1-13-10436/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-10436 kokkuleppemenetluses K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kriminaalasi

Prokurör Y.F süüdistuses KarS § 121, KarS § 331² järgi kokkuleppemenetluses

Raul Heido Süüdistatav ja kaitsja Y.F elukoht XXXX isikukood XXX karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud 1-l korral – 27.12.2004.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega üldmenetluses KarS § 200 lg 2 p 7,8, KarS § 280 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 4 aasta vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 3 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 03.02.2004.a tõkendita Kaitsja advokaat Karl Saavo riigi õigusabi osutamise korras

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel:

Süüdi tunnistada Y.F KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Y.F KarS § 331² järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 17.jaanuar 2014.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-13-10436 kohtueelses menetluses 12260103774 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Berit Pool

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistust kaetuks raskemaga ja mõista Y.F-ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta vangistust. (üks)

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Y.F 10.-12.09.2013.a eelvangistuses viibitud

3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 11 kuud (üksteist) päeva vangistust. (kakskümmend seitse)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 11 kuud 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Y.F ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul (kaheksateist) toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

– XXX

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Y.F-ilt riigituludesse menetluskuludena kokku 616.50 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

• 48 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 116-117; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 36 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 532 eurot 50 senti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulud on kokku suured, võimaldada Y.F-il menetluskulusid tasuda ositi – kohtuotsuse (kokku 616.50 eurot) jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 51.38 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulu tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr EE 89 10 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 93 22 00221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 40 33 00333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 70 17 00017001577198 Nordea

Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „ , 1-13-10436, menetluskulud 17.01.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu süüdistatava nimi kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Süüdistatav Y.F kaitsja advokaat Karl Saavo taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 36 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks on 6 eurot) advokaat Karl Saavo süüdistatav Y.F kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde kõik salvestised . (asuvad lk 101 ümbrikus oleval plaadil)

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Y.F´t süüdistatakse selles, et tema:

• 16.11.2011 kella 17:30 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas aadressil

XXX K.U. elukohas kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K.U. suhtes, mis seisnes selles, et võttis käega K.U. l lõuast kinni ja pigistas kannatanu lõuga tugevalt. Sellise tegevusega tekitas Y.F K.U. le füüsilist valu.

• 05.09.2012 kella 15.00 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas aadressil XXX K.U. elukoha õuel kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K.U. suhtes, mis seisnes selles, et lõi käega ühel korral K.U. le vastu pead. Sellise tegevusega tekitas Y.F K.U. le füüsilist valu.

• 05.09.2012 kella 15:30 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas aadressil XXX K.U. elukohas kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K.U. suhtes, mis seisnes selles, et Y.F lükkas K.U. vastu köögis asuvat pliiti. Sellele järgnevalt lõi Y.F K.U. lahtise käega vastu pead ja püüdis koheselt lüüa K.U. jalaga vastu pead, kuid ta ei tabanud kannatanut. Sellise tegevusega tekitas Y.F K.U. le füüsilist valu.

• 07.09.2012 kella 16 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas aadressil XXX K.U. elukohas kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K.U. suhtes, mis seisnes selles, et Y.F lükkas köögis K.U. vastu kapiust, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale. Seejärel lõi Y.F põrandal lamavat kannatanut korduvalt rusikaga vastu pead. Sellise tegevusega põhjustas Y.F kannatanule füüsilist valu ja 2 cm haava paremale kulmule, vasakule kulmule verevalumi ning parema silmaümbruse põrutushaava.

• 10.12.2012 kella 20:30 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas aadressil XXX K.U. elukohas kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K.U. suhtes, mis seisnes selles, et Y.F lõi K.U. ühe korra rusikaga näkku. Sellise tegevusega tekitas Y.F K.U. le füüsilist valu.

• 05.04.2013 kella 18.00 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas aadressil XXX K.U. elukohas kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K.U. suhtes, mis seisnes selles, et Y.F lõi kahel korral parema käe rusikaga K.U. näkku, mille tagajärjel kukkus K.U. põrandale. Oma tegevusega põhjustas Y.F kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – parema silma all hematoomi, vasaku silma all hematoomi ja marrastuse otsmikul. Sellega pani Y.F toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervisekahjustamise, löömise, peksmise. Veel süüdistatakse Y.F ´t selles, et tema rikkus talle 12.09.2012.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtumäärusega nr 1-12-8620 kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu sellega, et pani K.U. tervise pidevasse ohuseisundisse. Y.F , olles enne ajutise lähenemiskeelu kohaldamist korduvalt kehaliselt väärkohelnud K.U. , läks peale ajutise lähenemiskeelu kohaldamist 12.09.2012.a. tagasi elama K.U. elukohta, pani K.U. tervise pidevasse ohuseisundisse ning kasutas K.U. suhtes füüsilist vägivalda (10.12.2012 ja 05.04.2013.a. episoodid). Sellega pani Y.F toime KarS § 331² järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne ja füüsiline kahju. Tsiviilhagi ja konfiskeerimist ei ole.

Karistuse liik ja määr: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Y.F-ile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 3312 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Y.F-ile karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Y.F-ile liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.-12.09.2013.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tsiviilhagi ja konfiskeerimist ei ole.

Kohtunik Heli Sillaots