosalised esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et K 13 krundile vaidlusaluse kõrvalhoone püstitamisel oleks rikutud Pärnu linna üldplaneeringuga ja/või Pärnu linna ehitusmäärusega kindlaks määratud ehitusõigust või hoonestusala suurust ja piire.

Kaebaja selgituste kohaselt paikneb K 13 Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis ja miljööväärtuslikul alal, mistõttu on ilma detailplaneeringuta igasugune ehitamine välistatud. Antud juhul ehitamist lubav detailplaneering puudub. Kaebaja hinnangul on detailplaneeringu koostamine vajalik ka seetõttu, et naaberkinnistu omanike õigusi puudutavad tingimused tuleb lahendada kohases menetluses. Kaevatavast otsusest selgub, et K 13 kinnistul puudub kehtiv detailplaneering ( tl 19). Planeeringute koostamist reguleerib planeerimisseadus. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral.

3-13-1585

Lähtudes viidatud sätetest ei ole detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus seotud muinsuskaitseala kaitsevööndi ega miljööväärtusliku ala määratlusega. Kaebaja poolt viidatud planeerimisseaduse § 9 on toodud nõuded ja ülesanded detailplaneeringule selle koostamisel. Kuna käesoleval juhul ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik ning tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise menetlusega, ei kuulu antud juhul kohaldamisele kaebuses viidatud planeerimisseaduse sätted. Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 alusel on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Seega kuuluvad käesoleva juhul kohaldamisele ehitusseaduse sätted.

Kaebaja hinnangul on käesoleval juhul projekteerimistingimuste alusel lubatud ehitada olemasolevast kõrvalhoonest kõrgem hoone, mis toob kaasa intensiivse varjava mõjutuse ja piirab kaebaja kinnistule langeva valguse hulka. Kaebaja väidetel on kaevatavale otsusele lisatud skeemilt puudu tulemüür, mis jääb K 11 kinnistu poole ning mõjutab naaberkinnistule langevat päikesevalguse hulka. Kaebajale ei ole arusaadav, millistel põhjustel ei rajata uut hoonet sama kaugele piirist kui olemasolevat kõrvalhoonet. Uue hoone rajamine plaanil märgitud kohta, kahjustab kaebaja kinnistult avanevat vaadet. Tiheasustusalale ehitamisel juhtub, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Naaberkinnistute omanike suhteid reguleerivaks üldseaduseks on asjaõigusseadus (AÕS). Selle seaduse § 89 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Kuid eelnev ei tähenda, et kõik mõjutused on keelatud. Kehtivate õigusaktidega ei ole üheselt reguleeritud, kui kõrge hoone ja kui kaugele naaberkinnisasjal asuva hoone akendest võib naaberkinnistu omanik oma hoone ehitada ning millises ulatuses peab pärast uue hoone ehitamist säilima vaade senise hoone akendest. On ilmne, võimalike mõjutuste ulatus sõltub naaberhoone kaugusest ja kõrgusest ning uut hoone seina ei tohi lubada ehitada olemasoleva hoone akendele liiga lähedale. Aken on oluline piisava valgustuse tagamiseks ning aknast avanev vaade on üks eluruumi väärtust mõjutavaid faktoreid. Samas ei saa linnas asuva eluruumi omanik eeldada, et külgneval krundil kunagi midagi ei ehitata ning tema aknast avanev vaade mingil moel ei muutu. Kui isik valib elukohaks tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga ja sellisele elukeskkonnale vastava vaatega. Arvestades eeltoodut ei saa kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste koostamisel arvestada vaid õigusaktidega kehtestatud nõuetega, vaid hoonete võimalik paigutus asendiplaanil ja nende vaheline vahekaugus tuleb otsustada igal üksikjuhtumil eraldi. Ehitiste vahekauguse ja muude naabri kinnisasja kasutamist oluliselt mõjutavate tingimuste kindlaksmääramisel peab arvestama naaberkinnisasja omaniku põhjendatud huvidega.

3-13-1585

Käesoleval juhul on vastustaja viinud läbi haldusmenetluse, millesse on olnud kaasatud asjas huvitatud isikud. Kaebajat on teavitatud käimasolevast menetlusest, talle on saadetud otsuse eelnõu projekt, viidud läbi paikvaatlus ning antud võimalus avaldada kavandatava haldusakti suhtes oma arvamust. Vaidlustatud otsuse lisana on koostatud kavandatava kõrvalhoone päikesevalguse varju graafik eri aastaaegadel. Nimetatud skeemilt selgub, et kavandatav kõrvalhoone tekitab osaliselt varje naaberkinnistu hoone akendega fassaadile ning nimetatud kahe hoone vahelisele alale, kusjuures ülejäänud kinnistut kõrvalhoone vari ei mõjuta (tl 22). Kaebaja 26.11.2013 esitatud väited selle kohta, et kõrvalhoone ehitamine koos tulemüüriga piirab valguse juurdepääsu tema elamu akendele on vastuolus päikesevalguse varju graafikuga ja kaebaja poolt 05.06.2013 toimunud paikvaatlusel avaldatud seisukohtadega, mille kohaselt oli vari tingitud sirelipõõsast ning olemasolev haljastus ja kõrvalhoone laiendus koos tulemüüriga vaevalt, et varju annab, kuna on kaugemal (tl 28 pöördel, 29). Oluline on siinkohal märkida, et paikvaatlus toimus vaidlusaluses kohas K ning seal osalesid kaebaja esindaja, kolmas isik, linnavalitsuse esindajad, mistõttu peab kohus asja lahendamisel olulisemaks paikvaatluse käigus kõigi menetlusosaliste poolt protokollis fikseeritud ja allkirjastatud seisukohti (tl 28-29). Vastustaja on otsuses hinnanud kaebaja väiteid ja ettepanekuid K 13 krundi võimaliku hoonestamise kohta ja jõudnud järeldusele, et kõrvalhoone püstitamine projekteerimistingimustega määratud asukohta ei kahjusta oluliselt kaebaja õigusi oma kinnistu kasutamisel. Kaebaja ei ole kohtu hinnangul suutnud kohtumenetluse vältel esitada ühtegi sisulist argumenti ega tõendit, miks ta on seisukohal, et projekteerimistingimuste alusel püstitava kõrvalhoone vari vähendab tema kinnistu väärtust ega selgitada, millistel juhtudel on võimaliku varju tekkimisel üldse tegemist kinnistu ebapiisava valgustusega ning mil moel on võimalik piirata tema aknasse paistvat valgust ja aknast avanevat vaadet olukorras, kus laiendatav kõrvalhoone laius ei muutu ning vari langeb varjugraafiku järgi K 11 kinnistul asuvatest hoonetest üksnes K 11-3 elamu akendeta fassaadile (tl 19, 21, 22).

Kaebaja väidetel on alusetud kolmanda isiku seisukohad selle kohta, et projekteerimistingimustega on parandatud nii K tn 11 kui ka K tn 13 hoonete tuleohutus. Kui ehitise suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded, tuleb päästeametil ehitusloa taotlemisel päästeseaduse § 5 lg 1 p 8 järgi otsustada esitatavale ehitusprojektile heakskiidu andmine või sellest keeldumine. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315. Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded. Arvestades seda, et projekteerimistingimuste kohaselt tuleb ehitusprojekt kooskõlastada enne projekti vastustajale esitamist Lääne-Eesti Päästekeskuses, on projekti

3-13-1585

koostamisel tagatud järelevalve tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Seega on käesolevas menetluses ennatlik anda hinnangut kas, mil moel ja millises ulatuses vastavad projekteerimistingimused tuleohutusnõuetele.

Kaebuse kohaselt tuleb projekteerimistingimustega lahendada haljastus naaberkinnistu piiril. Kolmas isik võttis maha kinnistu piiril kasvanud sireli põõsad, kuid ei juurinud neid välja. Sinna võib uuesti kasvada kõrge hekk, mis piirab kaebaja kinnistule langeva valguse hulka. Ehitusseaduse § 19 lg 3 alusel on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. EhS § 19 lg 4 p 1 sätestab, et ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse valla või linna ehitusmääruses. Neist sätetest järeldub, et valdavas osas peab projekteerimistingimustega reguleeritavate küsimuste loetelu olema sätestatud valla või linna ehitusmääruses. Pärnu linna ehitusmääruse § 31 lg 7 p 11 järgi määratakse projekteerimistingimustega haljastuse ja heakorrastuse nõuded sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest. Seega ei ole haljastusele esitatavad nõuded projekteerimistingimuste kohustuslik osa, kuna nimetatud nõuete määramise vajalikkus sõltub konkreetsest ehitustegevusest. Käesoleval juhul ei pidanud vastustaja vajalikuks reguleerida projekteerimistingimustega K 13 haljastust seoses kõrvalhoone ehitamisega. Arvestades seda, et sirelid on mahavõetud ning 05.06.2013 paikvaatluse toimumise ajal kinnitas kaebaja, et olemasolev haljastus ei tee tema kööki pimedaks, ei ole kohtu arvates põhjendatud kaebaja nõue lahendada projekteerimistingimustega haljastuse nõuded naaberkinnistu piiril. Mistõttu tuleb asuda seisukohale, et sirelipõõsa välja juurimine tuleb lahendada naabrite vahelisel kokkuleppel, arvestades antud piirkonnas olemasolevaid haljastustavasid. Oluline on märkida, et kolmanda isiku kinnitusel tehakse peale ehitustööde lõppu kinnistu piiriäärse haljastuse osas naabritega koostööd.

Kaebaja väidetel on kaevatavale otsusele lisatud skeemilt puudu tulemüür, mis jääb K 11 kinnistu poole ning mõjutab naaberkinnistule langevat päikesevalguse hulka. Projekteerimistingimuste eelnõu p 1.2.18 kohaselt tuleb tagada normatiivsed tuleohutuskujad või tuleohutusabinõud normatiivsest väiksema kuja puhul ja ehitise vastavus tuleohutusnõuetele. Eelnõu p 1.4.1 järgi peab ehitusprojekti kooskõlastama Lääne-Eesti Päästekeskuses (tl 13 pöördel). Otsuse projektile lisatud asendiplaanil on märgitud olemasolev tulemüür (tl 15). 03.04.2013 väljastatud projekteerimistingimustes on p 1.2.18 täiendatud nõudega näha kavandatava kõrvalhoone laienduse osas ette K tn 11 poolne otsasein tulemüürina (tl 19 pöördel). Otsusele lisatud asendiskeemile on kantud olemasolev tulemüür, kuid projekteerimistingimustes kirjeldatud tulemüüri

3-13-1585

asukohta seal märgitud ei ole (tl 21). Arvestades seda, et projekteerimistingimuste p 1.2.18 on täpselt piiritletud tulemüüri asukoht (kõrvalhoone K tn 11 poolne otsasein) ei saanud kirjeldatud puudus mõjutada asja otsustamist. Eelpool on kohus tuvastanud, et kavandatav kõrvalhoone tekitab osaliselt varje K 11-3 hoone akendega fassaadile ning nimetatud hoone ja ehitatava kõrvalhoone vahelisele alale, kusjuures ülejäänud K 11 kinnistut kõrvalhoone vari ei mõjuta. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et praktikas on kujunenud Päästeameti nõudeks lugeda tulemüüri kõrguseks arvestuslikult 30 cm katusepinnast. Ka juhul kui eeldada, et varjugraafiku koostamisel ei ole arvestatud kõrvalhoone kõrgust koos tulemüüriga, ei saa asuda seisukohale, et

30 sentimeetrine kõrguste vahe (erinevuse 3,5 meetri ja 3,8 vahel on 8%) saaks olulisel määral muuta varjugraafiku kujunemist asendiplaanil märgitud hoonete suhtes (tl 22).

Kaebaja selgituste kohaselt ei ole skeemile kantud hoonete asetus õige. K tn

11 hoone 3 asub K tn 11 hoonele 4 oluliselt lähemal ning mõjutab juba praegu kaebaja vaadet ja päiksevalgust negatiivselt. Asjas esitatud tõendite kohaselt asuvad K tn 11 hoone 3 ja K tn 11 hoone 4 K

11 kinnistul. Kohtule esitatud asendiskeemide kohaselt kavandatakse vaidlusalune kõrvalhoone kohakuti K elamu akendeta otsaseinaga. K hoone asub krundi servas, eemal nii elamust kui ka kolmanda isiku poolt kavandatavast kõrvalhoonest. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse asja menetlemisel olid aluseks valesti koostatud asendiskeemid, mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega. Ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, ei saanud skeemidele kantud hoonete ebaõige asetus mõjutada asja otsustamist, sest kaebajale endale oli tegelik olukord kinnistul teada ning ta sai haldusmenetluses esitada asjakohaseid väiteid ja tõendeid. Tegelikku olukorda käidi vaidemenetluses ka kohalepeal hindamas, mida kinnitab 05.06.2013 paikvaatluse protokoll (tl 28-29).

Kaebaja hinnangul ei ole projekteeriva kõrvalhoone oma mõõtmete tõttu ümbrusse sobiv. Ehitusseaduse § 3 lg 1 alusel peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Kaebusest ei selgu, milliseid õigusakte on eiratud projekteerimistingimustega määratud linnaehituslike ja/või arhitektuursete nõuete puhul. Vastustaja selgituste kohaselt on Pärnu elamupiirkondades tavapärane, et elamute hoovides paiknevad kõrvalhooned. Vastustaja kinnitusel on vaidlusaluses piirkonnas asuvad kõrvalhooned enamuses kõrgemad kui K 13 asuv kõrvalhoone (tl 44). Vastustaja eelpool nimetatud väiteid kaebaja kahtluse alla seadnud ei ole. Asjas ei ole vaidlust selles, et K 13 asuv

3-13-1585

kõrvalhoone on väga vana, amortiseerunud ning vajab põhjalikku renoveerimist. Kohtule on esitatud K 13 planeeritava kõrvalhoone eelprojekt (tl 59-61). Hinnates projekteerimistingimusi ning kõrvalhoone eelprojekti, ei nähtu nendest, et ehitusprojektiga kavandatud arhitektuurne lahendus on sobimatu antud ümbruskonda.

HKMS § 2 lg 3 alusel lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust M. Kile 2010 aastal väljastatud projekteerimistingimustes, kinnistute vahelise piiri kulgemises ega kaebaja poolt elamu ehitamises, ei anna kohus õiguslikku hinnangut menetlusosaliste poolt esitatud väidetele ja tõenditele, mis on esitatud seoses 2010 väljastatud projeteerimistingimustega, K 11 laienduskavaga, K 11 elamu ehitamisega, K

11 ja K 13 vahelise piiri kulgemisega. Oluline on märkida, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all kolmanda isiku asjaajamised ehitusprojekti koostamisel ja kooskõlastuste saamisel ega Päästeameti Lääne päästekeskuse ametnike toimingud, mistõttu jätab kohus tähelepanuta menetlusosaliste poolt 26.11.2013, 28.11.2013, 13.12.2013 esitatud kirjeldused ja tõendid kolmanda isiku ja Päästeameti Lääne päästekeskuse ametnike käitumise kohta.

Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormija menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotlused hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. Vastustaja ja kolmas isik vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad nende poolt kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 15 mai 20134 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

3-13-1585

1. Jätta K. A apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17 jaanuari 2014 otsus haldusasjas 3-13-1585 muutmata.

2. Mõista K. A-lt (isikukood…) M. K (isikukood ….) kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kokku 828 (kaheksasada kakskümmend kaheksa) eurot.

3. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.