1-08-14703/67 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuaril 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-14703 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Tõlk Heli Nurmoja

Vandetõlk X Kriminaalasi

süüdimõistetu Aleksei Kuznetsovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

Aleksei Kuznetsov (IK: 38407023713; viibimiskoht: Tartu Vangla) Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu Aleksei Kuznetsov temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 26. veebruari 2009. a otsusega tunnistati Aleksei Kuznetsov süüdi KarS § 141 lg 2 p 2 ja § 184 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Aleksei Kuznetsovile Viru Maakohtu 30. jaanuari 2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust alates 22. maist 2008. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega

01. veebruaril 2010. a.

Aleksei Kuznetsovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 28. oktoobril 2016. a.

Aleksei Kuznetsovi on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Narva Linnakohtu 15. mai 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 6-kuuline vabadusekaotus tingimisi 1-aastase katseajaga;

2. Narva Linnakohtu 25. jaanuari 2002. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1- aastase vabadusekaotusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust;

3. Narva Linnakohtu 04. juuni 2002. a otsusega KrK § 197 lg 2 p 2 ja § 144 lg 1 alusel 1- aastase vabadusekaotusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2-aastane vabadusekaotus;

4. Narva Linnakohtu 30. septembri 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 1- aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

5. Viru Maakohtu 30. jaanuari 2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 215 lg 2 p 1 ja §

263 p 1, 4 alusel 2-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1 aasta 4 kuu pikkuseks vangistuseks ja millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmiselt ta 21. mail 2007. a tingimisi enne tähtaega vabastati.

Aleksei Kuznetsovi on karistatud ka väärtegude eest.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei Kuznetsovil uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%. Uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on Jevgeni Kuznetsovi puhul 41-62%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt kindel töökoht süüdimõistetul puudub. Vabanemisel on tal võimalik asuda elama oma X eraldatud kahetoalisesse ühiselamutüüpi üüripinnale, kus elavad lisaks X ja tema X veel ka süüdimõistetu X. Samas kaasneb süüdimõistetu sinna elamaasumisega oht, et tema X jääb üüripinnast ilma, kuna vastavalt lepingule ei tohi seal lepinguväliseid isikuid elada. Kriminaalhooldaja hinnangul oleks süüdimõistetul vabanedes vaja ka tugiisikut, kes toetaks teda täiendavalt esilekerkivate probleemide lahendamisel.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Aleksei Kuznetsov soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning asuda esialgu elama X juurde, kuid otsida siiski ka oma elamine ja elada edaspidiselt seadusekuulekalt.

Prokurör X poolt kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Aleksei Kuznetsovi katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on Aleksei Kuznetsov kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Aleksei Kuznetsovi puhul on positiivne vangistuses töötamise ja enese harimisega tegelemine ning vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti on positiivne, et vabaduses on tal olemas lähedased ja võimalus asuda vähemalt esialgu elama X juurde, kuid samas tuleb arvestada sellega, et tegemist on sotsiaalpinnaga ja ametlik luba süüdimõistetu sinna elamaasumiseks puudub, mistõttu võib elukohavõimaluse säilimisega ka probleeme tekkida. Kuna süüdimõistetule ei ole vabaduses garanteeritud ka kindlat töökohta, siis võib X juures elamisvõimaluse kadumisel eraldi elamise üürimine süüdimõistetule ka raskusi tekitada, kui tal ei ole võimalik saada linnalt sotsiaalpinda. Seetõttu ei ole kohtul kujunenud piisavat veendumust, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses tema ennetähtaegset vabastamist üldse toetaksid.

Samuti tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral ning ka reaalset vangistust kannab ta korduvalt. Lisaks on tema suhtes mõistetud vangistust jäetud varasemalt katseajaga täitmisele pööramata ning teda on vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud.

Hetkel kannab süüdimõistetu liitkaristust, mis on talle mõistetud varavastaste kuritegude, avaliku korra raske rikkumise, narkokuriteo ja grupiviisilise vägistamise eest. Enda sõnul on süüdimõistetu pannud kuriteod toime nooruse lollusest ja teiste isikute mõjutusest, mitte majanduslikest eesmärkidest lähtuvalt. Narkokuritegu ei pannud ta enda sõnul toime tahtlikult ja seksuaalkuriteo toimepanemist ei tunnista üldse ega ole seetõttu motiveeritud ka vastavates kuriteopõhistes sekkumistes osalema. Nimetatud asjaolu arvestades ei ole kohtul tekkinud veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid nüüdseks ka vajalikul määral maandatud ja karistuse eesmärgid täidetud, mis on aga eriti oluline just seetõttu, et varasema vägivaldse käitumise tõttu kujutab süüdimõistetu endast kuriteoriskide maandamata jätmise puhul kõrgendatud ohtu just teiste ühiskonnaliikmete ühele olulisimale õigushüvele, s.o elule ja tervisele.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksei Kuznetsovi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisaval määral maandatud ja ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Samuti ei ole kohtul kindlust, et süüdimõistetu vabastamist toetaksid tema elutingimused vabaduses. Seega tuleb süüdimõistetul praegu vangistust edasi kanda ning tegeleda sel ajal nii oma kuriteoriskide maandamisega kui ka võimaluse korral oma vabastamisjärgsete elutingimuste seadmisega selliselt, et tagada omale stabiilne elukorraldus ja kindel elukoht.

Kohtunik