1-12-3524/75 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-3524

KOHTUMÄÄRUS

16. jaanuaril 2014 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul

avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas läbi vaadanud Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Kerli Budrikase

erakorralise ettekande M.A-le

mõistetud ja ärakandmata

vangistuse täitmisele pööramiseks,

t e g i k i n d l a k s:

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-3524 26.04.2013 tunnistati M.A süüdi KarS

§ ärgi ning karistuseks mõisteti 5 (viis KarS § 65 lg 2 alusel

199 lg 2 p 4,7 j ) kuud vangistust.

suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.08.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud vangistust võrra ning M.A liitkaristuseks mõisteti 9

(üheks KarS § 69 alusel asendati M.A le mõistetud vangistus -

a) kuud vangistust.

540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta Üldkasuliku töö tegemi . se ajaks allutati M.A Viru Vangla

Krim lile ja inaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrol teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu xxxx määratud alalises elukohas ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 üldkasuliku töö tegemise ajal ½ alusel kohustati M.A heastama

kuriteoga tekitatud kahjust, s.o 35,61 eurot hiljemalt kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametnikult Kerli

Budrikaselt saabus kohtule 06.01.2014 erakorraline ettekanne M.A-le ja mõistetud

ärakandmata täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu M.A vangistuse hoidub

üldkasulikust tööst kõrvale Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et viimati käis M.A .

ÜKT tunde sooritamas 19.11.2013. M.A on seisuga 30.12.2013 sooritanud 79 ÜKT tundi, tegemat

461 ÜKT tundi. M.A on sooritanud

a on üldkasulikku tööd järgmiselt:

1)

september 2013 planeeriti 50 ÜKT tundi, sooritas 37 ÜKT tundi;

2) tundi; oktoober 2013 planeeriti 63 ÜKT tundi, sooritas 34 ÜKT

3)

november 2013 planeeriti 91 ÜKT tundi, sooritas 8 ÜKT tundi;

4)

detsember 2013 planeeriti 58 ÜKT tundi, ei sooritanud ühtegi ÜKT tundi.

29.11.2013 ja 30.12.2013 on tehtud M.A-le kirjalik hoiatus tegemata tundide eest.

01.10.2013 võetud kirjalikus seletuses kirjutas M.A , et ei saanud sooritada ÜKT tunde, kuna pidi olema tööl. Eelnevalt ei saanud käia oma tunde tegemas, kuna oli haiguslehel. 01.11.2013 võetud kirjalikus seletuses kirjutas M.A , et tal ei tulnud üldkasuliku töö tunnid täis, kuna käis tööl ja ei olnud piisavalt vabu päevi ja kui olid vabad päevad, ei olnud Rakvere Hooldekodul piisavalt tööd anda, et oma kuu tunnid täis saada.

M.A kirjutas avalduse ÜKT juhendaja vahetamiseks ning alates 01.11.2013 sai uueks üldkasuliku töö sooritamise kohaks Rakvere Sotsiaalabikeskus. 30.12.2013 võetud kirjalikus seletuses kirjutas M.A , et ei sooritanud üldkasuliku töö tunde tervise tõttu. M.A hüvitas kuriteoga tekitatud kahju summas 35,61 eurot tähtaegselt.

Esimene kriminaalhooldusalane kohtumine M.A-ga toimus 03.09.2013, kus talle selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi-kohustusi, erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused on talle olnud arusaadavad, seda on M.A kinnitanud oma allkirjaga. M.A suunati üldkasuliku töö tunde tegema Rakvere Hooldekodusse, kus ta sooritas 71 tundi. Rakvere

Sotsiaalabikeskuses sooritas süüdimõistetu 8 ÜKT tundi. Korduvalt on M.A ga -

räägitud üldkasuliku töö tegemisest ning ajakavast kinnipidamisest. Esmakohtumisel, s.o

03.09.2013 allkirjastati üldkasuliku töö jaotuskava, mille kohaselt M.A peab igakuiselt sooritama 50 ÜKT tundi ning alates novembrist 49 ÜKT tundi. Üldkasuliku töö tundide mittesooritamise tõttu koostati M.A le 29.11.2013 uus jaotuskava, mille - kohaselt isik peab sooritama detsembrist 2013.a kuni aprillini 2014.a igakuiselt 58 ÜKT tundi ning maist 2014.a kuni juulini 2014.a 57 ÜKT tundi. Kriminaalhooldusametnik on M.A-ga kohtunud 8-l korral, ühel korral jättis ta registreerimisele tulemata. Üldkasuliku töö tunde ei ole M.A sooritanud korrektselt, töölepingut ta ametnikule esitanud ei ole ning 15.10.2013 toimunud registreerimisel teatas ta, et ei käi enam tööl. Ametnikule teadaolevalt viibis M.A haiguslehel ajavahemikul 30.08.2013 12.09.2013. Selline –

süüdimõistetu käitumine on tekitanud pahameelt juhendajates, kuna isik ei pea kinni kokkulepitud aegadest.

Krim aalhooldusametnik Liisi Lillemets kandes tehtud in jäi kohtuistungil erakorralises ette

ettepaneku juurde, esitades kohtule arstitõendi, mille kohaselt M.A viibis

13.01.2014-15.01.2014 uuringutel ja kirurgilisel ravil AS-s Rakvere Haigla, 16.01.2014- 16.02.2014 on talle vastunäidustatud füüsiline koormus.

Süüdimõistetu M.A võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. M.A väitis, et üldkasuliku töö tunde ei saanud ta sooritada tervislikel põhjustel (kõhuvalu), kuid selle kohta ta arstitõendeid ametnikule esitanud ei ole. M.A kinnitas, et suudab üldkasuliku töö tunnid järelejäänud aja jooksul ära teha.

KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna

kriminaalhooldusametniku Kerli Budrikase erakorraline ettekanne M.A-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on kohtule põhjendatult esitatud, sest M.A on mitm tõendamist leidis see, et e kuu vältel hoidunud üldkasulikust tööst kõrvale, tehes ettenähtust vähem tunde või jättes üldse planeeritud tunnid sooritamata.

Arvestades M.A kohtule antud lubadust, et ta teeb oma ÜKT tunnid järelejäänud aja jooksul ära, võib seekord veel jätta kriminaalhooldusametniku era korralise ettekande

rahuldamata

ning M.A le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele - pööramata.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s:

Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Kerli

Budrikase erakorraline ettekanne nr 58651 03.01.2014 M.A le (isikukood -

xxx, elukoht xxxx, e ) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-3524 26.04.2013 i tööta

KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi õistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks m

rahuldamata.

Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik