1-13-4141/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-4141

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2014. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-4141 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü

ettekanne taotlusega

(ik määrata N.K-le

xxx, elukoht * Maakohtu 13.05.2013 ) Pärnu

kohtuotsusega nr 1-13-4141 määratud katsejaks täiendav kohustus RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Pärnu

kriminaalhooldusametniku -K.Annuk ja KarS

75 lg 2 p 8 aluse Ü taotlus § 74 lg 4, § l määrata

N.K-le Pärnu Maakohtu 13.05.2013 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus - läbida individuaalkorras sotsiaalprogramm "Eluviistreening" tähtajaga 01.04.2014.

. N.K-le ja kriminaalhooldajale. Edastada määruse ärakiri , prokurörile A.Ollema Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu mõist

13.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4141 is kohus N.K

süüdi KarS § 121, § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi

-

ja karistas liitkaristusena vangistusega 6 kuud, millest oli ära kantud päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus N.K suhtes

ärakandmata päevase 5-kuu 26- vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma N.K

KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -6

2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume). Katseaeg algas 13.05.2013. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

17.01.2014.a saabus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk all Ü järgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

1-13-4141 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses võeti arvele 03.06.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.05.2013 kohtuotsuse nr 1 - 13 - 4141 alusel kriminaalhooldusalune N.K, keda karistati KarS § 121; KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 alusel 6 kuulise vabaduskaotusega ja -

kohaldati 18 kuulist katseaega (kuni 12.11.2014). Kriminaalhooldusalusele määrati kohtu poolt kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Rikkumise fakt - kriminaalhooldusalune N.K on rikkunud katseaja alguses kohtu määratud kohustust. Karistusregistri andmetel on isiku suhtes 10.06.2013 tehtud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse poolt väärteootsus AS § 70 rikkumise osas ja määratud rahatrahv 20 eurot lisa 1) Kriminaalhooldusalust on katseajal veel ühel korral karistatud väärteokorras Tub § 49 alusel (bussipeatuses tegi suitsu). KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Kriminaalhooldusaluselt N.K-lt võeti seletuskiri 16.01.2014, kus ta tunnistab, et peale kohtuotsuse tegemist ja enne kriminaalhooldusel registreerimas käima hakkamist ühel korral pidas politsei ta tänaval st. avalikus kohas alkoholi tarvitamise järgselt kinni aga kuupäeva ta enam ei mäleta. Isik selgitab, et katseajal on ta teinud muutusi oma alkoholitarvitamisharjumustesse ja politseiga ei ole pikka aega enam kokku puutunud. Täna puhusin alkomeetrisse ja näit oli 0,000 mg/l kohta. Isik on nõus võtma endale katseajaks kohustuse läbida sotsiaalprogramm Eluviistreening (lisa 2). KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

Katseaja kulg on möödunud edukalt, alates isikuga kontakti saamisest on ta alati käinud registreerimas kokkulepitud aegadel. Muutuste korral, näiteks haiglas olek on alati telefoni teel informeerinud koheselt kriminaalhooldajat (lisa 3). Kriminaalhooldusalusel on korduvalt kontrollitud kriminaalhooldaja poolt alkomeetriga kohustuse täitmist, on tehtud pistelisi reide

Haapsalu Tööotsijate Ühingu turvakodusse. Isik on kõikidel kontrollitud kordadel olnud kaine.

Kriminaalhooldusalune on katseajal olnud koostöövalmis, analüüsinud enda käitumist ja olnud valmis järgima katseaja tingimusi. Suheldud on regulaarselt Haapsalu Tööotsijate Ühingu turvakoduga. Isik on * tervisega on katseajal olnud tõsisemaid probleeme, mis on tinginud ka haiglas viibimist. Isiku elukorraldus on katseaja jooksul stabiliseerunud ja ta omab motivatsiooni täita katseaja tingimusi ka edaspidi ja seda, et isiku suudab võtta vastutust enda käitumise ohjamise eest on tegelikult näidanud ka katseaja kulg. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt leiab kriminaalhooldaja, et kriminaalhoolduse käsutuses on ressursse toetamaks kriminaalhooldusaluse soovi muutuda ning seega ei ole hetkel veel mõistetud reaalse vangistuse täitmisele pööramine vajalik. N.K-le on otstarbekas määrata täiendav lisakohustus -

läbida individuaalkorras sotsiaalprogramm " Eluviistreening" tähtajaga 01.04.2014.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. § 427 sätestab, et KarS Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Maakohtu 13.05.2013 otsusele on N.K kohustatud -kuulise katseaja jooksul Pärnu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p täitma kohustust

2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et N.K on katseajal tarvitanud alkoholi. N.K tunnistab oma rikkumist ja ütleb, et tõesti peale kohtuotsust, kuid enne kriminaalhooldaja

1-13-4141

juures käimist, ta alkoholi tarvitas. Kohtule esitatud karistusregistri teatisest nähtuvalt on

N.K-le politsei poolt 10.06.2013 koostatud väärteootsus AS §70 järgi. Seega on rikkumine toimunud katseaja alguses ja rikkumisest on juba möödunud pool aastat. N.K on oma seletuses kirjutanud, et on muutnud oma suhtumist alkoholitarvitamisse. Kriminaalhooldaja on korduvalt kontrollinud N.K poolt kohustuse täitmist ja rohkem rikkumisi ei ole tuvastanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuigi kohustuse rikkumine N.K poolt on tõendamist leidnud, pole käesoleval ajal vajadust karistuse täitmisel pööramiseks.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus N.K-le katsejaks täiendava kohustuse määramiseks, on põhjendatud. korras sotsiaalprogrammi läbimine aitab Kohus leiab, et individuaal N.K positiivseid muutusi oma elus jätkata. Lähtudes eeltoodust

leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja N.K-le tuleb katsejaks määrata täiendav kohustus osaleda individuaalses sotsiaalprogrammis „ “ tähtajaga 01.04.2014 Eluviisitreening .

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik