4-13-8627/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8627

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17 jaanuar 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-13-8627 (2317,13,008918; 2317,13,007670)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

Z.U, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. Z.U süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada

teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti ärakandmine ositi kolmes osas nelja päeva kaupa.

3. Mõistetud arest kokku 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.04.2014. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti täies ulatuses ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud ja sellest ärakandmata aresti osa ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest ning sel juhul kuulub ärakandmisele kogu ärakandmata aresti osa ühes osas.

4. Z.U-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 190 (ükssada üheksakümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank, või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.U , 4-13-8627, joobeekspertiis“.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.01.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

25.11.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364099 selles, et 01.11.2013 kella 20.45 ajal peeti Tallinnas, Paldiski mnt 61 maja juures kinni Z.U , kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel GHB sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 25.11.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364098 selles, et 23.09.2013 kella 20.10 ajal peeti Tallinnas, Sõpruse pst 159 maja juures kinni Z.U , kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel GHB sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas väärteo toimepanemist, oli juua täis, ilmselt tarvitas. Eelmise otsusega mõistetud arest on ära kantud, kuid menetluskulu on töö vähesuse tõttu maksmata. Töötab juhutöödel. Taotleb aresti ärakandmise määramist osadena. Taotletud karistuse määra ja kandmise tingimistega on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud arestiga. Taotleb aresti 12 päeva, mis tuleks ära kanda kolmes osas 4 päeva kaupa.

Arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.04.2014. Mõista välja ka menetluskulu 190 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakte, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on peale menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste ka uuringuaktides tuvastatuga tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks ning on ka teada, et sellist narkootilist ainet arst välja kirjutada ei saa, siis menetlusalune isik oli GHBd tarvitanud arsti ettekirjutuseta, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadse väärtegude toimepanemise nii rahatrahvide kui arestidega. Määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Sellele vaatamata pani menetlusalune isik toime järjekordsed samalaadsed väärteod. Arvestades isiku karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik ei ole menetlusaluse isiku suhtes enam kohaldatav, kuivõrd rahatrahvid on jäetud tasumata.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg

1 p 1, § 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistust küll mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammääras või selle lähedasena. Arvestades menetlusaluse isiku taotlust aresti ärakandmiseks ositi ja pikema aja jooksul, leiab kohus, et aresti ärakandmise võib määrata ositi kolmes osas.

Märt Toming

kohtunik