3-13-1519/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2014; Tallinn Haldusasja number 3-13-1519 Haldusasi OÜ Green Partners kaebus Maksuja Tolliameti 17.04.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/7971-7 tühistamise nõudes RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-13-1519 menetlus;

2. Saata menetlusosalistele käesoleva määruse ärakiri Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.07.2013 saabus Tallinna Halduskohtusse OÜ Green Partners kaebus Maksuja Tolliameti 17.04.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/7971-7 tühistamise nõudes.

2. Tallinna Halduskohtu 16.07.2013 määrusega jäeti kaebus käiguta. Tallinna Halduskohtu 02.08.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse.

3. 05.09.2013 esitas Maksuja Tolliamet taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg

1 p 2 alusel seoses kaebetähtaja ületamisega.

4. Tallinna Halduskohtu 17.10.2013 kohtunõudega küsiti kaebaja seisukohta vastustaja taotlusele. OÜ Green Partners esitas 30.11.2013 kohtule omapoolse seisukoha ning alternatiivselt taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

5. Tallinna Halduskohtu 18.12.2013 määrusega määras kohus kaebuse tähtaegsuse lahendamiseks eelistungi 08.01.2014.

KAEBAJA SEISUKOHT

6. Kaebaja on seisukohal, et kaebus on esitatud halduskohtusse viivitamatult ehk samal päeval, kui kaebaja sai üleüldse teadlikuks tema suhtes koostatud maksuotsusest. Kaebaja leiab, et antud juhul ei ole asjas tõendatud, et postitöötaja on OÜ Green Partners postiaadressile jätnud teatise, mistõttu on alusetu väita, et maksukohustuslane üleüldse on teadlik olnud vaideotsusest ja samuti ei saa lugeda vaideotsust seega kättetoimetatuks 11.06.2013. Isegi juhul, kui oleks lihtkirjana asetatud haldusakt postkasti, oleks tähtaeg hakanud kulgema viie päeva möödumisel alates selle saatmisest. Maksuja Tolliameti poolt esitatud dokumendiga on tõendatud, et vastustaja oli teadlik, et maksukohustuslane ei ole vaideotsust reaalselt kätte saanud. Nimelt vaideotsus tagastati Maksuja Tolliametile juba kaheksateist päeva möödudes. Lisaks soovib kaebaja lisada, et väidetavalt on Maksuja Tolliamet saatnud Eesti Posti kaudu maksukohustuslasele 10.06.2013 koostatud vaideotsuse postisaadetisega numbriga RR230689244EE, kuid antud juhul on tõendamata, mis üleüldse väidetavalt konkreetse postisaadetise sees oli. Kaebaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Alternatiivselt palub kaebaja tähtaja ennistada ja jätkata menetlust, sest tähtaja ületamine ei olnud pahatahtlik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Maksuja Tolliamet on seisukohal, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Maksuhaldur lähetas vaideotsuse nr 6-1/1494-2 kaebajale tähtsaadetisena (RR230689244EE) OÜ Green Partners registrisse kantud aadressile Paldiski mnt 25, Tallinn. 11.06.2013 kell 09.30 tegi postitöötaja katse kaebajale tähtkirja kätte toimetada, kuid kaebaja ei olnud registrisse kantud aadressil kättesaadav. Seetõttu jättis postitöötaja kaebaja postkasti teate tähtkirja saabumise kohta. Kaebaja ei läinud tähtkirjale postiasutusse järele, mistõttu see tagastati 27.06.2013 hoiutähtaja möödumisel MTA-le. Maksukorralduse seaduse § 54 lõige 6 sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressile tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd postitöötaja on 11.06.2013 jätnud kaebaja postkasti teate tähtsaadetise saabumise kohta, tuleb haldusakt lugeda kättetoimetatuks 11.06.2013 ning kaebuse esitamise tähtpäev saabunuks 11.07.2013, seega on kaebus esitatud tähtaega ületades. Maksuja Tolliamet palub menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Sama seadustiku ja paragrahvi teises lõikes on sätestatud, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Menetluse lõpetamise sellekohane alus on toodud ära halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p-s 2.

9. Käesoleval juhul on OÜ-le Green Partners koostatud maksuotsus 17.04.2013. Maksuotsusele esitas kaebaja vaide, mis laekus Maksuja Tolliametisse 20.05.2013. Maksuja Tolliameti 10.06.2013 vaideotsusega jäeti eelnimetatud vaie rahuldamata. OÜ Green Partners esitas 15.07.2013 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Maksuja Tolliameti 17.04.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/7971-7 tühistamise nõudes. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest Maksuja Tolliamet on toimetanud vaideotsuse kaebajale kätte Eesti Posti kaudu 11.06.2013, kui postitöötaja jättis kaebajale postkasti teate tähtsaadetise saabumise kohta. Vastustaja viitas seejuures 2013. aasta juunis kehtinud maksukorralduse seaduse § 54 lõikele 6. Kaebaja omakorda leiab, et kaebus oli tähtaegne, kuid alternatiivselt taotleb tähtaja ennistamist.

10. Vaideotsuse kättetoimetamise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 54 lg 6 kohaselt loeti juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui oli möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loeti kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja oli selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.

Antud juhul saadeti dokument tähtsaadetisena ning teade tähtkirja saabumise kohta jäeti osaühingu postkasti 11.06.2013. Seadus võimaldab juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokumendi kättetoimetatuks lugeda kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta postkasti. Saadetise kättetoimetamise katse ja vastava teate postkasti jätmise kohta on postiteenuse osutaja maksuhaldurile hiljem ka sellekohase väljatrüki saatnud (tl 125, pöördel). Kaebaja omakorda oli seisukohal, et maksuhaldur võis vaideotsuse saatmata jätta või siis postiljon selle ära kaotada või postkasti panemata jätta ning ei pidanud seetõttu tähtkirja saatmist piisavalt tõendatuks (kohtuistungi protokoll, tl 157).

Siinkohal tuleb nõustuda vastustaja konstateeringuga, et kaebaja ei ole teinud omalt poolt midagi selleks, et postiteenuse osutaja poolt saadetud tõendit sisuliselt kahtluse alla seada. Kaebajal ei olnud muuhulgas ülevaadet ka sellest kui palju osaühingu töötajaid 11.06.2013 üldse büroohoones viibis (kohtuistungi protokoll, tl 158, keskel). Eelnimetatu taustal jääb väide, et keegi oli sellel päeval kindlasti kohal, paljasõnaliseks. Tööruumide kohta kaebajal samuti täpsemaid andmeid ei olnud, kuid selgitusest nähtuvalt oli osaühingul Talinnas, Paldiski mnt 25 asuvas hoones 1 büroopind (kohtuistungi protokoll, tl 158, keskel).

Üldjuhul ei saa aga eeldada, et ühel büroopinnal võiks toimetada igapäevaselt väga palju töötajaid, kusjuures suhteliselt väikesearvulise töötajaskonnaga äriühingute puhul ei saa välistada olukorda, kus vahepeal (korraks) lahkutakse ning samuti ei saa välistada olukorda, et postiteenuse osutaja käis kohal nimelt sellel ajal. Vajaduse korral oleks kaebaja saanud ka omalt poolt postiteenuse osutajale vastavasisulisi järelepärimisi teha ning tähtkirja kohaletoimetamisega seonduvat kellaaega või muid asjaolusid üle küsida, kuid seda ei ole peetud vajalikuks teha.

Esitatud ei ole ka näiteks vastava töötaja või töötajate kinnitust selle kohta, et oldi eranditult kogu tööpäeva kestel või siis vähemalt vastustaja poolt osundatud kellaajal büroos. Taoline kinnitus oleks eeldatavalt toonud kaasa tarviduse hinnata (koosmõjus muude asjaoludega) tähtkirja saabumise teate postkasti panemata jätmise tõenäosust. Kaebaja on muuhulgas veel väitnud, et see, mis postisaadetises üldse sisaldus, on samuti tõendamata. Nimetatud etteheide ei ole aga asjassepuutuv olukorras, kus osaühing on asunud vaidluse käigus sellisele positsioonile, et teadet tähtkirja saabumise kohta ei jäetudki postkasti.

Küsimus ümbrikus sisalduva haldusakti asjassepuutuvusest oleks saanud tekkida peale vastava ümbriku avamist, kuid antud juhul kaebaja sellel postiteenuse osutaja juures järel ei käinud. Seega on kokkuvõttes tegemist olukorraga, kus vastustaja edastas oma seisukohtade kinnitamiseks postiteenuse osutajalt saadud konkreetse tõendi, kuid kaebajalt pole laekunud seoses vastupidise väitega ühtegi, ka mitte kaudset tõendit. Taolises situatsioonis on vastustaja seisukohad tunduvalt veenvamad. Maksuhaldur viitas kohtuistungil oma seisukoha toetamiseks ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2012 lahendile haldusasjas nr 3-11-121, milles on selgitatud (p 8), et taolistes (võrreldavates) olukordades ei olegi (üldjuhul) võimalik teate postkasti jätmise kohta rohkem dokumentaalseid tõendeid koguda.

Ka käesoleva haldusasja raames esitatatud sellekohane tõend on kaalukaks. Kaebaja ei ole seda ümber lükanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et teate postkasti panemata jätmine ei ole tõendatud ning antud juhul tähendab see ühtlasi ka seda, et kaebus ei olnud tähtaegne. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt ja et posti vastuvõtmise korraldamata jätmisel võtab äriühing endale riski, et olulised teated ja maksuhalduri haldusaktid ei jõua temani.

Maksuja Tolliametil ei lasu kohustust kontrollida kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Vastustaja on lähtunud seadusest ning kaebuse esitaja väide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur kõike vajalikku omalt poolt teinud, ei ole asjakohane.

11. Mis puutub alternatiivsesse taotlusesse kaebetähtaja ennistamiseks, siis siinkohal tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebaja väide (kohtuistungi protokoll, tl 158), mille kohaselt ei olnud tegemist tähtaja pahatahtliku möödalaskmisega, ei ole kaebetähtaja ennistamise jaoks piisavalt mõjuv põhjus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamiseks peaks kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks ja et tegemist peaks olema kaebuse esitajast kui adressaadist sõltumatu, mitte temast oleneva põhjusega. Seega ei ole antud juhul kaebetähtaja ennistamiseks alust. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlus halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik