4-13-8696/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

17. jaanuaril 2014.a

Otsuse teinud kohus

Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik

Alari Möldre

Kohtuistungi sekretär

Helen Aasma

Vaidlustatud lahend

T.M-i 20.12.2013.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 11.12.2013.a

otsusele väärteoasjas nr. 2316,13,010263.

Kaebuse esitanud isik

T.M , isikukood: xxx,

elukoht: xxx

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja: T.M

kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata T.M-i 20.12.2013.a kaebus ning Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 11.12.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2316,13,010263 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 06.02.2014.a.

Väärteoasi nr.4-13-8696

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 11.12.2013.a tehtud otsusega väärteoasjas nr. 2316,13,010263 tuvastati, et T.M 20.11.2013.a kella 11:56 ajal Pärnu mnt-l, Paide ja Vineeri tn vahel, liikudes Vineeri tn suunas kesklinnas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75km/h ± 3, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, videosalvestusega ja tunnistaja Raul Annuka ütlustega.

Menetlusalune isik on 04.12.2013.a esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid. Väärteootsuse kohaselt rikkus T.M sellega Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et T.M-i süüline käitumine LS § 15 lg. 1 p. 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg. 2 järgi.

Samuti puuduvad KarS § 30 ja § 27 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud. Otsuse kohaselt puudub kohtuvälisel menetlejal alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need kattuvad kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatuga. Nimetatud protokollilt nähtub, et kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte LTI 20-20 UX020596, mille taatlustunnistuse nr on TTRSS-13/00075. Mõõtevahend oli taadeldud 04.03.2013.a, omas 20.11.2013.a kehtivat taatlustunnistust nr TTRSS-13/00075.

Kohtuväline menetleja viitab otsuses, et mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks on kehtestatud mõõteseadus. Mõõteseaduse § 5 lg. 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või, mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud mõõteseaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

Kuivõrd mõõtevahendil Ultra Lyte LTI 20-20 oli 20.11.2013.a kehtiv taatlustunnistus, mõõtja oli erialaselt pädev ning mõõtmise ajal järgiti asjakohast mõõtemetoodikat, on nii kiirusemõõteseadme, kui selle abil saadud tõendid väärteomenetluses lubatavad ja usaldusväärsed. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1- 99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest mõned kuud varem karistatud. Uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnev karistus kustunud, seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue ja liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma.

Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist üksnes rahatrahviga, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada ka teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt.

Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid.

Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Kohtuvälise menetleja hinnangul peab karistus olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja T.M-ile karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

KAEBUSE SISU

T.M esitas 20.12.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja 11.12.2013.a otsusega nr 2316,13,010263, millega määrati temale karistuseks LS § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200,00 eurot ning LS §

227 lg. 5 p. l alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kaebaja ei nõustu otsusega järgmistel põhjustel: Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele" § 8 p. 3 ja 4 kohaselt sõidukiirust ei ole lubatud mõõta tugeva vihmavõi lumesaju või udu korral ja kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid. Sama määruse §

9 lg. 3 p. 2 kohaselt ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. T.M märgib kaebuses, et salvestiselt nähtub, et mõõdeti kaugenevate sõidukite kiirust. Land Rover tüüpi auto kiirust on lukustatud neli korda. Esimene kord näitas kiirust 75 km/h, teisel korral -73 km/h, kolmandal korral 71 km/h ja neljandal korral 65 km/h. Kuna tee oli märg, tekkisid autode taga udupilved. Kaebuse kohaselt hetkel, kui oli lukustatud kiirust esimest korda, esiteks kattusid Land Roveri tüübi auto ja pakiauto udupilved ning teiseks, kiiruse lukustamise hetkel sihtmärgi alas oli kolm sõidukit korraga. Vähem kui sekundiga, kui pakiauto ja Land Roveri vahemaa suurenes, lukustatud kiirus oli juba 73 km/h, järgmine hetk juba 71 km/h. Kaebuse esitaja T.M leiab, et on alust kahelda lukustatud näidu õigsuses, kuna autode tagant tekkinud udupilved võib samastada tugeva vihmaga või tugeva uduga ja lähedal olid teised sõidukid. Kaebuse esitaja leiab, et kui kohus peaks siiski olema seisukohal, et kiirust mõõdeti korrapäraselt ja näidu õigsuses ei ole kahtlust, jääb ikkagi arusaamatuks, miks karistuse määramiseks on võetud suurim lukustatud kiirus, mitte aga väiksem. Kaebuse esitaja T.M lisab, et tegu ei olnud tahtlik, kuna kaebaja sõitis teiste autodega sama kiirusega ja kiiruse ületamine on jäänud märkamatuks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1 palub T.M tühistada Politsei – ja Piirivalveameti otsuse väärteoasjas nr. 2316,13,010263 täies ulatuses. Juhul kui kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, palub mitte kohaldada lisakaristust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks, kuna töö tegemiseks on kaebuse esitajal vajalik juhtimisõiguse olemasolu.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1; § 133; § 134; § 135.

Kohtunik:/allkiri/

Koopia õige

Kohtunik: