Legislator Case Law & Legislation
1-12-578/25 AI generated

1-12-578/25 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 1-12-578/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ervin Aavik tunnistati Harju Maakohtu 20.02.2012 otsusega süüdi KarS § 113 järgi. Kohtuotsusega mõisteti E. Aavikult välja menetluskulud - sundraha 725 eurot, kaitsjatasu 267,21 eurot ja ekspertiisitasud kokku 6020 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati menetluskulude, summas 7012,21 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul.

Legislator headnote

AI generated

1-12-578/25 · Tartu Ringkonnakohus: Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Keywords

AI generated
unclaimed assets vat fraud investigation bank credit balance reduced VAT rate compensation for inconvenience annual travel expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-578 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. novembri 2013 kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigi Tugiteenuste Keskus, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. novembri 2013 määrus.

2. Jätta rahuldamata Ervin Aaviku taotlus temalt Harju Maakohtu 20. veebruari 2012 kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude summas 7012,21 eurot tasumise tähtaja pikendamiseks 9 (üheksa) kuu võrra alates määruse jõustumisest.

3. Rahuldada Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ervin Aavik tunnistati Harju Maakohtu 20.02.2012 otsusega süüdi KarS § 113 järgi. Kohtuotsusega mõisteti E. Aavikult välja menetluskulud - sundraha 725 eurot, kaitsjatasu 267,21 eurot ja ekspertiisitasud kokku 6020 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati menetluskulude, summas 7012,21 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul.

2. 14.01.2013 esitas E. Aavik Tartu Maakohtule avalduse, milles ta KrMS § 424 alusel taotleb temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja edasilükkamist 9 kuu võrra.

3. Viru Maakohtu 29.01.2013 määrusega pikendati menetluskulude tasumise tähtaega 9 kuu võrra alates määruse jõustumisest.

4. 06.11.2013 esitas E. Aavik taas kohtule avalduse, milles ta palub pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 9 kuu võrra ning teha tasumise maksegraafik alates 01.09.2014.

5. Viru Maakohtu 13.11.2013 määrusega rahuldati E. Aaviku taotlus pikendada temalt Harju Maakohtu 20.02.2012 kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude summas 7012,21 eurot tasumise tähtaega 9 kuu võrra alates määruse jõustumisest. E. Aaviku taotlus maksegraafiku koostamise nõudes jättis maakohus rahuldamata, põhjendusel, et kohus saab KrMS § 424 alusel tasumise tähtaega kas pikendada või ajatada, mõlemat korraga teha ei ole võimalik. Samas on avalduse esitaja nimetanud enda avalduse võlgade ümberkujundamise avalduseks ning osaliselt on ta viidanud ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusele, kuid palunud siiski pikendada maksetähtaega vastavalt KrMS § 424. Kohus juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et võlgade ümberkujundamine toimub tsiviilkohtumenetluse raames ning selle normide alusel.

6. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse Riigi Tugiteenuste keskus, taotledes kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tulenevalt sellest, et Riigi Tugiteenuste Keskus kui sissenõudja esindajal puudus eelnevalt info isiku esitatud taotluse, kohtumenetluse ning kohtulahendi tegemise kohta. Maakohtu määruse sisusse puutuvalt taotles määruskaebuse esitaja mitte rahuldada E. Aaviku taotlust maksepikenduse määramiseks, kuna isik on esitanud kohtule eksitavaid andmeid ning alus taotluse rahuldamiseks puudub.

6.1 E. Aavik viibib vanglas ja on riiklikul ülalpidamisel ning omab sealjuures suurt rahalist liikumist, kuid ei ole seni oma nõudeid täitnud, kuigi selleks oli tal võimalus. K-Raha väljavõttest nähtub, et E. Aavikule on 2013 aasta jooksul (kuni 18.12.2013) vanglasisese isikuarvele laekunud 2341,98 €, mida ta kasutas vangla kauplusest sisseostude tegemiseks ning kasutas oma äranägemisel. Oma avalduses teatas E. Aavik kohtule, et tal puudub vanglas sissetulek. See näitab, et süüdimõistetu ei soovi oma rahalisi nõudeid Eesti Vabariigi eest rahuldada.

6.2 Kuigi Viru Maakohus oli juba eelnevalt pikendanud määrusega E. Aavikult välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 9 kuu võrra kohtulahendi jõustumisest arvates, ei täitnud ta selle tähtaja jooksul rahalisi kohustusi, mis näitab isiku suhtumist kohtulahendi täitmisesse. Kohtulahendi sundtäitmine on ainus võimalus selleks, et temalt välja mõistetud rahalisi nõudeid saaks täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Esmalt lahendab ringkonnakohus Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaega saab ennistada üksnes mõjuval põhjusel (KrMS § 172). Viru Maakohus rahuldas 13.11.2013 määrusega E. Aaviku taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Määruse resolutsiooni p-i 3 järgi tuli lahend edastada E. Aavikule ja RTK-le. Toimikumaterjalidest ilmneb, et nimetatud määrus saadeti jõustumata kujul küll E. Aavikule, kuid mitte RTK-le. Kuna RTK-le saadeti maakohtu 13.11.2013 määrus vaid jõustununa ja täitmiseks, siis ei olnud RTK-l menetlusega puutumust omava isikuna (sissenõudja) võimalik kõnealust määrust selleks kohases korras (kaebetähtaja jooksul) vaidlustada. Sellest johtuvalt leiab ringkonnakohus, et kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus, RTK vastavasisuline taotlus tuleb rahuldada ning määruskaebus sisuliselt lahendada.

8. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha RTK kaebuse sisulise põhjendatuse osas. Määruskaebuse esitaja on kohtule esitanud Viru Vangla K-Raha väljavõtte E. Aaviku rahaliste vahendite kohta 2013 aasta jooksul, millest selgub, et tema vabakasutuskontole on laekunud 2341,98 €. Tehtud tehingud kinnitavad määruskaebuses RTK osundatut, et E. Aavik kasutab arvele laekunud vahendeid peaasjalikult enda äranägemisel (nt sisseostud kaupluses). Järelikult ei vasta tõele E. Aaviku taotluses läbivalt kõlanud väide, nagu ta ei saaks menetluskulusid vahendite puudumise tõttu tasuda. RTK esitatud väljavõttest nähtuvalt omab

E. Aavik piisavaid vahendeid, et menetluskulusid kasvõi osaliselt tasuda. Seetõttu ei ole põhjendatud tema taotlust rahuldada.

9. Tulenevalt eelmärgitust ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 13.11.2013 määruse, jätab rahuldamata E. Aaviku menetluskulude maksetähtaja pikendamise taotluse ning rahuldab RTK määruskaebuse.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Maarika Kuusk