1-13-11660/2 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11660 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Taotluse esitaja ja taotluse liik Elena Troyanovskaya riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri 29. oktoobri 2013 määrusele määruskaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 jätta Elena Troyanovskaya taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 29. oktoobri 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.10.2013 kell 14:10 esitas Ida-Virumaal Illuka vallas Jaama külas varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses viibiv Jelena Troyanovskaya elektrooniliselt kuriteoteate selles, et samal päeval asetasid vastuvõtukeskuse sotsiaaltöötaja T.K. ja kiirabibrigaadi liikmed avaldaja elu ohtu.

Avaldusest nähtuvalt kinkis Lena-nimeline naaber J. Troyanovskayale purgi kirsimoosi, mille oli saanud sotsiaaltöötaja T.K. lt. Avaldaja sõi paar lusikatäit moosi, mõne aja pärast tundis nõrkust, peapööritust, tekkis süljevoolus ja iiveldus. Kahtlustas endal sinihappe mürgistust. Helistas T.K. le ja palus end haiglasse viia, viimane vastas, et kiirabi jõuab kiiremini kohale, soovitas rahuneda ning juua musta teed. Sotsiaaltöötaja keeldus söetablette andmast, ütles, et kõik on korras ja vaja on hoopis psühhiaatrit. Kohale jõudnud kiirabi soovitas juua keedusoola lahust. Arstid nuusutasid moosipurki ja järeldasid, et sinihapet seal pole.

Ravimeid, mis avaldaja arvates on näidustatud sinihappemürgituse korral, kiirabil kaasas polnud. Haiglasse avaldajat ei viidud.

2. 16.10.2013 jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p

1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, põhistades oma otsust järgmiselt viidud. KarS § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk ohtu asetamise objektiivne koosseis eeldab esmalt teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamist ja jätmist. Eluohtlik on olukord, kus esineb reaalne võimalus surma saabumiseks, tervist raskelt kahjustav olukord on selline, kus esineb reaalne võimalus raske tervisekahjustuse tekkimiseks. Ohtu asetamine on reaalse ohu põhjustamine, ohtu jätmine on tekkinud reaalse ohu kõrvaldamata jätmine. Ohtu ei loeta reaalseks, kui isik ei saa temale antud olukorras kättesaadavate vahenditega ohu tekkimist vältida, kuid tõsikindlusega piirneva tõenäosusega võib ta saada abi kolmandatelt isikutelt.

J. Troyanovskayale kutsuti kiirabi, kes vaatas isiku üle ja soovitas juua keedusoola lahust, mis on üldteada asjaolude kohaselt naatriumkloriid, sisaldades selliseid lisaained nagu naatriumsulfaat ja magneesiumisoolasid. Keedusoola kasutatakse ka meditsiinis. Seega anti juhised, mida teha tekkinud tervisliku seisukorra normaliseerumiseks. Seega ei ole kirjeldatule tuginedes ei sotsiaaltöötaja ega kiirabi J. Troyanovskayat asetanud eluohtlikku ega tervist raskelt kahjustavasse olukorda ega sinna ka jätnud. Avaldajale selgitati, et tal on küll õigus oma arvamusele selle kohta, mis puudutab tema suhtes kiirabi poolt kasutusele võetud meetmeid ja antud ravijuhiseid, kuid kiirabibrigaad lähtub oma tegevuses neile kehtestatud juhistest, juhenditest, nõuetest. Kui isiku tervislik seisund ei vaja meedikute hinnangul hospitaliseerimist, siis pelgalt seetõttu, et inimene ise seda vajalikuks peab, ravi ei määrata. Kui isik ei vaja ühte või teist ravimit, siis kiirabi ei ole talle seda kohustatud andma. Veel märkis ringkonnaprokuratuur, et kui avaldaja ei ole rahul sotsiaaltöötaja tegevusega, võib pöörduda kaebusega kohaliku omavalitsuse poole ning kui ei ole rahul kiirabibrigaadi tegevusega, siis on õigus pöörduda kaebusega Terviseametisse. RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT

3. Riigiprokuratuuri esitatud kaebuses kordab J. Troyanovskaya kuriteoteate sisu, lähtudes enda diagnoositud sinihappemürgitusest, ning taotleb jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja sellega kaasnevate materjalidega, on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ning nõustub ringkonnaprokuratuuri asjakohaste põhistustega, lisades täiendavalt vaid järgmist.

KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Karistusõigus peab isikutevahelisse suhetesse sekkuma alles olukorras, kus ei ole küllalt efektiivselt võimalik kaitsta oma õigusi muude õiguslike vahenditega. Kõnealusel juhul on kaebaja jaoks taolised vahendid olemas.

Esmalt tuleb märkida, et J. Troyanovskaya kaebuse aluseks olevat sinihappemürgitust pole tal diagnoosinud keegi peale kaebaja enda. 10.10.2013 on tema tervist kontrollitud 2 erineva kiirabibrigaadi poolt (kokku 6 meedikut). Esimene kiirabi väljakutse registreeriti kiirabikaardi 67/3/8193 kohaselt kell 12.03, väljasõit 12.06 ja kohale saabumine 12.38. Protseduuridest teostati pulssoksümeetria, temperatuuri mõõtmine, veresuhkru määramine, kardiomonitooring. Kõik elulised näitajad oli normis. Diagnoositi ärevushäire. Ravimitest määrati valocordin-diazepam. Kiirabikaardist nähtuvalt põeb patsient C-hepatiiti, kuid regulaarselt ravimeid ei võta.

Teine kiirabi väljakutse samal päeval (kaart 66/3/8206) registreeriti 15.18, väljasõit 15.18 ja kohale saabumine 16.00. Teostati samad protseduurid mis varem v.a kardiomonitooring. Elulised näitajad olid taas normis. Raviks määrati carbo activatus. Kaardil märkus, et muust ravist patsient keeldub. Samuti on fikseeritud, et teised moosi söönud isikud tunnevad ennast hästi. Taaskord kaardil viide psüühikahäirele. Informatsioon hilisematest väljakutsetest puudub, seda ei nähtu ka kaebusest.

Eeltoodust nähtuvalt pole J. Troyanovskayal 10.10.2013 kahe erineva kiirabibrigaadi poolt diagnoositud ei sinihappemürgitust ega muud tervisehäiret (v.a psüühikahäire), ka puudus igasugune vajadus teda hospitaliseerida. Seega on välistatud ka kaebaja asetamine ja jätmine tema enda väidetud eluohtlikku seisundisse.

Antud juhul puudub ka vajadus täiendavalt analüüsida KarS eriosa erinevaid süüteokoosseise, kuna materjalidest nähtuvalt ei ilme sotsiaaltöötaja T.K. ega kiirabibrigaadide liikmete tegevuses midagi kuritegelikku.

Asjakohane pole ka kaebaja pretensioon selles nagu poleks ringkonnaprokuratuuri teates selgitatud selle edasikaebamise korda, kuna kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates on sõnaselgelt kirjas „Vastavalt KrMS § 207 lg 2,3 sätestatule võib käesoleva teatise peale esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest Riigiprokuratuuri asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188“.

TAOTLUSE SISU

4. J. Troyanovskaya esitatud kaebuses taotletakse riigi õigusabi andmist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, kuna KrMS § 208 lg 1 võimaldab seda teha vaid advokaadi vahendusel. Kaebuse esitaja leiab, et prokuratuuri määrus on põhjendamatu, kuna prokurör annab hinnangu avaldajale meditsiinilise abi andmise kohta, omamata seejuures meditsiinilist haridust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud õigusabitaotluse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et

J. Troyanovskaya taotlus tuleb jätta rahuldamata.

5.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt moodustab tema sissetuleku riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadav sotsiaaltoetus 84,37 eurot. Seega esineb formaalne eeldus riigi õigusabi andmiseks.

5.2 Lisaks majandusliku seisundi arvestamisele näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib J. Troyanovskaya Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et ringkonnakohtule saab vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Eelnevast menetlusest nähtub, et

J. Troyanovskaya soovib saavutada kriminaalmenetluse alustamist selle tõttu, et tema arvates seadsid varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse sotsiaaltöötaja T.K. ja kiirabibrigaadi liikmed avaldaja elu ohtu. Hinnates

J. Troyanovskaya kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus J. Troyanovskaya kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et J. Troyanovskaya poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal täiendavalt korrata, rõhutades vaid järgmist.

5.3 KarS § 123 objektiivne külg eeldab teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamist ja jätmist. Selliseid asjaolusid Riigiprokuratuur asjakohaste dokumentidega tutvunult ei tuvastanud. Prokurör on tuvastanud, et avaldaja tervist kontrolliti 2 kiirabibrigaadi poolt, ent tal ei diagnoositud ei sinihappemürgitust ega muud tervisehäiret (v.a psüühikahäire) ning vajadus J. Troyanovskaya hospitaliseerimiseks puudus. Avaldajale anti juhised tervisliku seisundi normaliseerimiseks ning pelgalt inimese enda arvamus, et ta vajab hospitaliseerimist, ravi ei määra ja vajaduseta ei ole kiirabi kohustatud inimesele ravimeid andma. Asjaolu, et ringkonnakohtule esitatud taotluses leiab, et määrus on põhjendamatu, kuna prokurör annab hinnangu avaldajale meditsiinilise abi andmise kohta, omamata seejuures meditsiinilist haridust, ei päde. Tegemist on tõenditega, millest nähtub kuriteoteates avaldatud teo tehiolude kohta olulist informatsiooni, mis võimaldab menetlejal teha otsustuse kriminaalmenetluse ajendi ja aluste esinemise kohta. Kriminaalmenetluse alustamise otsus on diskretsiooniotsus ning sisaldab endas seetõttu kaalumist, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada. Nagu eelpool öeldud, lubab KrMS § 193 kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist.

6. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et ei ringkonnaega Riigiprokuratuuri määrusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid avaldaja elu ohtu seadmisele või mõnele teisele kuriteokoosseisule, mistõttu asub apellatsioonikohus seisukohale, et J. Troyanovskaya võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas