1-10-1330/83 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-1330

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoobril 2013.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 01.10.2013.a 03.10.2013.a, 07.10.2013.a – –

09.10.2013.a, 16.10.2013.a 17.10.2013.a avalikul kohtuistungil – Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-10-1330 (10740000023, 08233000901) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Tõlk Ilona Berezina Marina Davõdovitš, Svetlana Hamaza Kriminaalasi

V.L

320 lg 1

, süüdistuses KarS § , § 120, § 122 järgi üldmenetluse korras Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna Irina Karo prokurör Süüdistatav

V.L (endi

ne Zõrina)

Elukoht xxx, isikukood , EV kodanik, keskharidus, XXX

emakeel koht xxx,

– vene keel, töö Varasem karistatus: puudub Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kehtis alates 19.11.2009.a kuni 01.09.2011.a. Kaitsja

Vandeadvokaa na t Jekaterina Jevši RESOLUTSIOON

KrMS § 301 kohaselt seoses prokuröri süüdistusest loobumisega mõista V.L süüdistuses KarS § 120 järgi õigeks.

Tunnistada V.L

320 lg 1 talle karistuseks süüdi KarS § järgi ning mõista

rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele m o summas 160 ( sada iinimumpäevamäär 3,20 eurot), s üks kuus

kümmend) eurot.

Tunnistada V. süüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks rahaline L

karistus 150 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 3,20 eurot), so summas kümmend)

480 (nelisada kaheksa

1-10-1330

eurot.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista

V.L-ile liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 3,20 eurot), so

summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui

V.L ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. K – atseaja algus 31.10.2013.a.

Jätta J lähenemiskeelu ko A taotlus V.L-ile haldamiseks rahuldamata. (keeld

läheneda alaealiste laste A A ja A A le le ).

Jätta k hagi läbivaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi annatanu J A tsiviilkohtumenetluse korras.

Asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 - -plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures, DVD alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 4 V.L-ilt

80 (nelisada

kaheksa ) eurot, kaitsja poolt kümmend Jekaterina Jevšina eeluurimisel osutatud õigusabi eest

26 (kaks

eurot ja 84 senti (420 krooni), kaitsja Valentina Manjuki pool kümmend kuus) eeluurimisel osutatud õigusabi eest 116 (ükssada kuusteist) eurot ja 04 senti (1815,60 krooni), kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 247 (kakssada neli mmend seitse) eurot ja 91 senti (3879 krooni), kü psühholoogi Svetlana Gorbatšjova kannatanute ülekuulamises osalemise eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti (900 krooni), i psühholoogi Natalja Dehant kannatanu ülekuulamises osalemise eest 35

(kolmküm Jekaterina Jevšina mend viis) eurot ja 79 senti (560 krooni), kaitsja poolt

17.02.2011.a ja 16.11.2011.a

268 (kakssada eelistungil osutatud õigusabi eest kuuskümmend

kaheksa eurot ja 43 senti, atud ) kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 18.01.2013.a eelistungil osut õigusabi eest 19 (üheksateist) eurot ja 20 senti, Jekaterina Jevšina – kaitsja poolt 01.10.2013.a

03.10.2013.a, 07.10.2013.a 09.10.2013.a, 16.10.2013.a 17.10.2013.a kohtuistungil osutatud – –

õigusabi eest üks tuhat kuussada kaheksa 1608 ( ) eurot.

KrM V.L osaliselt menetluskulude tasumisest. S § 180 lg 3 alusel vabastada

Mõista riigituludesse välja V.L-ilt sundraha 200 (kakssada) eurot, kaitsja

Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1 (ükssada) eurot, ka itsja

Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest üks

100 ( sada) eurot, kaitsja

Jekaterina Jevšina poolt 17.02.2011.a ja 16.11.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 100

( sada) 01.10.2013.a 03.10.2013.a, 07.10.2013.a üks eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt – –

09.10.2013.a, 16.10.2013.a 17.10.2013.a

700 (seitsesada) – kohtuistungil osutatud õigusabi eest

eurot. menetluskulud

Ülejäänud jätta riigi kanda.

Määrata, et V. on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade L kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aleksandra

1-10-1330

V.L, kriminaalasja nr 1-10-1330, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01. novembrist 2013.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 18. novembrist 2013.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1.

Süüdistuse sisu

Aleksandra Zõrinat süüdistatakse selles, et tema 2007.a juulis (täpne kuupäev tuvastamata), õhtusel ajal, kella 18.30 paiku, viibides korteris aadressil: , põhjuseta lõi käega vastu selga xxx alaealist kannatanut A A , millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

Samuti tema 10.10.200

8.a, õhtusel ajal, kella 18.30 paiku, viibides korteris aadressil: xxx, põhjuseta lõi ühel korral käega ja korduvalt jalgadega vastu keha alaealist kannatanut A A , millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

Samuti tema 14.12.2008.a a 21.00 paiku, viibides korteris aadressil: xxx , õhtusel ajal, kell ,

põhjuseta lõi mitu korda käega vastu pead alaealist kannatanut A A ja tiris teda juustest,

millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

Samuti tema 07.03.2009.a kella 10.00 paiku, viibides korteris aadressil xxx põhjuseta lõi

taldrikuga vastu käerannet alaealist kannatanut A , pärast seda lõi A A A lusikaga vastu

hambaid, haaras tal käest kinni, paiskas toolilt ja viskas temale näkku kuumad nuudlid taldrikult, seejärel haaras õlast alaealisel kannatanul A A ning kaks korda paiskas ta põrandale, pärast mida korduvalt lõi kannatanut J A platsmassist kaarja maakeraalusega, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu.

Samuti tema 19.03.2009.a kella 19.30 paiku, viibides korteris aadressil xxx eta , põhjus tahtlikult viskas kruusi alaealise kannatanu A A suunas, kruus läks löögist vastu seina katki ja selle kild vigastas A A varvast, millega kannatanule oli põhjustatud füüsiline valu ja tekitatud vasaku jalalaba lõikehaav (tl 94).

Samuti tema 08.04.2009.a

kella 02.00 paiku öösel, olles alkoholijoobes oma korteris aadressil xxx, tekkinud konflikti käigus lõi mitu korda elektri jootekolbiga J käte A

1-10-1330

piirkonda, tekitades talle oma tegevusega füüsilist valu ja materiaalset kahju summas 196,21 eurot (3070 krooni).

Samuti tema 14.04.2009.a kella 19.40 paiku, olles korteris aadressil xxx, isiklike vaenulike suhete pinnal, oma alaealiste laste A A xxx.a ja A A xxx.a , sündinud , sündinud

juuresolekul pihustas gaasiballoonist gaasi J A kku, millega tekitas temale ning alaealisele nä pojale A A kehavigastusi ja füüsilist valu.

Samuti tema ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a, viibides korteris aadressil: xxx, põhjuseta lõi mitu korda alaealist kannatanut A A rihmaga vastu pead ja vastu keha, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu.

Samuti tema ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a, viibides korteris aadressil: xxx viskas tooli oma alaealise poja A A suunas, seejuures tooli tahke osa tabas kannatanut selga, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu.

Oma tahtlike tegudega pani Aleksandra Zõrina toime teise inimese piinamise, s.t. järjepideva kehalise väärkohtlemise, st KarS § 122 ettenähtud kuriteo.

Samuti 009.a kella 20.30 paiku, Aleksandra Zõrinat süüdistatakse selles, et tema 27.12.2 viibides korteris aadressil: xxx, peretüli käigus, võttes köögist noa ja nuga oma käes demonstreerides ähvardas kannatanu J A tapmisega, kusjuures kannatanul on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Oma tahtlike tegudega pani Aleksandra Zõrina toime teise inimese tapmisega ähvardamise, st KarS § 120 ettenähtud kuriteo.

Aleksandra Zõrinat süüdistatakse KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema olles hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluse andmise eest 20.10.2008.a kella 15.30 ajal, olles Narva politseiosakonnas asukohaga

Vabaduse 5, Narva, tunnistajana ülekuulamisel kriminaalasjas nr 08240104636, andis valeütlused selle kohta, et 2008.a suvel tutvus V , kes pakkus raha äri K arendamiseks ja kellega ta leppis kokku 15.10.2008.a kella 22.00 paiku restoranis Yes kohtumise asjus, kuhu

K pidi talle tooma 40 000 krooni. Kriminaalasja nr 08240104869 menetluse käigus on tuvastatud, et tegelikult ei olnud A.Zõrina V.K tuttav.

Seega Aleksandra Zõrina, andes kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluse, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. d Kohtuistungil uuritud tõendi

2.1. Kannatanute ütlused

A A andis 01.10.2013.a kohtus t kannatanu suhted emaga ei olnud head, kuna e ütlusi, e ma

peksis teda. S k Peksmine üüdistatav tekitas annatanule kehavigastusi rohkem kui üks kord.

algas alates 2007.a. peksis kannata Süüdistatav nut kui ta midagi valesti tegi, näiteks kui

1-10-1330

kannatanu midagi ei söö ära. Üks kord hakkas kannatanu arvutis mängima. Pärast tahtis midagi külmkapist võtta. Ema tegi köögis süüa. Ema ei andnud kannatanu külmkapist l midagi

võtta. Süüdistatav ajas kannatanu köögist välja, lõi kannatanut jalgadega 6-7 korda vastu kõhtu. natanul oli valus, jäid sinikad külje all

3 päeva. Kan vasakul pool. Valutas 2-

Üks kord süüdistatav tõukas kannatanut vannitoas. Kannatanu tahtis pesta käed ära.

Süüdistatav õrval. Kannatanu küsis emalt kas või käsi pesta. Süüdistat seisis kraanikausi k b av

tõukas kannatanut eemale. Kannatanu lõi end ära vastu radiaatorit seljaga. Kannatanul oli valus. Oli põletushaav. Põletushaav valutas umbes 6 päeva. Isa viis kannatanu perearsti G K juurde.

A A b, et tema vend A s ma ning kui mäleta ei tahtnud süüa, siis üüdistatav sundis venda söö too ei söönud, süüdistatav võttis nuudlid ja kallas need vennale pähe. A siis oli valus.

Nuudlitest kannatanu nägi A Arsti juures ei käinud. punast.

Kui kannata almistusklassi, siis hommikul v nu esimest korda läks ettev edas süüdistatav

kannatanut tualetti ja ütles, et uputab kannatanu tualetipotti. Kannatanu tegi mingi ülesande valesti.

A A andis 01.10.2013.a kohtus

nnatanu vannituppa ütlusi selle kohta, et ükskord juulis läks ka ja kogemata kukkus põrandahari maha. Süüdistatav Kannatanu ajas natuke vett maha. jooksis

kannatanule teda vastu selga. Kannatanu kukkus maha ja hakkas järele ja lõi lahtise käega

hingeldama. Kannatanul

kannatanu jäi punane jälg. Isa võttis kohe sülle, loputas näo külma

veega üle, siis jooksis kiiresti perearst K ütles, et juurde koju. Arst tuleb ravida salviga.

Kannatanu , et

mäletab punane jälg ei läinud 3 kuud üle. Alguses oli kaks nädalat valus.

Ükskord süüdistatav Kannatanu läks lastetuppa, et võtta viskas kannatanut portselankruusiga.

mänguasju, ning kuul süüdistatav rää kellegi Š Süüdistatav oli voodis, ta lebas ja is, et

kis .

rääkis. Tagasiteel läks isa juurde ja ütles, et süüdistatav räägib kellegi Š kannatanu

. 2-3

minuti pärast läks , et võtta mänguasja. Süüdistatav ütles kannatanu veelkord lastetuppa

kannatanule Kannatanu kutsus isa ning sel ajal viskas „kao kohe minema“. süüdistatav

kannatanut portselankruusiga. Kruus oli r Kruus purunes aske portselanist paksu põhjaga.

kildudeks ja killud lendasid laiali. kild sattus kannatanule Kannatanu ja Üks sügavale jalga.

isa d haig

sõitsi lasse. Arst võttis killu välja.

Järgmine episood oli pipragaasiga. õhtul juuni kuus 2009.a või See oli umbes kell kuus

2010.a. Isa ei lubanud val kodust süüdistata välja minna, sest ta tuleb alati purjus koju.

Süüdistatav aga ütles, et ta läheb välja. Isa ütles: „Kuhugi sa ei lähe“. Siis süüdistatav võttis pipragaasi ja pritsis isale silma. Kannatanu seisis , 1 meeteri kaugusel. L ka oli isa kõrval

kõrva Süüdistatav pritsis, siis pihustas selle pipragaasi ballooniga üle kogu korteri ja jooksis l.

kiiresti minema. Isa kutsus , kohe kiirabi välja et silmi kontrollida. Kõikidel olid silmad punased.

Ükskord süüdistatav tahtis korterit põlema panna. Süüdistat on isegi mitu korda öelnud: av

„Ma tapan teid, värdjad, põletan maha, viskan teid aknast välja“. Süüdistatav läks riietes magama ja suunas lambivalguse seinale. Kannatanu tundi varahommikul s kõrbelõhna. Siis

ütles isale, et kõrbelõhna. Seal oli kõik ära kõrbenud. Hiljem võtsi kuskilt tuleb nad d selle

1-10-1330

valgusti maha. Isa valas selle veel veega üle et süttib põlema. . Nad kartsid, Kehavigastusi ei ole tekitatud.

J

ärgmine episood selle kohta, kui süüdistatav kannatanut nuudlitega üle kallas. Kannatanu ei taht

Kannatanu nud süüa, sest toit oli kuum. Süüdistatav ütles „õgi“. ütles: „Ei, see on tuline“.

Süüdistatav lükkas süüdistatav võttis

kannatanu toolilt maha. Kannatanu ronis laua alla. Siis taldriku nuudlitega ja kallas kannatanule need kuumad nuudlid . Nuudlid sattusid pähe

kannatanu peale, n Kannatanu

äole ja kõikjale. karjus kõvasti. Toit oli väga tuline. Süüdistatav sihtis kannatanu N valutas. le pähe, näkku. Kannatanu tundis valu. Nägu oli üleni punane. ägu

Talvel

kannatanut pandlaga. Kannatanu kogemata kuuske ja kuusk süüdistatav lõi tõmbas

kukkus maha. . Kannatanu Kannatanu tõstis kuuse üles, kuid kuuseehted vedelesid põrandal jooksis kohe oma voodisse. kannatanul kubeme katki. Süüdistatav tuli ja lõi pandlaga Pärast

hakkas rihmaga peksma. Jooksis verd. Verd Valus oli, kõik oli punane ja verejälg jäi järele.

jooksis 15-20 minutit. P perearsti G K juurde koos isaga valu öördusid järgmisel päeval, kuna

ei läinud üle Isa määras salv . iga.

Ükskord tõukas üüdistatav venda köögist välja sellepärast, et ta tegi s jalgadega kannatanu

midagi valesti. Kannatanu vend hakkas venda jalgadega tahtis kohukest võtta. Süüdistatav

köögist välja tõukama. Süüdistatav lõi venda mitu korda jalgadega kõhtu, vastu käsi, külge.

Ta kutsus isa kohale.

Kannatanu ise Pärast isa jooksis oma toast välja ja võttis L sealt ära.

nägi kuidas ema A lõi . Kannatanu nägi venna kehal sinikaid.

mitu korda jalgadega

Kannatanu juuresolekul peksis süüdistatav kannatanu venda 4 korda. Mitu korda oli, kui A kukkus, lebas maas, süüdistatav lõi teda jalaga.

Süüdistatav viskas mitu korda kannatanut isegi taburetiga. Süüdistatav viskas A tooliga ja kannatanut valge taburetiga. Süüdistatav viskas kannatanule taburetiga vastu kaela ja ta kukkus.

Süüdistatav karjus kogu aeg kannatanute peale. Ta peksi kannatanut ja L pidevalt. s Süüdistatav lõi kannatanut jalaga kõhtu, vastu jalgu, vastu reit. Peksis kõvasti. Kannatanul oli valus, jäid sinikaid.

A A , et s viskas kannatanut apelsinidega, kannatanu kukkus mäletab üüdistatav , süüdistatav hakkas kannatanut peksma. Juhtum apelsinidega toimus talvel, õhtul. Kannatanu oli koridoris, sahvri juures. Ema oli köögis. Pärast ta tuli kannatanu juurde. Apelsinid olid köögis laua peal.

Kannatanu kukkus ja apelsinid olid kannatanu kõrval. süüdistatav hakkas kanna Siis tanut peksma. Tol ajal korteris olid veel isa ja vend L . Isa jooksis pärast kannatanu juurde. Kehavigastusi kannatanule tekitatud ei olnud.

Süüdistatav lõhkus pidevalt ust noaga, jootekolbiga ning tõstekangi latiga lõhkus ust. Nuga sattus lukuauku kannatanu

pea kõrvalt. Süüdistatav lõhkus kogu ukse maha, kõik lendas koos lukuga välja. Episoodis, kus süüdistatav lõhkus jalaga ust, tagus vastu ust jootekolbi ja tõstekangi oli kannatanu pea lähedalt, kannatanu nägi, et ema ust tagus kahe noaga. , kus nuga Süüdistatav võttis noa köögist. Kannatanud panid end kiiresti tuppa luku taha.

A A b sellest, et 2008 detsembri mäleta tegi koolitöid. ütles vale vastuse, s Kannatanu

s

kannatanu seina. üüdistatav võttis ja rebis katki õpikud, päeviku rebis katki, lõi kuklaga vastu

1-10-1330

Pärast lõi mitu korda kätega vastu pead ja haaras juustest kinni. Kanntanul oli valus, kuklas oli muhk.

2010 jaanuaris s

kannatanut üüdistatav lõi vastu kõhtu, jäi rihmast jälg järele. kannatanul

Süüdistatav äga tihti, peaaegu ülepäeviti peksis kannatanuid v . On olemas veel palju episoode,

mida kannatanu . Veel oli 17-19 teisi episoode millest kannatanu veel ei ole kohtus ei rääkinud

rääkinud Medõde koolis vaatas kannatanut üle. Medõde nägi kannatanul kehavigastusi. Ta ei . küsinud kannatanult kust ta need sinikad sai.

A A teab selle kohta, Isa kutsus kogu aeg politseid See oli et ema ähvardas isa noaga. välja.

2009. aastal. E t , kui s hakkas noaga simesel korral isa kutsus politsei välja alveõhtul üüdistatav

ja jootekolbiga vastu ust taguma. tav Süüdista ütles: „Ma tapan teid, viskan aknast välja, süütan korteri põlema!“.

Ükskord süüdistatav tahtis korterit põlema panna. Süüdistatav on isegi mitu korda öelnud: „Ta tapan teid, värdjad, põletan maha, viskan teid aknast välja“. Süüdistatav läks riietes magama ja suunas lambivalguse seinale. Nad ärkasid vara üles. Kannatanu tundis kõrbelõhna. Siis ütles isale, et kõrbelõhna. Seal oli kõik ära kõrbenud. Hiljem nad võtsid selle kuskilt tuleb valgusti maha. Isa valas selle veel veega üle, kartsid et süttib põlema.

J A juulis 2007 andis 02.10.2013.a ütlusi, et oli elutoas. Zõrina pesi koridori kannatanu

põrandat. koridoris ebatsensuurseid sõnu Zõrina sõimas mõne sekundi Ootamatult kuulis ta . ja

kuuli Kannatanu s tuppa A . Ta kukkus s lööki. hüppas diivanilt üles, samal ajal torma kõhuli.

Kannatanu , et A Kannatanu h s nägi lämbub. aaras temast kinni ja ennekõike pesi ta näo

puhtaks. Pärast avastas seljal löögi jälje. Oli näha, et on löödud terve käega, punane jälg poja

peopesaga löögist. ta süll kätel. Läks maja Kannatanu haaras e ja jooksis arsti juurde koju, A juurde, see oli kinni. Samal ajal oli seal A V , kes oli koeraga. Kannatanu palus tal ukse lahti teha. Ta küsis, milles on asi. vastas talle lühidalt. Ta avas Kannatanu kannatanule ukse ja

kannatanu jook s 4 korrusele. Ukse tegi lahti K mees. Hiljem A selgitas, et ta ajas si

põrandaharja maha Zõrina kinnitas, et lõi A . . Kannatanu ei hakanud kohe politseisse teatama, kuna arvas, et see on viimane kord.

Teine episood on aset leidnud

A 10.10.2008.a. Zõrina lõi õhtul ilma mingi põhjuseta A ,

tekitades talle füüsilist valu. Sel päeval ja kellaajal, kui kõik toimus, kannatanu oli magamistoas. Kuulis lapse nuttu. Kui kuulis, et laps juba hakkas karjuma ja hakkas Zõrina

jämedalt käituma ja rääkima ebatsensuursete sõnadega, solvama, siis tormas kööki kannatanu

ja võt s lapse sealt ära. A oli juba seal, ta jõudis sinna enne võt s lapse ära, ti

A . Kannatanu ti

naine klammerdus lapse külge. Zõrina peksis last algul kätega, pärast lükkas ta jalust maha ja tõukas jalgadega. Tõukas teda köögi keskpaigast kuni koridorivahekäiku, ligi 2 meetrit.

Zõrinal olid sussid jalas. Seal on konts ja kõva, kare tald. ütles , et Zõrina lõi algul A A ka

kätega, seejärel jalgadega. Lapsel olid kehavigastused. Tal olid sinikad külgede peal, jalgadel, reitel, kaelast allpool, rindkere piirkonnas. - Pärast poeg kaebas valu üle 3 4 päeva. Sinikaid määris kannatanu salviga. apsel oli kael ja parem põsk punased. L rsti poole lapsega A kannatanu ei pöördunud. Käis pereõe juures konsultatsioonil.

Kolmas episood on aset leidnud a. Kannatanu oli magamistoas, arvuti 14.detsembril 2008.

taga. Aeg oli juba magama minna. A

olid veel kodused tööd tegemata. Zõrina läks sinna, justkui vaatama. Kannatanu kuula

s riidu juba oma toast, siis kohe tormas kööki. Sel ajal lõi

Zõrina mõlema käega vastu pead. halastamatult A Kannatanu haaras A toolilt enda juurde.

1-10-1330

Kannatanu juuresolekul Zõrina lõi A

6 korda rusikate, kätega ja tiris juustest. veel umbes 5-

Zõrina peksis A Oli palju lööke vastu pead. Zõrina lõi mõlema käega. igale poole. Kui

kannatanu A hakkas last tema juures ära tirima, ta oleks peaaegu lapse pea ära tõmmanud.

kaebas valu üle. Temal valutas nägu, pea. Meelekoht punetas. Selles faktis arsti juurde kannatanud ei pöördunud, kuna 2 tunni pärast A jäi

magama, kannatanu kontrollis tema seisundit.

J oli . rinna peale ärgmine episood Zõrina ilma mingi põhjuseta kallas A 07.03.2009.a

nuudlitega taldriku. Kannatanu ootamatult, et oli omas toas, tegi tööd dokumentidega. Nägi

Zõrina Zõrina taldrik käes ja astu siseneb. Lapsed olid kannatanu toas, sisenes, s A juurde, et

too lõpuni sööks. Zõrina hakkas poissi söötma, kuid too keeldus. Ütles, et nuudlid on kuumad ja ta ei hakka sööma. A Zõrina läks A järgi. äks kohe jooksis elutuppa.

Kannatanu l elutuppa.

Kannatanu , haara toolilt maha. Poeg ronis tooli nägi et Zõrina s ootamatult poissi käest, viskas

alla. poja kohale ja viskas tema peale taldriku kuumi nuudleid. Poeg o Zõrina kummardas li

paljas, äsja vannist tulnud. ei oodanud, et selline asi võib juh Kannatanu tuda. See toimus

kannatanu silmade all. A oli šokis, samuti oli šokis ka A . Kannatanu i A A tõst üles, tõusis s

püsti, oli nuudlitega koos. Kannatanu viis A vannituppa pesema, ta kiljus. A kehal olid kehavigastused. Zõrina lõi A taldrikuga. Vasakul randmel oli verevalum. Seoses põletushaavaga olid lapse kehal vigastused näopoolel

- vasakul ja kaelal oli punetus.

Põletushaavu ei olnud. Kuid see on ikkagi termiline mõjutus. Kannatanu määris salviga. A kehal olid vigastused näol, kaelal, rinnal, kõhul. Kätt määris kannatanu samuti. mäletab J A ,

et oli ka -45 kraadi juures. Seni punetus randmel löögist taldrikuga. Nuudlid olid kusagil 40 kuni kannatanu tegeles A

kallale koridoris, kannatanu , Zõrina ründas A . Ta läks A

magamistoa ukse juures.

A A Zõrina lükkas pikali põrandale ja peksis jalgadega. Hiljem, kui üles tõusis, Zõrina potis ära. Ja tiris karjus, et uputab ta WC- A tualettruumi. Siin kannatanu

tormas A kannatanu , siis

nende juurde ja võt tema käest ära. Kui lapse ära võt Zõrina tis tis

jõudis veel nähes kõrvakiilu anda. kannatanu A

Järgmine episood Zõrina viskas kruusi A leidis aset kell 19.30 korteris. 19.03.2009.a A

suunas. Kannatanu oli elutoas, nad istusid kolmekesi ja vaatasid televiisorit. Zõrina istus väikeses toas, voodi peal. Kõik ukse Zõrina rääkis kellegagi telefoni teel. A läks d olid lahti.

laste tuppa. Tuli tagasi ja ütles, et Zõrina räägib kellegi Š

. Kannatanu , ütles elutoast Zõrinale

et ta laste juuresolekul ei teeks privaatkõnesid. Pärast A läks sellesse tuppa. läks

Kannatanu

sinna. Parajasti kui kannatanu is, viskas kruusi. Kannatanu oli juba A selja sinna jõud Zõrina

taga. A seisis s ks katki vastu uksepiita, kohe A vahekäigus lastetuppa. Kruus lenda ja lä

kõrva kohal. Zõrina viskas kruusi pea kõr

just A pihta. Kruus lendas A guselt. A hakkas

kohe kiljuma. Kannatanu vaatas, et A jalg on verega koos. See oli lõikehaav aga mitte torkehaav. Haav oli vasakul jalal, tagapool. Kild lendas poja jalga. Poeg ei saanud jala peale astuda.

Algul pöördusid traumapunkti ja sealt politseisse.

14.04.2009.a Zõrina kasutas pisargaasiballooni. Sel õhtul olid lapsed kodus. Kuna A oli vaja kodutöid teha, siis ütles, et Zõrina tegeleks lastega. Zõrina ütles, et tal ei ole aega, kannatanu et tal on vaja kusagile minna. A oli alguses koos lastega elutoas, seejärel läks vannituppa käsi pesema. Lapsed olid koridoris. A v , oli koridoris ja samal ajal tundis kuidas äljus vannitoast

paremasse silma sattus pihustatud pipragaas. Kannatanu kõrval, 0,5 meetri kauguses seisid lapsed. A seisis peaaegu kannata oli natuke kaugemal. nu kõrval. A Alguses mõtles, et löök

oli mingi terava esemega. Peale seda kui kannatanu tundis lööki, vasaku silmaga nägi, et Zõrinal oli käes pisargaasi balloon ja ta pihustab balloonist koridoris edasi. Pärast seda Zõrina avas ukse ja jooksis minema. Koridor oli valget udu täis. Kõik said selle gaasi mõju tunda: A

1-10-1330

sai tugevamini, A sai ka pihta, aga mitte nii palju. Kannatanu kutsus välja kiirabi, tegi lahti kõik aknad, pesi lapsed puhtaks. Lapsed nutsid, silmad kipitasid tugevasti. Kiirabi tuli kohale ja fikseeris antud juhtumi. Hiljem pöördus kannatanu seoses selle intsidendiga haiglasse, kannatanul sai silm kahjustada. Kannatanu ravis salvi ja tilkadega. A valutasid veel pikka aega silmad.

Järgmine episood oli ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a. Kannatanu kuulis köögist Zõrina ebatsensuurseid sõnu laste suunas. Kuul s, et Zõrina peksab lapsi. Kannatanu i

jooksis sinna.

peale. Zõrina lõi A rihma pandlaga kubemesse. Ja koheselt läks üle A

Kannatanu ei saanud midagi teha. Pärast seda süüdistatav ajas toast välja. Sel moel süüdistatav On olemas video, millest on näha, et Zõrina peksis lapsi rihmaga vastu pead jne. peksab lapsi. Ta lõi A kubeme vereni.

Järgmine episood leidis aset ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a. J A teab oma laste sõnadest, et Zõrina haaras tabureti ja viskas sellega A . Ta sai taburetiga vastu selja ülaosa Marrastus oli umbes 3 cm. Pärast seda ta viskas pihta ja tema kaelale tekkis marrastus. tooli maha. A viskas taburetiga, A viskas tooliga. Kuid A ei saanud pihta. Kannatanu nägi

A kaelal marrastus. J A Tooli jälg oli kaelal, vasakul pool. teab, et Zõrina oli lapsi hirmutanud sellega, et kui nad räägivad koolis või kusagil mujal sellest, et ta neid peksab, siis ta viskab nad aknast välja, paneb korteri põlema.

08.04.2009 olid A ja lapsed kodus, magasid kannatanu toas. kell kaks öösel Kell kaks öösel tuli kuskilt Z , hakkas taguma vastu ust ja õrina ütlema: „Tee lahti“. Uks oli lukus. Kannatanu ei teadnud, et

Kannatanu Zõrina võis koju tulla. Zõrina ei käinud vahel nädalate kaupa kodus.

astus ukse juurde ja ütles läbi ukse Zõrina

, et kui laamendama tuli, siis kannatanu teda sisse ei lase. Kannatanu ei avanud ust ainult 1-1,5 minutit. Kannatanu avas ukse, Zõrina tormas tuppa, haaras kummutilt jootekolbi ja hakkas kannatanut selle jootekolbiga peksma. Zõrina püüdis kannatanut vastu vastu pead lüüa, kuid kannatnu kaitses end kätega. Zõrina lõi kannatanule käsi ja õlga. Peale kehaliste vigastuste tekitamist kannatanu jooksis tuppa. Kannatanu koos lastega pidid ust kinni hoidma, sest Zõrina tagus jootekolbiga vastu ust. Haaras noa ja lõi 10 korda vastu ust, uksetiivast läbi. Seal sees on veel üks uks, mida Zõrinal ei õnnestunud läbi lüüa. Siis Zõrina toppis noa uksepiida vahele, kuid sel ajal lapsed hoidsid ust kinni. Nuga läbis ukse A

15 cm peast allpool. Zõrina tagus vastu ust 15 juures 10- -20 minutit. Terve uks

oli mõranenud. äljus toas Zõrina ütles, et Kannatanu v t siis kui politsei tuli kohale, avas ukse.

temal ei ole pretensioone. Politseiniku sid d küsi kannatanu käest, kas temal on pretensioone. Kannatanu ütles, et tal on pretensioone, ning ta esitab selle juhtumi kohta politseile avalduse.

Kannatanu kehavigastusi Zõrinale ei tekitanud. Kannatanu pöördus traumapunkti järgmisel päeval või samal ööl, täpselt ei mäletanud. Kannatanul olid kätel hematoomid.

Järgmine episood on aset leidnud Sel päeval Zõrina A

27 detsembril 2009.a. hakkas pihta

igasuguseid asju loopima. Kannatanu

läks koridori, tegi Zõrinale märkusi ja läks minema.

Ootamatult jooksis A kannatanu . Nad karjusid, et ema haaras juurde, ja tema järel jooksis A

noad. Kannatanu jooksis

koridori ja nägi kui Zõrina seal seisis, kaks nuga käes. Üks oli laiem sakiline nuga, teine oli pikem sakiline nuga. hakkas karjuma, et tapab kannatanu Zõrina .

Kannatanu peitis end ukse taha, lapsed tulid kannatanu kannatanu pani ukse kinni. järele ja

Siis

Zõrina hakkas jälle laamendama. Kannatanu viibis toas kaua. Zõrina lõhkus magamistoas

2 ust ära. Lapsed jooksid tuppa. Kannatanu läks toast välja ja põrkas Zõrinaga kokku. Zõrinal olid käes noad. Vahemaa kannatanu ja Zõrina vahel oli vähem kui meeter. Kannatanu viibis lukustatud toas ligi 40 minutit. Kannatanu kartis, et ähvardused viiakse täide. Lapsed ka kartsid Zõrinat. See juhtus magamistoa ukse lävel. Kannatanu tahtis Zõrinat relvituks teha.

1-10-1330

Kannatanu arvas, et haavab noaga kannatanut Kannatanu Zõrina või ennast. otsustas ära

minna. Konflikt lõppes kui Zõrina lõhkus ukse ja läks nende nugadega minema siis, kui videokaamerat nägi. Zõrina ütles mitu korda, et tapab kannatnu. Kannatanul oli põhjus karta, et Zõrina viib oma ähvardused täide. oht, et Zõrina võib last nugadega vigastada. Oli ka

J A , et - mäletab kui Ljoša oli veel 5 6 kuune, siis Zõrina peksis teda selle eest, et ta ei maga ja pissib alla öös rääkis temaga sel teemal. iti. Kannatanu Kannatanu pidi kaitsma 6 kuu vanust

A, kuna Zõrina peksis teda. Kui A

5 aastane, siis Zõrina peksis teda sel ajal, kui ta oli 5,

vannis vee sees oli. Kannatanu tormas vannituppa ja sekkus koheselt. Kohe kui kannatanu vannitoast väljus, kuul s lapse südantlõhestavat karjet. s vannituppa, nägi i Kannatanu jooksi , et

laps tammub jalalt jalale ja väriseb. Tema vasakul tuharal oli põletushaav. A ütles

kannatanule, et ema pani ta põrandale ja lükkas tugevasti vastu elektriradiaatorit. Pärast kannatanu ravis last.

2.2. Tunnistajate ütlused

G K

andis 02.10.2013.a kohtus ütlusi, et ükskord pöördus tunnistaja poole J A koos poja A

, palvega vaadata üle tema poeg seoses sellega, et ema oli teda peksnud. Vaatluse käigus, avastas tunnistaja pindmise naha punetuse selja piirkonnas. Tunnistaja märkis, et selline naha punetus võib olla esile kutsutud ka täiskasvanu poolt peopesaga löömisel. Tunnistaja andis soovitusi ja soovitas tulla tagasi. Lapsevanem oli mures. J A ütles vastuvõtul ja palus fikseerida tema sõnadest, ema poolt peksmise fakti, mis oli ka fikseeritud. täpsustas K , et ambulatoorses kaardis oli kirjutatud, et lapse isa pöördus palvega vaadata üle tema laps seoses ema poolse peksmisega. Fakti, et J A a A 2007. aastal tema pöördus poj poole töövälisel ajal,

nagu seda tunnistaja ei eita, et antud . ta väidab, pöördumise fakt võis aset leida

P P

andis 02.10.2013.a kohtus kusagil 2005.a alates tunneb J A . Tol ajal osutas ütlusi, et tunnistaja A juriidilist abi kaabeltelevisiooniga seotud kriminaalasjas. Mitmeid kordi oli J A koos lastega tunnistaja . juures suvilas käinud

A koos lastega o suvilas Tunnistaja ei suhelnud lastega. Tunnistaja suhtles A li tund või kaks.

2009, 2010, 2011 aastate vältel, kuna nevates asjades kogu aeg vaja saada õigusabi. A oli eri

A oli jutuajamine, et ei hoolitse laste Zõrina eest, ei pese, teeb halvasti süüa, suhtub lastesse halvasti, solvab lapsi. A viskas last pudruga. A et rääkis, et süüdistatav sõnul teab,

süüdistatav lülitas sisse t viskas last kruusiga, karjub kannatanute peale. A elefonisalvestuse, kus olid süüdistatava karjumised ja ebatsensuursed väljendused laste suhtes.

A M

andis 02.10.2013.a kohtus ütlusi, isiklikult ei tunne Zõrinat ja A et , kuid teatud

asjaoludel on nendega kokku puutunud. 8.aprillil 2009.a tunnistaja A . Tol sai kokku Zõrina ja

ajal töötas konstaablina Ida Prefektuuri Narva osakonnas. Olles patrullekipaažis tunnistaja

teenistusülesandeid täitmas, sai väljakutse Narva Jõesuu ühele aadressile. Peres o d -

li toimunud

konflikt. P A elukaaslase algatusel. olitseipatrull oli välja kutsutud Kohale jõudes, see oli

kella kahe paiku öösel, võt korteriga fonoluku abil ühendust, vastas meesterahvas tis , kes ka

ukse lahti tegi. Korteris olid A ina istus diivanil, , Zõrina, kaks last. Zõr nuuksus ja pühkis

nina. Kuna

d tema poole ja Zõrina kutsus välja politseipatrulli, politseitöötajad pöördusi püüdsi välja selgitada, mis oli juhtunud. Zõrina d Selgitas, et tulles koju ei saanud korterisse sisse. Proovis koputada, kuid A ei lasknud teda sisse, tõukas välja, kasutas füüsilist vägivalda selleks, et ta korterisse ei pääseks. Politseitöötajad küsisid käest, mis põhjusel ta Zõrinale A

rusikatega kallale läks eitas füüsilise jõu kasutamist elukaaslase suhtes. Pigem oli i . A se kannatanu rollis, viitas sellele, et tal käsi valutab.

1-10-1330

Varem, kusagil 2008.a suvel, politseil oli samuti väljakutse sellesse perre. Siis politseitöötajad Karja tänaval. Väljakutse oli samuti seotud korterisse ei sisenenud, kohtusid

abikaasadevaheliste suhetega. A olid pretensioonid elukaaslasele, et ta käitub sobimatult, petab meest. A oli ärritunud seisundis, ta karjus, vehkis kätega, elukaaslast läheduses ei olnud, ta oli tema juurest minema jooksnud. Sel ajal oli elukaaslase ema, lapsed, vaatamata sellele, et oli aeg juba hiline. Jällegi politseitöötajad püüdsi . Nad läksid d A maha rahustada

koju. Ning seejärel tuli politseitöötajate Politseitöötajad juurde elukaaslane. kutsusid ta

politseiautosse. Zõrina oli samuti üleskeeratud seisundis. Algul käitus natuke agressiivselt, kuid pärast rahunes. Zõrina ei olnud mingit põhjust

antud olukorra kohta seletas, et

kahtlustada teda truudusetuses. A on äkilise iseloomuga ja võib ka käed käiku lasta.

Tunnistaja J V ütles, . aastal käis et 2011 A juures vannitoa remonti tegemas. Lastetoas oli kõik ära lõhutud. Kõik uksed olid katkised. See oli umbes märtsi lõpus. ütles, et naine

A

lõhkus ära. Lastetoas oli kaks voodi , kapid lõhutud, kardinad olid kõigis tubades maha kistud, t kõik uksed olid ära lõhutud.

Ükskord tunnistaja suitsetas akna juures, see oli 2009. aasta veebruaril kella 23 paiku / xxx/. Zõrina oli seal sõbrannaga. Hiljem tuli A lastega. Seal juhtus suur skandaal. A kutsus politsei.

T ka

ol ajal oli Zõrina tugevasti purjus. Tema sõbranna läks koju. Aga Zõrina sõimas veel A ja last jalaga. Tunnistaja ise tõukas nägi, et süüdistatav peksis lapsi. Ta tõukas jalaga A .

Zõrina väljendas ennast ebatsensuurselt. Zõrina kõndis ja kukkus. Ta oli purjus.

Järgmine episood oli „Buratino“ juures kaupluse . See oli aastal 2009 kell 7 hommikul

ja

toimus aadressil: Karja 26 Narva-Jõesuus. Kõik inimesed nägid, et joobnud olekus Zõrina püherdas tee peal. „Buratino“ juures oli Zõrinal väga tugev joove, ta oli inetus olekus. Esmalt tunnistaja ei rääkinud A selle kohta, temast oli kahju.

A lapsi nii, et peaaegu pea oleks otsast maha sõnadest tunnistaja teab, et Zõrina peksis võetud. , et ta ei puutu näpugagi kedagi, seda enam naist. Tunnistaja teab Tunnistaja tunneb A sellest, kuna töötas A koos 7 aastat.

Tunnistaja A V ütles, et süles tuli A 2007.a umbes kell 18.00 ta jalutas koeraga. Hoides A perearsti juurde ja ütles, et Zõrina lõi käega last vastu selga ja laps oli šokiseisundis.

Laps

nuttis tugevasti. Arsti juures nad olid 20-30 minutit. See oli aadressil xxx. Seal elab K , perearst. Hiljem nad majast, laps juba ei nutnud. A ga ja väljusid ütles, et last määriti salvi lapsel läks kergemaks.

2009 2010 juur

– aastatel käis tunnistaja A ning nägi lõhutud korterit. A ütles, et es

Aleksandra Zõrina lõi uksed läbi noa ja metallist esemega. Lastetoas oli kohutav korralagedus. A . A korteris

sõnade järgi tegi korralagedust Zõrina olid ära lõhutud uksed,

mööbel, voodi. Uks oli läbistatud millegi teravaga. Ülejäänud olid ka ära lõhutud, kuid mitte nii tugevasti nagu keskmise toa uks. A seletas tunnistajale noaga ja , et see lõi Zõrina

rauatükiga vastu ust unnistajale on teada, et kodus toimuvad järjekindlad skandaalid. . T

A A sõnadest tunnistaja teab, et Zõrina peksis lapsi. sõnade järgi lõi Zõrina last sussiga, ta lõi last selga, pähe. nägi Zõrinat joobnuna. Oli üks juhtum, kui tunnistaja nägi Tunnistaja V ise

Zõrinat linnavalitsuses ning ta oli purjus. Tunnistaja elab Zõrina emaga ühes trepikojas. 11.

1-10-1330

septembril mikul. nägi tunnistaja Zõrinat koos sõbrannaga varahom Juhtum sissekäigus oli

vara hommikul, kella 7 paiku. tugevast Zõrina oli joobnud. Zõrina koos sõbrannaga kõvasti i lärmasid.

Tunnistaja V teab, et Tunnistaja ei kuulnud juttu sellest, et A ise kasutas Zõrina ründas A vägivalda.

2.3. Lastekaitsespetsialist O A

i ütlused

Lastekaitsespetsialist O A , et tema on ütles sotsiaaltöötajana töötatud staaž

5 aastat, töötab

alates 2008. aastast. Ta arvab, et kohtus vastasid alaealised kannatanud küsimustele mitte vabalt, mõnedel hetkedel ütles isa neile ette. Vastates küsimustele, lapsed piilusid pidevalt isa.

Nad ei olnud kindl enda vastustes. ad Isa ütles ette kui loetleti toimunuid episoode. Sellejuures olid üksiksõnad. Lastekaitsespetsialistile tundus, et lapsed piilusid isa kui nad ei olnud kindlad. Laste ma. vanuse tõttu nad ei olegi võimelised üksikasju meelde tuleta

Lastekaitsespetsialist arvab, et i ei ole lubatav, kui keegi tekitab lastele sa passiivne käitumine valu isa juuresolekul. Laste pöördumine oma ema poole nagu „see“ ja „tema“ pole lubatav. Ei ole lubatav, kui lapsed nimetavad oma ema halvustavalt. Arvestades seda, milline olukord on peres tekkinud, millises olukorras elavad lapsed nüüd, vajavad lapsed psühholoogilist abi.

Ema ei ela koos lastega. Perekonna mudel on häiritud. Perekonnaseaduse kohaselt on igal vanemal õigus lastega suhelda. Siinjuures emalt ei ole vanema õigused ära võetud. Vanema õiguste äravõtmise korral jääb lastega suhtlemise õigus ikka alles. See asjaolu on ka riivatud.

Kogu nende sündmuste pinnal on lastel hingelin trauma. Vähemalt peab psühholoogi poole e

pöörduma. Lastekaitsespetsialist imestas poiste lustaka käitumise üle. Poisid käitusid veidralt.

Nende suhtumine on sellesse olukorda kergemeelne. Kui lapsed elavad ühest vanemast lahus, väljendavad nad tundeid, igatsevad. Siinkohal seda küll ei ole. See ei ole normaalne. Lustakas laste käitumine ei vasta käitumisele taolises olukorras. Tavaliselt nendes olukordades tunnevad lapsed alati väga tugevat muret, kui vanemad lähevad lahku või toimuvad nendevahelised konfliktid. See on alati tragöödia laste jaoks. Lastekaitsespetsialist on seisukohal, et võib olla laste sees on teine tunne, mitte aga see, mida nad välja näitasid. Laste -

käitumine on näitlik. Lastekaitsespetsialist ei näinud lastel käitumishäireid.

Lastekaitsespetsialistile tundub, et lastel ei ole seda, et nad ei soovi emaga suhelda. Lapsed on muidugi solvunud ema peale. Iga laps, milline iganes ta ema on, armastab ikka oma ema, vähemalt tahab suhelda. Sellise täieliku eiramisega lastekaitsespetsialist ei ole varem kokku puutunud. Seetõttu palus lastekaitsespetsialist, et laps näi psühholoogile ilma vanemate i dataks juuresolekuta, et spetsialist mõistaks tõelist suhtumist ema ja isa vastu.

2.4

. Süüdistatava ütlused

S , et

üüdistatav ütles, et juulil 2007.a võimalik ta võis A peopesaga patsu lüüa. Süüdistatav pole kunagi vastu pead löönud. Võib olla A pööras end kuidagi, et ta sai vastu selga, natuke üleval pool tagumikku. A tõusis püsti ja jätkas hullamist ja mängis edasi. Süüdistatav ei pööranud sellele mingit tähelepanu ja tegeles oma asjadega edasi. Oma süüd selles episoodis süüdistatav tunnistab.

1-10-1330

Järgmise episoodi kohta süüdistatav täpsustas, et 10.10.2008.a oli tavaline päev. Süüdistatav tegi süüa. A oli juures, mängis vähemalt meetri kaugusel pliidist. Süüdistatav teadis, et see on ohtlik. Pliidi jalaga veidi eemale. peal kees midagi, käed olid süüdistataval kinni ja nihutas A

Süüdistatav ei toginud A , ei tõuganud, ei peksnud jalgadega. Süüdistatav nihutas A ohutusse kohta. Ta kartis, et A peale võib pliidilt midagi kukkuda. Tolles korteris oli köök 3 meetrit lai ja pikkus vist 4 meetrit. Pliidist istus A umbes 80 cm kaugusel. Süüdistatav ütles, et ta läheks eemale, kuid poeg ei kuulanud süüdistatavat. Süüdistatav lihtsalt nihutas A eemale, kuid jalgadega ei tõuganud. A ei nutnud. Võimalik, et ta hakkas vastu pu iklema. A oli

magamistoas ja mängis arvutis. Süüdistataval jalas olid sussid. A süüdistatav mingeid

vigastusi ei näinud. Kehavigastuste kohta sai süüdistatav teada uurijalt.

Episoodi kohta, mis oli koduseid aset leidnud 14.12.2008.a, ütles süüdistatav, et ta püüdis A ülesandeid teha. A ei tahtnud teha, kuna talle ei meeldi õppida, ja isa lubab tal seda teha. A käis mööda korterit ringi. A us oma toas arvuti taga. Süüdistatav oli lastetoas, püüdis A ist

koduseid ülesandeid teha. A käis 1.klassis. Süüdistatav tunnistas, et võimalik ta andis A et väikese võmmu vastu pead, kuna ta ei kuulanud sõna, selle eest, et ta tegi nägusid, ei tahtnud teh ema aga ei teinud. A ei nutnud. a. Süüdistatav sundis teda koduseid ülesandeid tegema, t

Ta lihtsalt karjus „isa, isa ema on halb, sunnib koduseid ülesandeid tegema“. Isa jooksis -

kohale ja ütles, et ta midagi ei teeks. A ei kurtnud valu üle. Võimalik, et ta karjus, et süüdistatav peksab teda, kuid ta ei kurtnud millegi üle ja jätkas hullamist, jooksis minema.

Süüdistatav ei tunnista süüd episoodil, mis nud 7. märtsil 2009.a kella 10 paiku. oli aset leid

Hommikul keetis süüdistatav nuudl sõi natukene, enam ei tahtnud. eid, hakkas A toitma. A Ta hakkas suust välja sülitama. Süüdistatav sundis teda sööma. Ta sülitas suust kõik välja ja jooksis isa juurde. A ei nutnud. A karjus „isa, isa, ema on halb, ema sunnib mind sööma“. Isa hüü s talle, et „kui ei taha, ära söö“. A särgita. Ta sülitas suust välja ja di oli riieteta, ilma tkõik see sattus tema rinna peale. Nuudlid ei olnud kuumad. Süüdistatav ei sundinud A . Kui süüd laua alt ära tiris, siis võib olla tõmbas ta käest, kuid ta jätkas müramist. istatav A Süüdistatav ei mäletanud, et taldrik oleks kukkunud. A üle pärast seda kui ei kaebanud valu nuudlid sattusid kehale. Ta jooksis edasi mürama.

Süüdistatav mäletab hetk jälle konflikt ja A hakkas süüdistatava peale e, et nendel algas A

käsi tõstma, haaras süüdistataval kätest kinni. Oli nii, et süüdistatav võttis selle gloo buse

kaarekujulise eseme ja hakkas sellega vehkima. Süüdistatav kaitses end. Ta kartis, et A lööb süüdistatavat vastu nägu. A haaras süüdistatavat kätest, väänas neid, solvas süüdistatavat.

Süüdistatav mäleta , et haaras midagi ja püüdis eemale vehkida. Süüdistataval tuli vehkida b

gloobuse alusega 2-3 korda. A l olid pidevalt sinikad. haaras süüdistatavat küünarvarrest, selle

Tavaliselt sihtis süüdistatavat vastu käsi. Süüdistatav ei tahtnud tahtlikult A kehavigastusi tekitada. Kõik mis süüdistastav A tekitas oli tehtud enesekaitse eesmärgil.

1-10-1330

5 episood oli aset leidnud 19.03.2009.a kell 19.30, kui süüdistatav ilma põhjuseta viskas kruusi A suunas, millega tekitas jala lõikehaava. See tuba on kitsas, natuke üle kahe meetri.

Süüdistatav istus lapse voodil, ajas T . Vasakus käes oli telefon, jõi kohvi lõpuni. Nad A juttu lobisesid T , naersid. Lapsed olid teises toas. A jooksis ringi, mingisugused mänguasjad käes. Tuli A , tige nägu ees. Lapsed olid elutoas. Solvates süüdistatavat, kogu jõuga lõi kõrvakiilu, vasaku käega vastu süüdistatava paremat põske. Süüdistatav jätkas telefonivestlust. Ta ütles

„T juba , kujuta ette, ta lõi mind“ ja sekundi pärast, solvumisest viskas kruusi vastu seina. A väljus toast. Süüdistataval ei olnud mingit tahtlust oma pereliikmetele vigastusi tekitada. See oli lihtsalt emotsioonide väljapurse.

Kaitsja küsimustele süüdistatav ütles, et käes, vehkis juhtmega. Võimalik,

rauast osa hoidis ta

et ta sai pihta vastu A . Lapsed olid selle intsidendi tunnistajad. ei lasknud kätt Mõnda aega A

süüdistatavat sisse, siis võttis telefoni ära, pärast hakkas süüdistatava peale kätega vehkima.

Süüdistatav kaitses end, kuna A piinas teda. Ta haaras süüdistatava kätest kinni, tiris juustest.

Süüdistatav ehmus ära ja kutsus politsei. Politsei käis kohal.

,

See oli tööpäev. A ütles süüdistatavale a ei lähe kusagile ja süüdistatava käsi selja

, et t hakkas

taha väänama. Süüdistatava käes oli spordijope. Jope taskus oli pisargaasi balloon. Ost is

balloon kaitsevahendiks b ta b koeri eemale. A hakkas

– töölt tule õhtul, peleta süüdistatavat

solvama, käsi väänama. Ja sel hetkel, oll süüdistatav es meeleheitel, vajutas balloonile.

Süüdistatav ära ja oli veel mõnda aega kodus. Pakkis asju kokku. Seni kuni A ise ehmus

vannituppa läks, väljus korterist. Lapsed olid sel ajal elutoas. Rohkem gaasi süüdistatav ei pihustanud. See oli üks pih vähem kui meetri kaugusel. Süüdistatav tegi seda ustus, A

ehmatusest, hirmust, et A

ei saanud gaasi võib süüdistatavat vastu pead lüüa. Süüdistatavale pihta, ta tundis keele peal kõrvetust. Kui süüdistatav pihustas balloonist, lapsi koridoris ei olnud. Süüdistatav läks ema juurde ööbima. Lapsed ei kaebanud silmavalu üle. Süüdistatav ei näinud seda, et A olid tagajärjed gaasi pihustamisel. A sõitis autoga edasi, kirjutas kuni

hommikuni mingeid pabereid.

Süüdistatav kartis ja karda siiamaani. Süüdi ütles, et maksab b A statav kardab A , kuna A

süüdistatavale kätte. Üks kord viis süüdistatava surnuaiale ja ütles, et „vali välja, kus su A

haud hakkab olema“. alalõpmata kasutas psühholoogilist vägivalda. A

Kuni 1.jaanuari 2010.a episoodini atav vaheldumisi, kord ema juures, kord kodus. elas süüdist

A

- ei lasknud koju, alandas, solvas teda. Skandaalid jätkas oma tegevust süüdistatavat

tekkisid armukadeduse tõttu See oli kogu selle aja vältel süüdistatavat . . A peksis , peamiselt

vastu pead, sinna on sinik . A vastu voodit ja

at raske jätta lükkas süüdistatavat süüdistatav

kirjutas selle kohta politseisse avalduse. , et sinikad ja traumad Seal öeldi süüdistatavale –

need ei ole tõsised, peab midagi tõsist juhtuma, et meetmeid tarvitusele võtta Süüdistatav

.

kirjutas politseisse 3 avaldust.

1-10-1330

,

S nud , kui ta peksis A rihmaga. V

üüdistatav ei mäleta

täpselt seda olukorda õib olla hakkas A

mürama õib olla vihastas A peale. Võimalik, et lõi teda rihmaga. Loomulikult ei olnud see . V

pandlaga. A , kuid mitte vastu pead ega mitte pandlaga Võimalik, et süüdistatav lõi .

Süüdistatav rihmaga löönud, kui mitte pandlaga. ei eitanud seda, et oli A

Süüdistatav seletas, et ta väga rasked. pole kunagi oma laste pihta toole visanud. Toolid olid Kui ta oleks lapse pihta tooliga visanud, siis sellise tooliga oleks võinud ka tappa. Süüdistatav tunnistas, et v ta liigutas neid toole. õimalik, et

Episood, kui süüdistatav

2 noaga ähvardanud välja mõeld süüdistatav oli A , on

ud. Kui on

köögis, siis on alati noad käes, kuna süüdistata süüa. Süüdistatav on seisukohal, et tal v teeb

v t i . Ja sellest A

õib olla a tegi köögis süüa, kui algas sõnaval tegi järelduse, et süüdistatav ng

tahab

ei ole A . Konkreetset ta praegu ära tappa. Süüdistatav ei noa ega nugadega ähvardanud

juhtumit ei olnud.

Olid ebanormaalsed suhted peres, A ebanormaalne suhtumine süüdistatavasse. Selleni viis temapoolne surve, füüsiline ja seksuaalne vägivald süüdistatava suhtes. Süüdistatav on mitu korda politseisse pöördunud ning tema pöördumised ei ole andnud mingit tulemust. A on sadistlike kalduvustega inimene. Süüdistatav on seisukohal, et sõim laste peale, see on süüdistatavas oleva suure hirmu tagajärg ei filminud seda kuidas ta süüdistatavat peksis, . A

solvab ning juustest tirib.

Süüdistatav ütleb, et . Ta oli nurka aetud, tema eesmärgiks ei olnud lastele valu armastab lapsi

tekitamine. on kogu aeg kursis laste tervisega, kuna perearst annab Süüdistatav süüdistatavale informatsiooni. Ajavahemikul alates 2010 kuni 2011, A oli haiglas kolm korda, oli tilgutite all. A - b laste b A ja A eg ajalt käib süüdistatav koolis. Küsi õppimise kohta. Pidevalt küsi sõprade käest nende kohta. Süüdistatav suhtleb õpetajatega interneti teel. Süüdistatav on kursis kõikide koolis toimuvate sündmustega. Kuid süüdistatav ei saa neid kuidagi aidata.

Õppealajuhataja ütles süüdistatavale, et paremal juhul saavad poisid kätte paberi, et on põhikooli kursuse läbi teinud. ei tegele lastega, ei võta õppimisest mingit osa. A Lastel on

palju puudumisi. A

on juba 14 põhjuseta puudumist.

Süüdistatav tunnistab valeütluste andmist. Ta seletas, et andis valeütlusi. Teda sunniti hirmutamise teel. P , R d

tõi süüdistatava politseijaoskonda, sõidu ajal nad ütlesid süüdistatavale rääkima. Süüdistatav andis tõeseid ütlusi võib olla nädala pärast, mida ta peab

võib olla mõne päeva pärast, siis kui ta sai aru, mis olukord tegelikult oli. Süüdistatav kahetseb, teda hirmutati. Süüdistatav on seisukohal, et valeütluste andmine ja kogu see

1-10-1330

olukord, oli esile kutsutud suhetest perekonnas. P ja R kasutasid ära peres tekkinud keerulise olukorra.

2.4. Muud tõendid

- k , mille kohaselt eraldati kriminaalasjast nr riminaalasja eraldamise määrus 08240104869 kriminaalasi nr 10740000023 eraldi menetluseks;

- tunnistaja L Z lamise protokoll; ülekuu

- mille kohaselt

kannatanu Valeri Kekki 16.10.2008.a ülekuulamise protokoll hõivas J , A V.K sularaha summas 44000 krooni peale V K kehavigastuste tekitamist;

- kannatanu V K 21.10.2008.a , mille kohaselt K tunnistas, et ülekuulamise protokoll

andis valeütlusi J ei hõivanud. Aleksandra õrina A vastu. J A mingit raha V. K Z t nägi üks kord, mingit kontakte temaga ei olnud;

- J A 08.04.2009.a avaldus mille kohaselt palub J A t , võtta Aleksandra Zõrina

kriminaalvastutusele A peksmise eest ja temale kahju tekitamise eest. Materiaalne kahju on 3070 krooni;

- J A 14.04.2009.a avaldus mille kohalselt palub A t , võtta Aleksandra Zõrina vastutusele gaasi kohaldamise eest;

- A haiglasse arstiabi SA Narva Haigla 21.04.2009.a tõend, mille kohaselt pöördus J saamiseks 08.04.2009.a kell 05.40. Tema sõnul lõi teda kodus tuttav naine. Läbivaatlusega tuvastati hematoom ning parema õlavarre põrutus;

- SA Narva Haigla 18.05.2009.a t , A haiglasse arstiabi õend mille kohaselt pöördus A

saamiseks 19.03.2009.a kell 20.40. Tema sõnul viskas ema tassi lapse vastu. Poiss lõikas kla siga. Läbivaatlusega tuvastati vasaku jalalaba lõike haav; a

- Kannatanu A A patsiendikaart nr 2866; -

Süüdistatava ja õpetaja kirjavahetus;

- E-

kooli väljavõte;

- Viru Maakohtu 04.01.2011.a koh -09-9712, mille alusel J tumäärus kriminaalasjas nr 1

A on kuulutatud tagaotsitavaks ning temale muudeti tõkend elukohast lahkumise keeld vahistamiseks; - J A polikliiniku ambulatoorse kaardi koopia;

- lasjas nr 1-09-9712, mille Tartu Ringkonnakohtu 01.02.2011.a kohtumäärus kriminaa alusel on Viru Maakohtu 04.01.2011.a määrus osaliselt tühistatud. Määrus tühistati osas, millega kuulutati J A tagaotsitavaks ning muudeti talle kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld ja kohaldati tõkendit vahistamine; - Viru Maakohtu 02.02.2011.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-9712; - SA Narva Haigla 15.04.2009.a visiiditasu arve OA0558850; - Retsepti koopia;

- , mille alusel viibis J A 15.04.2009.a töövõimetuslehe koopia töövõimetuslehel alates

kuni 19.04.2009.a;

- 25.04.20 mille kohaselt vaatluse objektideks olid kolm 09.a asitõendi vaatlusprotokoll,

DVD- d J A 23.11.2009.a, 30.12.2009.a. DVD-plaadid on plaati, mis olid ära võetu lisatud asjale asitõendina:

- 25.11.2009.a mille kohaselt vaatluse objektideks olid asitõendi vaatlusprotokoll, kannatanu J A poolt esitatud 2 DVD-plaati audioja videosalvestustega. Vaadeldud objektid on lisatud kriminaalasja materjalidele;

1-10-1330

- J A 20.09.2013.a avaldus elatis kohta, mille kohaselt seisuga raha võlgnevuse

20.09.2013.a elatisraha nevus on 4969,72 eurot; võlg

- mille kohaselt moodustab seisuga kohtutäitur Andrei Kreki 20.09.2012.a tõend, 01.09.2012.a elatisraha võlgnevus 4014,45 eurot; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.10.2012.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-

1333 S D ), S R ja V K suhtes. Kohtuotsuse alusel on S D ) tunnistatud (P (P

süüdi ja karistatud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi, S

– KarS § 209 lg 2 p 1,3, § 120 ja § R

121 järgi, V – § 320 lg 1 järgi; K KarS

- s

üüdistusakt kriminaalasjas nr 08240104869; - te kriminaalasjas nr 08240104869; kohtueelse menetluse kokkuvõ - 29.10.2008 kriminaalasja eraldamise määrus, mille kohaselt eraldati kriminaalasjast nr 08240104636 kriminaalasi nr 08240104869 eraldi menetluseks;

- kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-10-1333 mille kohaselt kannatanu ,

Aleksandra Zõrina (V.L) tunnistas, et andis valeütlusi, just sellised, mida ütlesid talle r kida R ja P ää ;

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.03.2011.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-42831, mille kohaselt rahuldati hagi osaliselt ning kohustati Aleksandra Zõrinat tagastama J

A korteriomand asukohaga xxx

koos selle oluliste osade ja päraldistega;

- kriminaalasja nr 09240100606 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust

08.02.2009.a KarS , selle kohta, et 08.02.2009.a kella 14.00 paiku § 121 tunnustel korteris aadressil xxx, J A isiklike vaenulike suhete tõttu tekitas oma elukaaslasele

Aleksandra Zõrinale füüsilis Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 t valu.

ja

§ 200 alusel;

- kriminaalasja nr 09240100442 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust

28.01.2009.a KarS § 121 tunnustel, Aleksandra Zõrina avalduse ja ütluste alusel, selles, et J A 27.01.2009.a kella 22.45 paiku, viibides oma korteris aadressil xxx, lõi ühe käega vastu nägu oma elukaaslast Aleksandra Zõrinat, tekitades temale füüsilist valu. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 206 alusel;

- kriminaalasja nr 08240105142 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust

16.11.2008 kohta, et .a KarS § 121 tunnustel Aleksandra Zõrina avalduse alusel selle ööl vastu 11.11.20 vägistas teda nende ühises korteri 08.a elukaaslane J A s aadressil xxx, tekitades talle jalavigastuse. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1, §

200 ja § 206 alusel;

- tunnistaja Aleksandra Zõrina ütlused kriminaalasjas nr 08240104636 20.10.2008.a ; -

tunnistaja Aleksandra Zõrina 23.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636; -

prokuröri Minzatovi saatekiri kriminaalasjas nr 08233000901; - Riigiprokuratuuri 16.04.2009.a kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise määrus millega tühistati , Viru Ringkonnaprokuratuuri

05.03.2009.a

määrus kriminaalasja lõpetamiseks;

- Riigiprokuratuuri 20.10.2009.a

kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 08233000901;

- Riigiprokuratuuri 20.05.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 09240101382.

- Advokaadibüroo Galina Tšelnokova taotlused kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi eest tasumiseks; -

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrused;

1-10-1330

- Kannatanu J A

28.12.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240;

- Kannatanu J A

17.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240;

- Tunnistaja J A r 08233000901; 25.12.2008.a ütlused kriminaalasjas n

- Kannatanu J A

10.03.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 09240101014;

- tunnistaja A A

11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240;

- Kannatanu A A

11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240;

- Kannatanu A A riminaalasjas nr 08233000901; 03.06.2009.a ütlused k

- Tunnistaja A A

11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240;

- Kannatanu A A

13.01.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901;

- Kannatanu A A

03.06.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901;

- Kannatanu A A 11.03.

2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240.

3.

Kohtu järeldused süüdistuse osas

Vaatamata sellele, et süüdistatav Aleksandra Zõrina ei tunnista oma süüd täielikult, süüdistatava Zõrina süü kuriteo toimepanemises Kars § 1 ja § 320 lg 1 järgi on tõend atud kohtus uuritud ja avaldatud kriminaalasja materjalidega.

Süüdistatava Aleksandra Zõrina ütlused on mitteveenvad, paljasõnalised ning ei ole tõendatud. Aleksandra Zõrina ütlused selle kohta, et d löönud ta võis ta pole kunagi lapse ,

ainult lastele peo kannatanute ja tunnistajate

pesaga patsu lüüa, lükatakse ümber ütlustega.

Aleksandra Zõrina süüdistus KarS § 122 järgi.

1.episood

Aleksandra Zõrinat süüdistatakse selles, et tema 2007.a juulis (täpne kuupäev tuvastamata), õhtusel ajal, kella 18.30 paik , põhjuseta lõi käega vastu selga u, viibides korteris aadressil: xxx

alaealist kannatanut A A

, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

Kannatanu A A

vannituppa ja kogemata kukkus andis ütlusi, et ükskord juulis läks ta põrandahari maha. Kannatanu ajas natuke vett maha. Süüdistatav jooksis kannatanule järele ja lõi teda lahtise käega vastu selga. Kannatanu kukkus maha ja hakkas hingeldama. Isa võttis kannatanu kohe sülle, loputas näo külma veega üle, siis jooksis kiiresti perearsti K juurde koju.

Arst ütles, et tuleb ravida salviga. Kannatanul jäi punane jälg. Kannatanu mäletab, et punane jälg ei läinud 3 kuud üle. Alguses oli kaks nädalat valus.

Kannatanu J A

andis ütlusi, et juulis 2007 oli elutoas. Zõrina pesi koridori põrandat. ta

Ootamatult kuuli i s ta koridoris ebatsensuurseid sõnu. Zõrina sõimas mõne sekundi ja kuul s lööki. Kannatanu hüppas diivanilt üles, samal ajal torma kõhuli. s tuppa A . Ta kukkus

Kannatanu nägi, et A lämbub. Kannatanu haaras kinni ja ennekõike pesis ta näo puhtaks.

A

Pärast avastas poja seljal löögi jälje. Oli näha, et on löödud terve käega, punane jälg peopes ja jooksis arsti juurde koju, A aga löögist. Kannatanu haaras ta sülle kätel. Läks maja juurde, see oli kinni. Samal ajal seal oli A V , kes oli koeraga. Kannatanu palus tal uks lahti teha. Ta küsis, milles on asi. Kannatanu vastas talle lühidalt. Ta avas kannatanule ukse ja kannatanu jooksis 4 korrusele. Ukse tegi lahti K mees. Hiljem A selgitas, et ta ajas

1-10-1330

põrandaharja maha. Zõrina kinnitas, et lõi A. Kannatanu ei hakanud kohe politseisse teatama, kuna arvas, et see on viimane kord.

Tunnistaja G K A koos poja A , palvega mäletab, et ükskord pöördus tunnistaja poole J vaadata üle tema poeg seoses sellega, et ema oli teda peksnud. Vaatluse käigus avastas tunnistaja pindmise nahapunetus selja piirkonnas. Tunnistaja märkis, et selline naha punetus võib olla esile kutsutud ka täiskasvanu poolt peopesaga löömisel. Tunnistaja andis soovitusi ja soovitas tulla tagasi. Lapsevanem oli mures. J A ja palus fikseerida tema ütles vastuvõtul

sõnadest, ema poolt peksmise fakti, mis oli ka fikseeritud. K äpsustas, et ambulatoorses t

kaardis oli kirjutatud, et lapse isa pöördus palvega vaadata üle tema laps seoses emapoolse peksmisega.

Tunnistaja A V mbes kell 18.00 ta jalutas koeraga. Hoides A ütles, et 2007.a u süles tuli A

perearsti juurde ja ütles, et Zõrina lõi käega last vastu selga ja laps oli šokiseisundis. Laps nuttis tugevasti. Arsti juures nad olid 20-30 minutit. See oli aadressil xxx. Seal elab K , perearst

ga ja . Hiljem nad väljusid majast, laps juba ei nutnud. A ütles, et last määriti salvi lapsel hakkas kergem.

Seega

2007.a juulil on tõendatud, et Aleksandra Zõrina , õhtusel ajal, kella 18.30 paiku,

viibides korteris aadressil: xxx vastu selga alaealist kannatanut A A , , põhjuseta lõi käega millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

2.episood

Kannatanu A A andis ütlusi, et kannatanu suhted emaga ei olnud head, kuna ema peksis teda. S tekitas kannatanule . Peksmine algas üüdistatav kehavigastusi rohkem kui üks kord alates 2007.a. Süüdistatav peksis kannatanut kui ta midagi valesti tegi, näiteks kui kannatanu midagi ei söö ära. Üks kord hakkas kannatanu arvutis mängima. Pärast tahtis midagi nud

külmkapist võtta. Ema tegi köögis süüa. Ema ei andnud kan külmkapist võtta natanul midagi .

Süüdistatav ajas kannatanu köögist välja, tõuksis kannatanut jalgadega 6 7 korda vastu kõhtu.

-

Kannatanul oli valus, jäid sinikad külje all vasakul pool. Valutas 2 3 päeva. -

Kannatanu A A kui statav andis ütlusi, et ta nägi süüdi lõi venda mitu korda jalgadega kõhtu sellepärast, et ta tegi midagi valesti. Kannatanu vend tahtis kohukest võtta. Süüdistatav hakkas venda jalgadega köögist välja tõukama. Süüdistatav lõi venda mitu korda jalgadega kõhtu, vastu käsi, külge. Ta kutsus isa kohale. Pärast isa jooksis oma toast välja ja võttis sealt ära. A

Kannatanu ise nägi kuidas ema A lõi jalgadega. Kannatanu nägi venna kehal sinikaid.

Kannatanu J A A andis ütlusi, et 10.10.2008.a. Zõrina lõi õhtul ilma mingi põhjuseta A ,

tekitades talle füüsilist valu. Sel päeval ja kellaajal, kui kõik toimus, kannatanu oli magamistoas. Kuulis lapse nuttu. Kui kuulis, et laps juba hakkas karjuma ja Zõrina hakkas jämedalt käituma ja rääkima ebatsensuursete sõnadega, solvama, siis kannatanu tormas kööki ja võttis lapse sealt ära. A köögis, ta jõudis sinna enne A . Kannatanu võttis lapse ära, oli juba

naine klammerdus lapse külge. Zõrina peksis last algul kätega, pärast lükkas ta jalust maha ja tõukas jalgadega. Tõukas teda köögi keskpaigast kuni koridorivahekäiku, ligi 2 meetrit.

Zõrinal olid sussid jalas. Seal on konts ja kõva, kare tald. A ütles ka, et Zõrina lõi algul A kätega, seejärel jalgadega. Lapsel olid kehavigastused. Tal olid sinikad külgede peal, jalgadel, reitel, kaelast allpool, r - indkere piirkonnas. Pärast poeg kaebas valu üle 3 4 päeva. Kannatanu

1-10-1330

määris inikaid salviga. Lapsel oli kael ja parem põsk punased. Arsti poole lapsega kannatanu s ei pöördunud. Käis pereõe juures konsultatsioonil.

Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 10.10.2008.a, õhtusel ajal, kella 18.30 paiku, viibides korteris aadressil: xxx, põhjuseta lõi ühel korral käega ja korduvalt jalgadega vastu keha alaealist kannatanut A A

, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

3.episood

Kannatanu A A sellest, et 2008.a. detsembris ta mäletab tegi koolitöid. Kannatanu ütles vale

vastuse, süüdistatav võttis ja rebis katki õpikud päeviku, lõi Pärast

ja teda kuklaga vastu seina.

lõi mitu korda kätega vastu pead ja haaras juustest kinni. Kanntanul oli valus, kuklas oli muhk.

Kannatanu J A 14.detsembril 2008.a. kannatanu oli magamistoas, arvuti taga. andis ütlusi, et Aeg oli juba magama minna. A olid veel kodused tööd tegemata. Zõrina läks sinna, justkui vaatama. Kannatanu kuulis riidu juba oma toast, siis kohe tormas lapse juurde. Sel ajal lõi

Zõrina halastamatult A mõlema käega vastu pead. Kannatanu haaras A toolilt enda juurde.

Kannatanu juuresolekul Zõrina lõi A

6 korda rusikate, kätega ja tiris veel umbes 5- juustest.

Zõrina peksis A alju lööke vastu pead. Zõrina lõi mõlema käega. Kui igale poole. Oli p

kannatanu hakkas last tema juures ära tirima, Zõrina oleks peaaegu lapse pea ära tõmmanud.

A K kaebas valu üle. Temal valutas nägu, pea. Meelekoht punetas. annatanud ei pöördunud

arsti juurde, kuna 2 tunn

i pärast A jäi magama, kannatanu kontrollis tema seisundit.

Tunnistaja J V teab A , sõnadest et Zõrina peksis last nii, et peaaegu pea oleks otsast maha võetud. Tunnistaja nägi süüdistatav peksis ise , et 2009. aasta veebruaril kella 23.00 paiku lapsi. A Zõrina sõimas ja . tõukas last jalaga. Ta tõukas jalaga A

Tunnistaja A V teab A sõnadest, et Zõrina peksis lapsi. A sõnade järgi lõi Zõrina last isegi vastu pead.

Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 14.12.2008.a, õhtusel ajal, kella 21.00 paiku, viibides korteris aadressilxxx, põhjuseta lõi mitu korda käega vastu pead alaealist kannatanut

A A

ja tiris teda juustest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

4.episood

Kannatanu A A ,

kallas teda nuudlitega andis ütlusi süüdistatav üle. Kannatanu ei tahtnud et

süüa, sest toit oli kuum. Süüdistatav ütles „õgi“. Kannatanu : „ ee on tuline“. vastas S Süüdistatav lükkas kannatanu toolilt maha. Kannatanu ronis laua alla. Siis süüdistatav võttis taldriku nuudlitega ja kallas kannatanule kuumad nuudlid pähe. Nuudlid sattusid kannatanu peale, näole ja kõikjale. Kannatanu karjus kõvasti oit oli väga tuline. Süüdistatav sihtis , sest t

kannatanu peale, just

näkku. Kannatanu tundis valu. Nägu oli üleni punane. Nägu valutas.

Kannatanu A A tema vend A mäletab, et ei tahtnud süüa, siis süüdistatav võttis nuudlid ja kallas need vennale pähe. A ägu oli punetus. mäletab, et süüdistatav oli valus. N A A ka vedas kannatanu tualetti ja ütles, et uputab kannatanu tualetipotti.

1-10-1330

Kannatanu J A andis 07.03.2009 rinna peale ütlusi, et .a. Zõrina ilma mingi põhjuseta kallas A taldriku nuudlitega. J A oli omas toas, tegi tööd dokumentidega. Nägi ootamatult, et Zõrina siseneb. Lapsed olid kannatanu toas, Zõrina sisenes, taldrik käes ja astus A juurde, et ta sööks. Zõrina hakkas poissi söötma, kuid t keeldus. Ütles, et nuudlid on kuumad ja ta ei oo

hakka sööma. A Zõrina läks A järgi. Kannatanu läks kohe elutuppa. jooksis elutuppa .

Kannatanu nägi, et Zõrina haaras ootamatult poissi käest, viskas toolilt maha. Poeg ronis laua alla. Zõrina kummardas poja kohale ja viskas tema peale taldriku kuumi nuudleid. Kannatanu ei oodanud, et selline asi võib juhtuda. See toimu oli šokis, samuti s kannatanu silmade all. A

oli šokis ka A . Kannatanu tõstis A üles, A tõusis püsti, oli nuudlitega koos. Kannatanu viis A vannituppa pesema, ta kiljus. A kehal olid kehavigastused. Zõrina lõi A taldrikuga. Vasakul randmel oli verevalum. Seoses põletushaavaga olid la vasakul pool nägu pse kehal vigastused -

ja kaelal

oli punetus. Põletushaavu ei olnud. Kuid see o ikkagi termiline mõjutus. Kannatanu li

määris salviga. A kehal olid vigastused näol, kaelal, rinnal, kõhul. Kätt määris kannatanu samuti. J A mäletab, et oli ka punetus randmel löögist taldrikuga. Nuudlid olid kusagil 40-45 kraadi juures. Seni kuni kannatanu tegeles A kallale koridoris, , Zõrina ründas A . Ta läks A

kannatanu magamistoa ukse juures. Zõrina lükkas A li põrandale ja peksis jalgadega. pika

Hiljem, kui A - tualettruumi. üles tõusis, Zõrina karjus, et uputab ta WC potis ära. Ja tiris A

Siis

kannatanu tormas nende juurde ja võttis A Zõrina käest ära. Kui kannatanu lapse ära võttis, siis Zõrina jõ kõrvakiilu anda. ärast lõi kannatanu udis veel A P t /J A / platsmassist kaarja maakeraalusega, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu.

P P mitmeid kordi oli J A koos lastega tunnistaja juures suvilas andis ütlusi, et

käinud.Tunnistaja suhtles A 2011 aastate vältel, kuna A 2009- oli erinevates asjades kogu

aeg vaja saada õigusabi. A oli jutuajamine, et Zõrina ei hoolitse laste eest, ei pese, teeb halvasti süüa, suhtub lastesse halvas rääkis veel, et süüdistatav viskas last ti, solvab lapsi. A pudruga.

Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 07.03.2009.a kella 10.00 paiku, viibides korteris aadressil xxx kannatanut A A , põhjuseta lõi taldrikuga vastu käerannet alaealist , pärast seda

lõi A lusikaga vastu hambaid, haaras tal käest kinni, paiskas toolilt ja viskas temale näkku A

kuumad nuudlid taldrikult, seejärel haaras õlast alaealisel kannatanul A A ning kaks korda paiskas ta põrandale, pärast mida korduvalt lõi kannatanut J A platsmassist kaarja maakeraalusega, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu.

5.episood

Kannatanu A A

tselankruusiga. andis ütlusi, et ükskord süüdistatav viskas kannatanut por

Kannatanu läks lastetuppa, et võtta mänguasju ning kuulas, et süüdistatav rääkis kellegi Š .

Süüdistatav oli voodis, ta lebas ja rääkis läks isa juurde ja ütles, et telefoni teel. Kannatanu

süüdistatav räägib kellegi Š uti pärast läks kannatanu veelkord lastetuppa, et võtta . 2-3 min mänguasja. Süüdistatav ütles kannatanule „kao kohe minema“. Kannatanu kutsus isa ning sel ajal süüdistatav viskas kannatanut portselankruusiga. Kruus oli raske portselanist paksu põhjaga. Kruus purunes kildudeks ja killud lendasid laiali. Üks kild sattus kannatanule sügavale jalga. Kannatanu ja isa sõitsid haiglasse. Arst võttis killu välja.

Kannatanu J A

A suunas. andis ütlusi, et 19.03.2009.a kell 19.30 Zõrina viskas kruusi A

Kannatanu oli elutoas, nad istusid kolmekesi ja vaatasid televiisorit. Zõrina istus väikeses toas, voodi peal. Kõik uksed olid lahti. Zõrina rääkis kellegagi telefoni teel. A läks laste

1-10-1330

tuppa. Tuli tagasi ja ütles, et Zõrina räägib kellegi Š Kannatanu ütles elutoast Zõrinale, et ta .

ei teeks privaatkõnesid . Pärast A läks sellesse tuppa. Kannatanu ka läks laste juuresolekul

sinna. selja Parajasti kui kannatanu sinna jõudis, Zõrina viskas kruusi. Kannatanu oli juba A taga. A seisi

s vahekäigus lastetuppa. Kruus lendas ja läks katki vastu uksepiita, kohe A kõrva kohal. Zõrina viskas kruusi just A pea kõrguselt. A pihta. Kruus lendas A hakkas

kohe kiljuma. Kannatanu vaatas, et A jalg on verega koos. See o , aga mitte li lõikehaav torkehaav. Haav oli vasakul jalal, tagapool. Kild lendas poja jalga. Poeg ei saanud jala peale astuda. Algul pöördusid traumapunkti ja sealt politseisse.

P P teab A

ga, karjus kannatanute peale. A sõnul, et süüdistatav Zõrina viskas last kruusi lülitas sisse telefonisalvestuse, kus olid süüdistatava karjumised ja ebatsensuursed väljendused laste suhtes.

SA Narva Haigla 18.05.2009.a tõendi kohaselt pöördus haiglasse arstiabi saamiseks A A

19.03.2009.a kell 20.40. Tema sõnul viskas ema tassi lapse vastu. Poiss lõikas klassiga. Läbivaatlusega tuvastati vasaku jalalaba lõikehaav.

Kannatanu A A patsiendikaardi nr 2866 kohaselt lõikehaav asetseb vasaku labajala tagapoolel.

Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 19.03.2009.a kella 19.30 paiku, viibides korteris aadressil xxx A , põhjuseta tahtlikult viskas kruusi alaealise kannatanu A suunas, kruus läks

löögist vastu seina katki ja selle kild vigastas A A varvast, millega kannatanule oli põhjustatud füüsiline valu ja tekitatud vasaku jalalaba lõikehaav.

6.episood

Kannatanu J A

andis ütlusi, et 08.04.2009 öösel olid A ja lapsed kodus. Kell kaks öösel tuli Zõrina, hakkas taguma vastu ust ja ütlema: „Tee lahti“. Uks oli lukus. Kannatanu ei teadnud, et Zõrina võis koju tulla. Zõrina ei käinud vahel nädalate kaupa kodus. Kannatanu astus ukse juurde ja ütles läbi ukse, et kui Zõrina laamendama tuli, siis kannatanu teda sisse ei lase.

Kannatanu ei avanud ust ainult 1-1,5 minutit. Kui kannatanu avas ukse, siis Zõrina tormas tuppa, haaras kummutilt jootekolbi ja hakkas kannatanut selle jootekolbiga peksma. Zõrina püüdis kannatanu vastu pead lüüa, kuid kannatnu kaitses end kätega. Zõrina lõi kannatanu le t vastu käsi ja õlga. Peale kehaliste vigastuste tekitamist kannatanu jooksis tuppa. Kannatanu koos lastega pidid ust kinni hoidma, sest Zõrina tagus jootekolbiga vastu ust. Pärast Zõrina haaras noa ja lõi 10 korda vastu ust, uksetiivast läbi. Siis Zõrina toppis noa uksepiida vahele, kuid sel ajal lapsed hoidsid ust kinni. Nuga läbis ukse A juures 10-15 cm peast allpool.

Zõrina tagus vastu ust 15 20 minutit. Terve uks oli mõranenud. Kannatanu väljus toast siis kui -

politsei tuli koha sid le, avas ukse. Zõrina ütles, et temal ei ole pretensioone. Politseinikud küsi kannatanu käest, kas temal on pretensioone. Kannatanu ütles, et tal on pretensioone, ning ta esitab selle juhtumi kohta politseile avalduse. Kannatanu Kannatanul olid kätel hematoomid. pöördus traumapunkti.

Kannatanu A A et s andis ütlusi, üüdistatav Zõrina lõhkus ust noaga, jootekolbiga ning tõstekangi latiga lõhkus ust. Nuga sattus lukuauku kannatanu pea kõrvalt. Süüdistatav lõhkus kogu ukse maha, kõik lendas koos lukuga välja. Episoodis, kus süüdistatav lõhkus jalaga ust, tagus vastu ust jootekolbi ja tõstekangi oli kannatanu pea lähedalt, annatanu nägi, , kus nuga k

1-10-1330

et ema tagus

ust kahe noaga. Zõrina võttis noa köögist. Kannatanud panid end kiiresti tuppa luku taha.

Tunnistaja A M o andis ütlusi, et 8.aprillil 2009.a lles patrullekipaažis teenistusülesandeid täitmas, said väljakutse Narva Jõesuusse ühele aadressile. Peres oli toimunud konflikt. Kohale -

jõudes, see oli kella kahe paiku öösel, võttis korteriga fonoluku abil ühendust, vastas meesterahvas, kes ka ukse lahti tegi. Korteris olid A stus diivanil, , Zõrina, kaks last. Zõrina i

nuuksus ja pühkis nina. , et tulles koju Zõrina ei saanud korterisse sisse. Tunnistaja said aru

Proovis koputada, kuid A ei lasknud teda sisse, tõukas välja, kasutas füüsilist vägivalda selleks, et ta korterisse ei pääseks. A eitas füüsilise jõu kasutamist elukaaslase suhtes. Pigem oli ise kannatanu rollis, viitas sellele, et tal käsi valutab.

Tunnistaja A V . Tunnistaja 2009 2010 aastatel A juur

teab, et Zõrina ründas A käis – es

ning nägi lõhutud korterit. A ütles, et Aleksandra Zõrina lõi uksed läbi noa ja metallist esemega. A Tõeliselt korteris olid äralõhutud uksed, mööbel, voodi. Uks oli läbistatud millegi teravaga. Ülejäänu olid ka äralõhutud, kuid mitte nii tugevasti nagu keskmise toa uks. A d

seletas tunnistajale, et seda lõi Zõrina noaga ja rauatükiga vastu ust. Tunnistajale on teada, et kodus toi

muvad järjekindlad skandaalid.

S i A haiglasse arstiabi saamiseks 08.04.2009.a kell A Narva Haigla tõend kohaselt pöördus J

05.40. Tema sõnul lõi teda kodus tuttav naine. Läbivaatlusega tuvastati hematoom ning parema õlavarre põrutus.

Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 08.04.2009.a kella 02.00 paiku öösel, olles alkoholijoobes oma korteris aadressil xxx, tekkinud konflikti käigus lõi mitu korda elektri jootekolbiga J A

käte piirkonda, tekitades talle oma tegevusega füüsilist valu.

7.episood

Kannatanu J A andis ütlusi, et 14.04.2009.a Zõrina kasutas pisargaasiballooni. Sel õhtul olid lapsed kodus. Kuna A oli vaja kodutöid teha, siis ütles kannatanu, et Zõrina tegeleks lastega.

Zõrina ütles, et tal ei ole aega, et tal on vaja kusagile minna. A oli alguses koos lastega elutoas, seejärel läks vannituppa käsi pesema. Lapsed olid koridoris. A väljus vannitoast, oli koridoris ja samal ajal tundis kuidas paremasse silma sattus pihustatud pipragaas. Kannatanu kõrval, 0,5 meetri kauguses seisid lapsed. A seisis peaaegu kannatanu kõrval. A oli natuke

kaugemal. Alguses mõtles, et löök mingi terava esemega. Peale seda kui kannatanu tundis oli

lööki, vasaku silmaga nägi, et Zõrinal oli käes pisargaasi balloon ja ta pihustab balloonist koridoris edasi. Pärast seda Zõrina avas täis. ukse ja jooksis minema. Koridor oli valget udu

Kõik said selle gaasi mõju tunda: A sai tugevamini, A sai ka pihta, aga mitte nii palju.

Kannatanu kutsus välja kiirabi, tegi lahti kõik aknad, pesi lapsed puhtaks. Lapsed nutsid, silmad kipitasid tugevasti. Kiirabi tuli kohale ja fikseeris antud juhtumi. Kannatanu pöördus seoses selle intsidendiga haiglasse, kannatanu sai silmade kahjusta se. Kannatanu ravis silmi mi salvi ja tilkadega. A silmad valutasid veel pikka aega.

Kannatanu A A j andis ütlusi, et ärgmine episood oli pipragaasiga. See oli 2009.a või 2010.a.

Isa ei lubanud süüdistataval välja minna, sest ta tuleb alati purjus koju. Süüdistatav aga kodust

ütles, et ta läheb välja. Isa ütles: „Kuhugi sa ei lähe“. Siis süüdistatav võttis pipragaasi ja pritsis isale silma. Kannatanu seisis isa kõrval, kaugusel 1 meeter. L ka oli kõrval.

1-10-1330

Süüdistatav pritsis, siis pihustas selle pipragaasi ballooniga üle kogu korteri ja jooksis kiiresti minema. Isa kutsus kohe kiirabi välja, et silmi kontrollida. Kõikidel olid silmad punased.

J A polikliiniku ambulatoorse kaardi koopia kohaselt J A haiglasse arstiabi pöördus

saamiseks 15.04 naine gaasiballoonist gaasi

.2009.a. Tema sõnul pihustas näkku.

Retsepti koopia.

T viibis J A öövõimetuslehe koopia, mille alusel töövõimetuslehel alates 15.04.2009.a kuni 19.04.2009.a

Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 14.04.2009.a kella 19.40 paiku, olles korteris aadressil xxx, isiklike vaenulike suhete pinnal, oma alaealiste laste A A , sündinud 24.12.2001.a ja A A , sündinud 23.07.2003.a juuresolekul pihustas gaasiballoonist gaasi J A näkku, millega tekitas temale ning alaealisele pojale A kehavigastusi ja füüsilist valu. A

8.episood

Kannatanu A A t andis ütlusi, et alvel süüdistatav lõi kannatanut pandlaga. Kannatanu tõmbas kuuske ja kuusk kukkus maha. Kannatanu tõstis kuuse üles, kuid kogemata kuuseehted vedelesid põrandal. Kannatanu jooksis kohe oma voodisse. Süüdistatav tuli ja lõi pandlaga kannatanul kubeme katki. Pärast hakkas rihmaga peksma. Valus oli, kõik oli punane j - K a verejälg jäi järele. Jooksis verd. Verd jooksis 15 20 minutit. Pöördusid perearsti G juurde koos isaga järgmisel päeval, kuna ei läinud üle. Isa määr valu is salvi . ga

Kannatanu J A ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a. kannatanu andis ütlusi, et

kuulis köögist Zõrina ebatsensuurseid sõnu laste suunas. Kuulas, et Zõrina peksab lapsi.

Kannatanu jooksis sinna. Zõrina lõi A rihma pandlaga kubemesse. Ja koheselt läks üle A peale. Kannatanu ei saanud midagi teha. Pärast seda süüdistatav ajas toast välja. Sel moel süüdistatav peksis lapsi rihmaga vastu pead jne. On olemas video, millest on näha, et Zõrina peksab lapsi. Ta lõi A kubeme vereni.

DVD-plaadid, mille kohaselt

A A rihmaga vastu Aleksandra Zõrina lõi alaealist kannatanut keha, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu.

25.04.2009.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaatluse objektideks olid kolm DVD- plaati, mis olid ära võetud J A 23.11.2009.a, 30.12.2009.a.

Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a, viibides korteris aadressil: x A rihmaga xx, põhjuseta lõi mitu korda alaealist kannatanut A vastu pead ja vastu keha, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu.

9.episood

1-10-1330

Kannatanu A A s andis ütlusi, et üüdistatav viskas mitu korda kannatanut taburetiga.

Süüdistatav viskas A tooliga ja kannatanut valge taburetiga. Süüdistatav viskas kannatanule taburetiga vastu kaela ja ta kukkus.

Kannatanu J A ta sai teada oma andis ütlusi, et ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a.

laste sõnadest, et Zõrina haaras tabureti ja viskas sellega A . A sai taburetiga vastu selja ülaosa ja tema kaelale tekkis marrastus. Marrastus oli umbes 3 cm. Pärast seda Zõrina viskas

tooli A Kuid A ise A kaelal marrastust . ei saanud pihta. Kannatanu nägi . Tooli jälg oli

kaelal, vasakul pool. J A teab, et Zõrina oli lapsi hirmutanud sellega, et kui nad räägivad koolis või kusagil mujal sellest, et ta neid peksab, siis ta viskab nad aknast välja, paneb korteri põlema.

Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a, viibides korteris aadressil: xxx, viskas tooli oma alaealise poja A A suunas, seejuures tooli tahke osa tabas kannatanut selga, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu.

Antud tõendid lükkavad ümber süüdistatava Aleksandra Zõrina väiteid, et tema pole kunagi lapsi . löönud Aleksandra Zõrina ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused on ei ole veenvad. Kohus paljasõnalised jätab ja need ütlused tõendite kogumist välja.

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu J A , A A , A A , tunnistaja G K , P P , A M , J V , A V ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõla ütlused on nii s omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Kannatanu uurimisel kui kohtus analoogsed, järjepidevad, üksikasjalikud ja puuduvad alused neid mitte uskuda. Kohus usaldab nende

ütlusi.

Prokuröri taotlusel avaldas kohus htueelse uurimise käigus antud ütlused ja kannatanute ko

prokuröri küsimusele, miks teistsuguseid ütlusi, selgitas nad uurimise ajal ands id id

kannatanud neid vastuolusid. Kohus loeb kannatanute kohtus antud vastused veenvateks.

Kohus arvab, et vastuolud ei o olulised. le Vähetähtsad vastuolud on selgitatavad episoodide hulgaga, millede asjaolusid ei ole raske segi ajada.

Kohtuistungi osalised A , A A ja A A püüdsid J segadusse ajada, süüdistada vastuoludes, kuid nad ands konkreetse

id id ja täpseid selgitusi, sellepärast kohtul ei ole absoluutselt kõige vähemai ütluste tõepärasuses. dki kahtlusi J A , A A ja A A

Lastekaitsespetsialist O A arvab simustele mitte , et kohtus vastasid alaealised kannatanud kü vabalt, mõnedel hetkedel ütles isa neile ette. Vastates küsimustele, lapsed piilusid pidevalt isa.

Nad ei olnud kindel enda vastustes. Isa ütles ette kui loetleti toimunuid episoode. Lastekaitsespetsialistile tundus, et lapsed piilusid isa kui nad ei olnud kindlad.

Kohus suhtub kriitiliselt lastekaitsespetsialisti arvamusse, kuna tema erialane tööstaaž ei ole suur /5 aastat/. Lastekaitsespetsialist pidi arvestama nii kannatanud alaealiste vanust, kui ka nende suhteid mõlema vanemaga.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda või karistada. Põhiseaduses on kajastatud Euroopa Inimõiguste

1-10-1330

Konventsiooni artikli 3 põhimõte. Antud teo ühiskonnaohtlikkus seisneb selles, et tekitatakse kahju seadusega kaitstavatele ühiskondlikele suhetele ja nimelt suhetele, millised kaitsevad kodani

ke õigusi ja vabadusi.

Praktika näitab, et piinamise korral esineb tavaliselt kannatanuna isik, kes on kurjategijast sõltuv, kes seoses sellega ei saa piinamisest kõrvale hoiduda. Antud tegudekategooria on raskesti tõendatav. Samuti on perevägivalla puhul reeglina vähe tunnistajaid.

Antud kuriteo objektiivne pool väljendub kannatanule füüsiliste või vaimsete kannatuste tekitamises süstemaatilise peksmise või muu vägivaldse tegevusega. Piinamine võib olla väljendatud süstemaatilises, see tähendab mitmekordsetes peksmistes, millised tekitavad kannatanule füüsilisi või vaimseid kannatusi. Piinamist iseloomustavad spetsiifilised mõjutusmeetmed kannatanu on suunatud tema väärikuse alandamisele. DVD suhtes, millised -

plaatide ülevaatamise teel kohus veendus, et Zõrina peksmisega kaasnesid kannatanute inimväärikuse julmad ja korduvad alandamised.

Piinamise eristamisel teistest kuriteokoosseisudest, sellistest nagu peksmine ja tahtliku kerge kehavigastuse tekitamine, on vajalik arvestada, et piinamise iseloomulikuks iseärasuseks on selle süstemaatilisus. Kohtuliku uurimise käigus on tõendatud 9 piinamise episoodi, kuid tegelikult rääkisid lapsed suurest episoodide kogusest ja kordasid tihti, et ema peksis neid pidevalt.

Ühekordne ja ühehetkeline kerge kehalise vigastuse tekitamine ei moodusta piinamise kuriteokoosseisu, seepärast ei ole kohus nõus prokuröri arvamusega Zõrina tegude ümberkvalifitseerimisest KarS § 121 järgi, kuna antud juhul on tegemist mitte ühehetkelise kerge kehavigastuse tekitamisega kannatanu tele, vaid süstemaatilisusega.

Piinamises süstemaatilise peksmisega tähendab mitte ainult korduvate perioodiliste vägivaldsete tegude toimepanemist, vaid ka nende , süü seotust dioleva isiku

kindlasmääratud käitumisliini te suhtes. Kohtuliku ühe ja sama kannatanu või kannatanu

uurimisega oli kindlaks tehtud, et lapsed olid Zõrina poolt ära hirmutatud teab, et Zõrina . J A

oli lapsi hirmutanud sellega, et kui nad räägivad koolis või kusagil mujal sellest, et ta neid peksab, siis ta viskab nad aknast Kannatanu A A välja, paneb korteri põlema. andis ütlusi, et ükskord süüdistatav tahtis tõeliselt korteri põlema panna. Süüdistatav läks riietes magama ja suunas lambivalguse seinale. Nad ärkasid vara üles. Kannatanu tundis kõrbelõhna. Siis ütles isale, et kuskilt tuleb kõrbelõhna. Seal oli kõik ära kõrbenud. Hiljem nad võtsid selle valgusti maha. Isa valas selle veel veega üle, kartsid et süttib põlema. Süüdistatav on mitu korda öelnud: „Ta tapan teid, põletan maha, viskan teid aknast välja“.

See asjaolu, et Zõrina ähvardas kannatanuid ning püüdis oma ähvardusi ellu viia, räägib sellest, et kannatanutel olid reaalsed alused kartmaks Zõrina tegevuste elluviimist.

Tulemuseks oli ndab et olid see, et lapsed olid ema poolt ära hirmutatud, kartsid teda, see tähe pidevas hirmuseisundis. Sellised andmed räägivad sellest, et süüdistatava Zõrina subjektiivsete tegevuste pool oli ilmselgelt väljendatud otsese tahtlusega, suunatud laste piinamisele ning seepärast Zõrina vägivaldsete tegevuste korduvus koosnes tema kindlaksmääratud käitumisliinist kannatanute suhtes. Lähtudes asja faktilistest asjaoludest, kohus näeb, et Zõrina teadvustas tema poolt toimepandavate peksmiste ühiskonnaohtlikkust ja soovis nende teostamist, pani piinamisi toime sihikindlalt, see usega. tähendab otsese tahtl

1-10-1330

Seega süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega nende kogumis.

Tunnistajate ja kannatannute ütlused ning dokumendid annavad alust väita, et oma tahtlike tegudega pani Aleksandra Zõrina toime teise inimese piinamise, s.t. järjepideva kehalise väärkohtlemise, st KarS § 122 ettenähtud kuriteo.

Aleksandra Zõrina süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi.

Süüdistatav Aleksandra Zõrina tunnistas oma süüd valeütluse andmises.

Kohtuistungil on tuvastatud, et , olles hoiatatud vastu Aleksandra Zõrina sest valeütluse tu

andmise eest, andis 20.10.2008 Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonnas tunnistajana kriminaalasjas nr 082401 K , kes 04636 valeütlused selle kohta, et 2008.a suvel tutvus V pakkus raha äri arendamiseks ja kellega ta leppis kokku 15.10.2008.a kella 22.00 paiku restoranis YES kohtumise asjus, kuhu K pidi talle tooma 40000 krooni. Kriminaalasja menetlus tuttav. e käigus on tuvastatud, et tegelikult ei olnud A. Zõrina V. K

KarS § 320 objektiivne külg seisneb menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluse andmises. Koosseisu tunnuseks ei ole eelnev hoiatamine karistusest vale

ütluste andmise eest.

Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsade asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluste andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus või tunnistaja või kannatanu poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis.

Aleksandra Žõrina süüd kinnitatakse tõenditega:

-kannatanu V K A V.K sularaha 16.10.2008.a ülekuulamise protokolli kohaselt hõivas J summas 44000 krooni peale V K kehavigastuste tekitamist;

-kannatanu V K tunnistas, et andis 21.10.2008.a ülekuulamise protokoll, mille kohaselt K valeütlusi J ei hõivanud. Aleksandra Žõrina nägi üks kord, A vastu. J A mingit raha V. K mingit kontakte temaga ei olnud; -

süüdistusakt kriminaalasjas nr 08240104869; -

kohtueelse menetluse kokkuvõte kriminaalasjas nr 08240104869;

-29.10.2008 kriminaalasja eraldamise määrus, mille kohaselt eraldati kriminaalasjast nr 08240104636 kriminaalasi nr 08240104869 eraldi menetluseks;

-kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-10-1333, mille kohaselt Aleksandra Zõrina (V.L) tunnistas, et andis valeütlusi, just sellised, mida ütlesid talle rääkida R ja P ; -

tunnistaja Aleksandra Zõrina 20.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636; -

tunnistaja Aleksandra Zõrina 23.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636; -

prokuröri Minzatovi saatekiri kriminaalasjas nr 08233000901;

-Riigiprokuratuuri 16.04.2009.a kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise määrus, millega tühistati Viru Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2009.a määrus kriminaalasja lõpetamiseks;

1-10-1330

- Riigiprokuratuuri 20.10.2009.a kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 08233000901; -Riigiprokuratuuri 20.05.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 09240101382.

Seega d

mis ei okumentaalse tõendiga on tuvastatud, et Aleksandra Zõrina andis ütlusi, vastanud tegelikkusele. Aleksandra Zõrina oli teadlik, et ta annab vale ütluse, sest ta teadis, et V K ta ei ole tuttav, seega pani Aleksandra Zõrina teo toime otsese tahtlusega.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Aleksandra Zõrina süüdistus KarS § 120 järgi.

P s kohtuvaidluses . rokurör loobu süüdistusest KarS § 120 järgi Kui prokurör kohtuvaidluses

loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse KrMS § 301 / /.

Kun , a riiklik süüdistaja loobus osaliselt süüdistusest, ja nimelt süüdistus KarS § 120 järgi tuleb episood /J A / V.L-i ilmtingimata tapmisega ähvardamise süüdistusest täielikult välja jätta.

Kohus arvab, et süüdistatav V.L kuulub KarS § 120 järgi õigeksmõistmisele, kuna V.L i süü teise inimese tapmisega ähvardamise ei ole tõendamist leidnud. -

Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu (RKKK 3-1-

1-11-00). Antud kuriteoga tekitatakse kannatanus emotsionaalselt kurnav hirmutunne, kuritegu on suunatud isiku tahtevabaduse vastu, sest hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma tahte vastaselt käituma.

Koosseisutüübilt on ähvardamine spetsiifilise teokirjeldusega alternatiiv-aktiivne teodelikt. Objektiivset koosseisu moodustav tegu, ähvardamine, on tulevase kahju tekitamise sõnaline või konkludentne väljendamine, kusjuures kahju saabumine ähvardatavale sõltub ähvardaja otsesest või kaudsest mõjust.

Kohtuistungil on tuvastatud, et /A

Zõrina lihtsalt seisis nugadega ütluste kohaselt Zõrina /, seisis vaikides. J A ei selgitanud kohtuistungil, miks ta arvas, et Zõrina ähvardab teda noaga.

Seejuures ei suutnud ta vastata kohtu küsimusele. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alus karta ähvarduste täideviimist. sõnadest Kohtuistungil J. A

nähtu , et Zõrina seisis köögiukse juures sel ajal, kui b kannatunud viibisid toas. Puudusid

süüdlase teod, mis näitasid ähvardamist ja tema kavatsust.

Ähvardamine moodustab KarS § 120 järgi koosseisu siis, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on sh tapmine või tervisekahjustuse tekitamine. Tapmise all tuleb mõista KarS § 113 järgi koosseisule vastavat tegu, kusjuures tapmine peab olema selgelt väljendatud.

Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist.

Erinevalt tapmisest ei ole antud juhul vajalik, et süüdlane tekitavat tervisekahjustust täpselt

1-10-1330

endale ette kujutaks. Piisab, kui ta väljendab kavatsusena tegu, mis võib tervisekahjustuse põhjustada. Selliseid ähvardusi nagu läbipeksmine, lubadus kasutada relva või selleks kohandatud eset tuleb alati lugeda ähvardamiseks tervisekahjustuse tekitamisega.

Seega ei ole kohtu hinnangul KarS § 120 objektiivne koosseis Aleksandra Zõrina poolt objektiivsest küljest täidetud.

KrMS § 301 kohaselt seoses prokuröri süüdistusest loobumisega mõist kohus peab ma V.L süüdistuses KarS § 120 järgi õigeks.

4. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri -

kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel

kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades

kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi.

Kohus on seisukohal, et kannatanu J A tsiviilhagi vaatamisele ei kuulu, kuna see on läbi esitatatud KrMS § 38 rikkumisega. KrMS § 38 lg 1 p 2 alusel on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu. Nõue, mille kohaselt tuleb tsiviilhagi esitada hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, on vajalik selleks, et anda kahtlustatavale ja tsiviilkostjale piisavalt aega oma võimalike vastuväidete ja tõendite esitamiseks ning kohtule võimalus tsiviilhagi arutamine ette valmistada, sh kontrollida eelmenetluses tsiviilhagi nõuetevastavust ning määrata vajadusel kannatanule tähtaeg tsiviilhagis puuduste

kõrvaldamiseks.

Seega leiab kohus, et J A vaatamata. tsiviilhagi tuleb jätta läbi Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras.

5. Kohtu seisukoht J A taotluse rahuldamise osas

Kannatanu J A esitas kohtule taotluse kohaldada V.L-ile keeldu läheneda alaealistele lastele A A ja A A .

Vastavalt Põhiseaduse § 26 on igaühel õigus perekonnaja eraelu puutumatusele.

Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonnaega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

KrMS § 141¹ lg 1 alusel võib annatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks prokuratuuri k taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise.

1-10-1330

KrMS § 1411

lg 2 alusel kannatanu kohaldatakse ajutist lähenemiskeeldu süüdistatavale nõusolekul.

Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

V.L süüdistatakse kuriteoepisoodi toimepanemises kahe kannatanu mitme

suhtes. Kuritegudega on tekitatud kannatanutele füüsilist valu. Kohus on tuvastanud, et praegu V.L elab eraldi, tal on perekond, laps, J A ta ei suhtle. Ta vabandas laste eest. Tahab nendega suhelda. Seega ei ole alust arvata, et V.L on ohtlik endisele elukaaslale ja po Seega egadele ning võib kasutada nende suhtes füüsilist vägivalda. lähenemiskeelu kohaldamiseks ei ole alust.

Kohus jättis J A taotluse rahuldamata.

6. Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse KarS § .

320 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

V.L karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kuid kohus võtab arvesse:

- kriminaalasja nr 09240100606 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust

08.02.2009.a KarS § 121 tunnustel, selle kohta, et 08.02.2009.a kella 14.00 paiku korteris aadressil xxx, J A isiklike vaenulike suhete tõttu tekitas oma elukaaslasele Aleksandra Zõrinale füüsilise valu. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel;

- kriminaalasja nr 09240100442 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 28.01.2009.a KarS § 121 tunnustel, Aleksandra Zõrina avalduse ja ütluste alusel, selles, et J A 27.01.2009.a kella 22.45 paiku, viibides oma korteris aadressil xxx, lõi ühe käega vastu nägu oma elukaaslast Aleksandra Zõrinat, tekitades temale füüsilist valu. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 206 alusel;

- kriminaalasja nr 08240105142 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 16.11.2008.a KarS § 121 tunnustel Aleksandra Zõrina avalduse alusel selle kohta, et ööl vastu

11.11.2008.a elukaaslane J A xxx, tekitades vägistas teda nende ühises korteris aadressil talle jalavigastuse. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200 ja § 206 alusel.

1-10-1330

V.L on varem kriminaalkorras karistamata.

Karistuse liigi ja määra valimisel arvestab kohus asjaolu, et süüdistatav ametlikult tööta b, tal

on sissetulek kohaldada rahalist karistust. , mis võimaldab Süüdistatava varasem käitumine

annab ka Kohus on seisukohal, et kohtule võimalust kergemaliigilise karistuse kohaldamiseks.

nii erirahalise karistuse kui kui üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on võimalik kergemaliigilise karistuse mõistmine. Süüdistatava tegevused ei põhjustanud

raskeid tagajärgi.

Kuriteo toimepan . Arvestades toimepandud teo raskust ja emisest on möödunud mitu aastat tagajärgi etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem lähedane minimaalsele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks rahalist karistust.

Asjaolu, et kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul ei pannud V.L toime uusi süütegusid, annab kohtule alust arvata, et tegemist on isikuga, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset rahalist karistust kohaldamata.

6.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p1 alusel asitõenditeks olevad DVD plaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

7. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. - Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasud.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub V.L ilt riigituludesse väljamõistmisele -

sundraha 480 eurot. Lisaks tuleb KrMS § dest 175 ja 180 lähtudes mõista V.L ilt - -

riigituludesse välja järgmised menetluskulud: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26,84 eurot (420 krooni), kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 116,04 eurot (1815,60 krooni), kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 247,91 eurot (3879 krooni), psühholoogi Svetlana Gorbatšjova kannatanute ülekuulamises osalemise eest 57,52 eurot (900 krooni), psühholoogi

Natalja Dehanti kannatanu ülekuulamises osalemise eest 35,79 eurot (560 krooni), kaitsja

Jekaterina Jevšina poolt 17.02.2011.a ja 16.11.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 268,43 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 18.01.2013.a eelistungil osutatud õigusabi eest

19,20 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 01.10.2013.a – 03.10.2013.a, 07.10.2013.a –

09.10.2013.a, 16.10.2013.a – 17.10.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1608 eurot.

KrMS § 180 lg st 3 lahtuvalt arvestades süüdistatava V.L i varalist seisundit - -

ning resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus vajalikuks jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Samuti on põhjendatud süüdistatavalt V.L ilt väljamõistetavate -

menetlusekulude tasumise ajatamine 1 aastale, mis võimaldab koheselt menetluskulude tasumist.

1-10-1330

Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik