4-13-7538/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2014.a Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-13-7538 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

A.S kaebus Politseija Piirivalveameti otsuse peale väärteoasjas nr 2402, 13, 001357

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

Õiguslik alus

Menetlusalune isik A.S (ik: xxx; elukoht: xxxx; e-post: ) xxxx

Politseija Piirivalveamet

V™S

§ 120 lg 1; § 132 p 1, § 135; § 155, § 156 ja § 23

RESOLUTSIOON: Rahuldada kaebus. A.S

Tühistada Politsei Ida prefektuuri korrakaitsebüroo - ja Piirivalveameti

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 23.10.2013 otsus nr väärteoasjas nr 2402, 13, 001357, millega määrati A.S-ile Liiklusseaduse § 227 lg

2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, karistuse määramise osas.

Teha uus otsus, millega mõista A.S-ile Liiklusseaduse §

227 lg 2 ning Liiklusseaduse § järgi KarS § 63 lg 1 alusel Liiklusseaduse § 227 lg 2

242 lg 1 karistuseks

järgi iühiku ulatuses, s.o summas rahatrahv 50 trahv

200 eurot.

Rahatrahv summas 200 eurot tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas või nr või nr EE932200221023778606 Swedbankis EE403300333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis 4100065064 ning selgitus. . Maksekorraldusele märkida viitenumber

Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus koostas menetlusalusele isikule

A.S-ile

23.10.2013 otsuse , sest menetlusalune isik väärteoasjas nr 2402, 13, 001357 A.S, 28.09.2013 kell 19.49 -Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva manatee 120 Lääne km Tallinna suunas liikudes, olles algaja juht, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega

120 km/h +/- 8 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h, samuti puudus taga nähtaval kohal algajajuhi tunnusmärk, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 ja § 95 lg 4 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeri

2 lg 1

tav Liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 24 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus 23.10.2013 otsusega väärteoasjas nr: 2402, 13, 001357 määrati menetlusalusele isikule A.S-ile Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

2. 12.11.2013 esitas menetlusalune isik Viru Maakohtule kaebuse Politseija A.S

Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametniku Heiki Linduse 23.10.2013 2402, 13, otsuse peale väärteoasjas nr: 001357.

Menetlusalune isik

kuna tema arvates on langetatud otsus A.S pöördus kohtu poole,

liiga karm. Isik on Tallinna Muusikakooli õpilasena tegev väga paljudes

muusikakollektiivides ja seetõttu peab autoga palju liikuma. Tema on ansambli Brassicali ainuke juhtimisõigusega isik ning kontse tid toimuvad üle Eesti koolides. r

Menetlusalune isik palub kohtul A.S asendada karistus seaduse poolt võimaldatud variantidega. Isik vajab elatise teenimiseks ja ametialaste kohustuste täitmiseks igapäevaselt mootorsõiduki juhtimisõigust.

Menetlusalune isik

likus menetluses ja ei soovi A.S on nõus asja lahendamisega kirja kohtuistungil osaleda.

3. Kohtuvälise

menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku A.S kaebusele on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistus. Esitatud kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et see on põhjendamatu ning lisaks kohtueelses menetluses kogutud tõenditele, midagi uut isiku poolt lisatud ei ole, mida saaks karistuse määra puhul kaalutleda. Menetlusaluse isiku kaebuses on viidatud, et juhtimisõigust on vaja elatise teenimiseks ja ametialaste kohustuste täitmiseks. Samas ei ole aga lisatud ühtegi tõendit nende sõnade kinnituseks. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p1 ja § 120 lg 1 palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

4. Menetlusalune isik A.S esitas 28.12.2013 täiendavad tõendid kaebuses väljatoodud asjaolude kohta, so et isik vajab juhtimisõigust elatise teenimiseks ja ametialaste kohustuste täitmiseks. II Kohtu põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 -

kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise men ilisi ja õiguslikke etleja otsuse tegemise aluseks olnud fakt asjaolusid.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et A.S kaebus kuulub rahuldamisele.

Liiklusseaduse § näeb ette uurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90

1 p 1 lg , et s

kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § näeb ette utol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab

95 lg 4 , et a olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Liiklus

227 lg 2 seaduse § näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise –

– karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või eest 21 40 kilomeetrit tunnis sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Liiklus

242 l - seaduse § g 1 näeb ette, et mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § –203, § –207, § -des 201 -des 205 -des 209, 211

ja 212, § –219, § –224 või § –241 sätestatud väärteokoosseis, – -des 214 -des 221 -des 226

karistatakse

rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

- . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on luge A.S poolt väärteo nud menetlusaluse isiku

toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, Jevgeni Malahhovi kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja videosalvestusega.

A.S kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et on 28.09.2013 sõitis Saka mõisast Tallinna seal toimunud esinemiselt. Isik kiirustas kuna kell oli hiline ja tal oli külmetus. Isik oli väsinud ja soovis kiiremini Tallinna tagasi jõuda, seega ületas kiirust. Tagumine algajajuhitunnusmärk puudus kuna 2 päeva tagasi läks tagumine kojamees katki, kus tunnusmärk oli ja ta ei olnud jõudnud veel uut kojameest paigaldada. A.S on oma rikkumistega nõus.

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku

A.S süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik

A.S pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A.S, Kohus leiab, et menetlusalune isik juhtis asulavälisel, kus lubatud sõidukiirus on 90km/h, teel mootorsõidukit sõidukiirusega 120 km/h +/- 8 km/h ning sõidukil puudus taga nähtaval kohal algajajuhi tunnusmärk, möönis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku

A.S väärtegu on koosseisupärane,

õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlu - st välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud -s alustel.

7. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-s

15 lg 1 p 1 ja § sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toi -s 95 lg 4 me pannud menetlusalune isik . Menetlusnorme rikutud ei ole. A.S

8.

Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku A.S suhtes kohaldanud KarS § 63 lg 1, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Liiklusseaduse § näeb karistusena ette rahatrahvi kuni trahviühiku või sõiduki

227 lg 2 t juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni KarS § 47 lg 1 kohaselt või kohtuväline . kohus

menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 48

1 kohaselt kohus

või kohtuväline menetleja võib mootor , õhu või veesõiduki, samuti trammi või - -

raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. Juhtimisõiguse äravõtmist ei või kohaldada üheaegselt põhi A.S-ile

- ja lisakaristusena. Menetlusalusele isikule on Liiklusseaduse § alusel määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks

227 lg 2 . KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuses väärteoasjas nr: 23.10.2013 2402, 13, 001357 etlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks õigesti leidnud, et men A.S

tuleb pidada seda, et isik tunnistab oma süüd ja kehtivad karistused puuduvad ning et raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule

A.S-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ei ole kooskõlas süüteo raskusega ning esineb alus karistuse asendamiseks rahatrahviga. Kohus leiab, et menetlusalust isikut

A.S võib karistada

Liiklusseaduse § ning Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 sätte alusel

227 lg 2 Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 135 kohus rahuldab A.S A.S tuleb tasuda ühe 15 päeva jooksul kaebuse. Menetlusalusel isikul alates kohtuotsuse jõustumisest rahatrahv 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik