4-13-7968/16 · Tartu Ringkonnakohus

4-13-7968

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2014 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-13-7968 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau Väärteoasi E.D väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 26. novembri 2013 otsus Apellatsiooni esitaja E.D Menetlusalune isik E.D isikukood: XXX elukoht: XXX; töökoht: XXX OÜ RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 26. novembri 2013 otsus jätta muutmata.

2. E.D apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 16. jaanuaril 2014.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 17. jaanuarist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

17. jaanuarist 2014.

Asjaolud ja menetluse käik 1. süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning Viru Maakohtu 26.11.2013 otsusega tunnistati E.D talle mõisteti karistuseks 4 päeva aresti. LS § 224 lg 3 p 2 alusel mõisteti E.D-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks. 1.1. pani talle süüks arvatava Maakohus luges uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et E.D teo toime, s.o E.D juhtis mootorsõidukit 26.11.2013 kella 01.35 paiku Narva linnas, Ida-

Viru maakonnas, Tallinna mnt 32 maja lähedal ja temal tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine, väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0.39 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 nr ARAF-0012.

2. on ka varasemalt karistatud Põhikaristuse määramisel arvestas kohus sellega, et E.D liiklusseaduse eiramise eest (sh ka sõiduauto juhtimise eest joobeseisundis) rahatrahvide ning arestiga ning vaatamata selle pani ta taas tahtlikult toime uue samalaadse väärteo. Seega leidis maakohus, et E.D on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes arestiga. 2.1. puhul ilmnes kohtu hinnangul karistust kergendav asjaolu KarS 57 mõttes – Kuna E.D puhtsüdamlik kahetsus ning arvestades E.D töögraafikut, pidas Viru Maakohus võimalikuks karistada E.D vaid 4 päevase arestiga. 3. näol on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikub Maakohus oli seisukohal, et kuna E.D liiklusseaduses sätestatut, ei piisa põhikaristusest selleks, et aidata E.D paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida.

3.1. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest karistatud. Kohus asus seisukohale, et karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab E.D puhul keskmisele ajavahemikule lähedase lisakaristuse määramist ja mõistis juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks.

4. , kes palub maakohtu otsus tühistada Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.D mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas. Menetlusalune isik leiab, et mõistetud karistus on liiga karm arvestades asjaolu, et tal tuvastati üksnes alkoholi tarvitamise jääknähud. E.D peab võimalikuks põhikaristusena mõista talle kas ühiskondlikult kasulik töö või rahatrahv. Menetlusalune isik ei pea vajalikuks lisakaristuse kohaldamist ja toonitab, et vajab juhtimisõigust töö tegemiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab, et Viru Maakohtu otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased. Seega tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.

Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses kordama ning piirdub vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks.

6. E.D on vaidlustanud maakohtu otsuse mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

6.1. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sh teo raskust, korduvust ja teos avalduvat suhtumist. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

E.D leiab, et tema süü ei ole suur, kuna ta juhtis mootorsõidukit üksnes alkoholi jääknähtude mõju all. Samas peab kolleegium oluliseks juhtida tähelepanu, et LS § 224 koosneb kahest lõikest ning E.D mõisteti süüdi LS § 224 lg 2 alusel, s.o paragrahvis toodud raskema koosseisu alusel. E.D tuvastati joove 0,39 mg/l, seega LS § 224 lg 2 keskmises määras. Lisaks on süü suuruse hindamisel oluline, et E.D on korduvalt karistatud KarS § 424 ja LS § 224 järgi(vt tlk 9-10). Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole suutnud E.D mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik on jätkanud mootorsõiduki juhtimist joobes olekus.

6.2. Riigikohus on sedastanud, et positiivse üldpreventsiooni põhimõtted nõuavad mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul riigipoolset reaktsiooni, mis annaks õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5). Seega on ringkonnakohus seisukohal, et olukorras, kus E.D on juhtinud mootorsõidukit olekus, kus teema joobeseisund on LS § 224 lg-s 2 sätestatud keskmises määras ning ta on korduvalt ka varasemalt juhtinud mootorsõidukit olles alkoholijoobes, ei ole karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt piisav mõista talle põhikaristuseks rahatrahv või üldkasulik töö ning lisakaristus jätta mõistmata.

Arvestades E.D süü suurust, samuti karistuselt oodatavaid erija üldpreventiivseid eesmärke, on põhjendatud talle karistuseks aresti mõistmine ja lisakaristuse kohaldamine.

7. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Riigikohus on oma praktikas väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11).

E.D puhul tuleb arvestada karistust kergendavat asjaolu, mida maakohus on ka teinud.

Lisaks arvestas kohus menetlusaluse isiku töögraafikut. Samas tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et E.D on ka varasemalt joobes juhtimise eest karistatud ning karistused ei ole suutnud isikut mõjutada uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Samuti seda, et praeguse rikkumise puhul on tuvastatud joove keskmises määras. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus, et E.D tuleb karistada alla sanktsiooni keskmise määra. Seega on kohus seisukohal, et E.D-le on põhjendatud mõista karistuseks 4 päeva aresti.

8. lisakaristusena ka juhtimisõiguse Viru Maakohus pidas vajalikuks kohaldada E.D-le äravõtmist.

E.D on varasemalt LS § 224 järgi karistatud, s.o samuti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega tuleb lisakaristuse mõistmisel kohaldada LS § 224 lg 3 p 2, mille kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

8.1. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKKo 3-1-1-122-13, p 9).

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt lisakaristusena 9 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud, eriti arvestades asjaoluga, et põhikaristusena mõisteti E.D-le mh arvestades tema töögraafikut kõigest 4 päeva aresti.

E.D puhul on tegemist isikuga, kes suhtub hoolimatult õigusnormidesse ning kelle jaoks siiani määratud karistused ei ole enda eesmärki täitnud ja isik on jätkanud joobes juhtimist.

Eeltoodust järeldub negatiivne tulevikuprognoos, et E.D võib ka edaspidi juhtida mootorsõidukit joobeseisundis ja seeläbi olla ohuks teistele liiklejatele.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Mati Kartau