3-14-50077/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50077 Haldusasi G.B.e kaebus. Menetlusosalised Kaebaja — G.B.. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada G.B.e kaebus.

2. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. 13.01.2013 saabus Tallinna Halduskohtule G.B.e kaebus (tl 1–5; tõlge tl 18–19), milles kaebaja palub kohtul:

1) kohustada Tallinna Vanglat, kontaktisikut Marju Kuuset täitma vangla sisekorraeeskirja (VSkE) nõudeid ja mitte takistama kaebusi, tõlkimiseks:

2) võtta Marju Kuuse vastutusele kaebaja käest tõlkimiseks raha väljapressimise, šantaaži ning muude VSkE nõuete täitmata jätmise tõttu kahju tekitamise pärast. Kaebaja palub kohtul aja tühja raiskamise vältimiseks saata kaebus, kui see halduskohtu pädevusse ei kuulu, sihtotstarbeliselt edasi teise kohtusse või prokuratuuri. Kaebaja palub Tallinna Vanglas korra löömiseks võtta tarvidusele abinõud. Kaebuse kohaselt peab kaebaja vangla ametnike nõudmistel esitama kõik avaldused või taotlused eesti keeles või korraldama tõlkimist omal kulul.

Samas võetakse distsiplinaaruurimiseks või karistuseks seletuskirjad vene keeles. Tallinna Vangla ametnikud ei soovi kinnipeetavatega vene keeles suhelda, ehkki nad vene keelt mõistavad. Ametnikud ei soovi arvestada, et ligikaudu 90% venekeelsetest kinnipeetavatest eesti keelt ei valda. Vangla sel teemal selgitusi ei anna ja lükkab kogu vastutuse mingitele vastavatele juhtnööridele ja korraldustele, Justiitsministeeriumi kaela. Justiitsministeerium asendas Tallinna Vanglas kõik vene keelt kõnelevad ametnikud eestlastega. Vanglasisene keeleprobleem venekeelt kõnelevate kinnipeetavate seas pole lahendatud.

Vangla ei teosta kaebuste ja taotluste tõlkeid vene keelest eesti keelde. Kontaktisik Marju Kuuse ei anna kaebaja taotlusi ja kaebusi tõlkesse vastavalt VSkE § 49¹ lõikele 4, väites, et kui kaebajal raha pole, siis tõlget ei tehta. M. Kuuse kas tagastab kaebused ja vaided posti teel või hoiab need enda juures, kuid direktorini need ei jõua. Vangla ei võtnud eesti keelde tõlkimiseks ka kassatsioonkaebust Riigikohtusse, põhjusel, et kaebajal ei ole raha. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule vene keeles, kuid kohtumenetlus on muuhulgas ka tsiviilasjas eesti keeles.

Kaebaja leiab, et tema õigusi riivatakse igas pisiasjas varjamatu diskrimineerimise teel, kaebaja üle irvitades. Kaebajale ei anta võimalust saada kokku lähedastega, asju laost, minna vestlusele vangla direktori ja psühholoogi juurde, põhjusel, et kaebaja ei valda eesti keelt. Samas aga võetakse distsiplinaarmenetluses seletuskirjad vastu vene keeles. Kaebaja kahtlustab, et M. Kuuse tegeleb omavoliga omal initsiatiivil, ametiseisundit kuritarvitades karistamatuse ja kõikelubavuse tõttu, või soovib kaebajale teha kahju ja muuta kaebaja närviliseks.

Riik ei anna kaebajale mingit võimalust sihipäraseks kaebuste läbivaatamiseks tõlkesse esitamiseks, kui pole raha. Vangidelt tõlkimiseks raha nõudmise protseduur ise pole midagi muud, kui väljapressimine ja šantaaž Marju Kuuse poolt. VSkE § 49¹ lõikes 4 pole märgitud kaebuste või vaiete esitamiseks keeldumiste kohta, kui kinnipeetaval pole isikuarvel raha. Kaebaja ei soovi Marju Kuuselt kontakte ega abi, kuna kaebaja teda ei usalda.

2. Kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-dest 37–39 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 punktide 1 ja 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise ja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada.

2.1 Kohus selgitab, et halduskohus lahendab peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidlusi. Halduskohtumenetlust reguleerivaks seaduseks Eestis on HKMS, mis on halduskohtumenetluse üldnormistiku tähtsaim allikas. HKMS §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul soovib kaebaja vanglaametniku Marju Kuuse vastutusele võtmist raha väljapressimise, šantaaži ning muude VSkE nõuete täitmata jätmise tõttu kahju tekitamise pärast ja kaebaja üle mõnitamiste eest. Sellise kaebuse esitamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd halduskohtul puudub pädevus lahendada kriminaalvõi väärteo küsimusi, samuti puudub kohtul pädevus algatada haldusorgani ametnike suhtes distsiplinaarmenetlusi.

2.2 Veel selgitab kohus, et HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Muuhulgas on ka kohustamiskaebuse lahendamise eelduseks kinni peetavale isikule vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõikega 5 ette nähtud vaidemenetlus. Kaebuse halduskohtule võib kinni peetav isik esitada alles peale vaidemenetluse läbimist, ning sedagi üksnes juhul, kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sellisel juhul võib kaebuse esitada vaid ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole vaidemenetluse korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2). Antud juhul nähtub kaebuse materjalidest, et kaebaja on esitanud Tallinna Vangla direktorile mitu venekeelset vabas vormis koostatud pöördumist (tl 11, 14), ent Tallinna Vangla on 04.11.2013 kirjaga nr 5-18/13/33151-2 ning 02.12.2013 kirjaga nr 5-18/13/33151-4 võõrkeelsed pöördumised tagastanud, märkides, et tagastab pöördumise tõlkimise korraldamiseks vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) §-le 12 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõikele 1 (tl 12, 15). Kohus rõhutab, et kaebaja saab kaebusega halduskohtu poole pöörduda alles siis, kui vaie vaidemenetluses tagastatakse, rahuldatakse osaliselt, jäetakse rahuldamata või jäetakse tähtaegselt lahendamata. Nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole kaebaja pöördumist käsitletud vaidena ega tagastatud kaebaja pöördumist ühelgi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõikest 1 tuleneval vaide tagastamise alusel. Seetõttu tuleb praegusel juhul lugeda, et kaebaja ei ole kohtule esitatud kohustamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning seepärast ei ole esitatav kohustamiskaebus antud juhul lubatav.

2.3 Muuhulgas palub kaebaja kohtul aja tühja raiskamise vältimiseks saata kaebus, kui see halduskohtu pädevusse ei kuulu, sihtotstarbeliselt edasi teise kohtusse või prokuratuuri. Kohus selgitab, et HKMS § 121 lg 1 punktist 1 järeldub, et halduskohtul tuleb halduskohtu pädevusse mittekuuluv kaebus määrusega tagastada, mitte see teise kohtusse või muudesse asutustesse edasi saata. Sealjuures tuleb halduskohtul kaebuse tagastamisel võimalusel selgitada, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). Kui kaebaja leiab, et teine isik on tema vastu pannud toime kurivõi väärteo, on tal võimalik vastava teatega pöörduda politsei või prokuratuuri poole. Ametnike distsiplinaarkorras karistamine kuulub ametniku tööle võtnud isikute pädevusse, selleks on võimalik pöörduda avalduse või märgukirjaga vangla administratsiooni poole.

3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 punktide 1 ja 4 alusel osaliselt halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ja osaliselt nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidamata jätmise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik