3-11-2186/137 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2014.a Tallinn Haldusasja number 3-11-2186 Haldusasi E.E.a ja K.K. kaebused Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsuse nr 45 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitajad E.E. ja K.K., esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja Saue Vallavolikogu, esindaja Sandra Marran Kolmas isik

Pilliroo Investeeringud OÜ, esindaja vandeadvokaat Taavi Pihlakas Asja läbivaatamise kuupäev 15.11.2013.a Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata E.E.a ja K.K. subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus.

2. Jätta rahuldamata E.E.a ja K.K. populaarkaebus.

3. Mõista kaebajatelt välja kolmanda isiku Pilliroo Investeeringud OÜ menetluskulud vastavalt E.E.alt 683,09 eurot ja K.K.lt 683,09 eurot.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 15.01.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue Vallavolikogu 30.06.2011. otsusega nr 45 (edaspidi ka Otsus) kehtestati Alliku külas Pilliroo tn 26 (katastritunnusega 72701:005:2480) ja Pilliroo tn 28 (katastritunnusega 72701:005:0522) detailplaneering (koostaja K-Projekt AS, töö nr 06091), millega muudetakse osaliselt Saue valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute kruntimine, sihtotstarbe osaline muutmine ning määrata moodustavatele kruntidele ehitusõigus ning hoonestustingimused kolme 3-korruselise korterelamu ning lasteaia rajamiseks (I kd tl 28-29).

2. 09.09.2011 esitasid E.E. ja K.K. Tallinna Halduskohtule kaebused, milles taotlevad Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsuse nr 45 „Alliku küla Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamist (haldusasjad nr 3-11-2186 ja nr 3-11-2189). Kohus võttis kaebused 09.11.2011 määrusega menetlusse ja liitis haldusasjad nr nr 3-11-2186 ja nr 3-11-2189 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-11-2186 (II kd tl 94-96).

3. 24.01.2012 kohtumääruse resolutsiooni p-dega 1 ja 2 luges kohus kaebused tähtaegselt esitatuks ja jättis rahuldamata kolmanda isiku Pilliroo Investeeringud OÜ taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu (II kd tl 163-167). Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2012 kohtumäärusega jäeti rahuldamata Pilliroo Investeeringud OÜ määruskaebus ja muutmata Tallinna Halduskohtu 24.01.2012 määrus (II kd tl 194-197). Riigikohtu 20.09.2012 kohtumäärusega asjas nr 3-3-1-36-12 rahuldati Pilliroo Investeeringud OÜ määruskaebus osaliselt, tühistati Tallinna Halduskohtu 24.01.2012 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning täies ulatuses Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2012 määrus haldusasjas nr 3-11-2186 ning tehti tühistatud osas uus määrus, millega loeti E.E.a ja K.K. kaebused esitatuks tähtaega rikkudes, ennistades kaebuste esitamise tähtaja (III kd tl 54-58).

KAEBAJATE SEISUKOHAD

4. Saue Vallavolikogu 25.08.2005 määrusega nr 006 on kehtestatud Saue valla üldplaneering (edaspidi ka Üldplaneering). Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldusega nr 148 (edaspidi ka Korraldus) algatati Harju maakonnas Saue vallas Alliku külas asuvate Pilliroo tn 26 (katastritunnus: 72701:005:2480) ja Pilliroo tn 28 (katastritunnus: 72701:005:0522) kinnistute detailplaneering eesmärgiga seada ehitusõigus nelja korterelamu ehitamiseks. Korralduse punktist 3 tulenevalt otsustati sõlmida asjast huvitatud isikutega (Benito Holdings OÜ ja Ü. H.) leping detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks. Korraldusest ning viidatud kokkuleppest tulenevalt on K-Projekt AS koostanud töö nr 060941 „Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneering“. Saue Vallavolikogu andis 26.10.2006 otsuse nr 091, millega algatati Pilliroo 26 ja 28 kinnistute detailplaneering, mis muudab osaliselt Saue valla üldplaneeringut ja mille eesmärgiks on planeeritava ala planeerimine korterelamumaaks. Saue Vallavolikogu 24.01.2008 otsusega nr 005 võeti detailplaneering vastu. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11. - 25. jaanuar 2008, mille järel korraldati 11.03.2008 avalik arutelu. Saue Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 16.11.2009 kirjaga nr 7-1.2/3195 Harju maavanemale järelevalve teostamiseks ning heakskiidu saamiseks. Teist korda esitas Saue Vallavalitsus detailplaneeringu Harju maavanemale 27.04.2011 kaaskirjaga nr 7-1.2/3195-5. Harju maavanem andis 27.05.2011 kirjas nr 2.1-13k/2278 detailplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku detailplaneering kehtestada. Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 45 otsustati kehtestada Alliku külas Pilliroo tn 26 ja Pilliroo tn 28 kinnistute detailplaneering, millega muudetakse osaliselt Saue valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute kruntimine, sihtotstarbe osaline muutmine ning määrata moodustavatele kruntidele ehitusõigus ning hoonestustingimused kolme 3-korruselise korterelamu ning lasteaia rajamiseks.

5. Kaebuste osade kaebuses toodud väidete osas on tegemist populaarkaebusega ning osade väidete osas seisneb kaebus kaebuse esitajate subjektiivsete õiguste rikkumisel. Populaarkaebusega on tegemist osas, kus on välja toodud planeerimismenetluse käigus tehtud olulised menetlusvead. Konkreetselt seisnevad menetlusvead planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 10 lg 6 olulises rikkumises, detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohustuse rikkumises ja kaalutlusõiguse ebaõigel teostamisel. Kaalutlusõiguse ebaõige teostamise tõttu on jäänud arvesse võtmata oluline avalik huvi. Samuti rikub Otsus kaebajate subjektiivseid õigusi, kuna Detailplaneeringu elluviimine toob kaasa müraja saastetaseme tõusu, millega riivatakse kaebajate õigust tervise kaitsele.

Populaarkaebus

6. Korraldusega alustati detailplaneeringut ning anti selle koostamise korraldamise ja finantseerimise õigus üle Benito Holdings OÜ-le. Kuna koostatav detailplaneering ei olnud vastavuses Üldplaneeringuga, tuli muuta ka Üldplaneeringut. Sellisel juhul aga ei luba PlanS § 10 lg 6 detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmist Benito Holdings OÜ-le. Nimetatud keelu eiramise näol oli tegemist PlanS § 10 lg 6 rikkumisega.

Saue vald on üritanud rikkumist kõrvaldada selliselt, et lisaks vallavalitsuse Korraldusele detailplaneeringu algatamise kohta, on vallavolikogu andnud samasisulise otsuse, milles puudub viide kokkuleppele detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohustuse ülendamise kohta Benito Holdings OÜ-le. Samas ei kõrvalda ega vähenda selline käik PlanS § 10 lg 6 rikkumist, kuna kaebajale on saanud Saue valla vastusest kaebaja teabenõudele teatavaks, et Saue Vallavalitsus ei ole sõlminud Alliku külas asuvate Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu koostanud isikuga kirjalikku lepingut ega maksnud nimetatud töö eest tasu ja Saue Vallavalitsuse käsutuses pole dokumente, millest nähtuks, kes detailplaneeringu koostamise eest tasu maksab. Eestis üldlevinud planeerimispraktika kohaselt teeb seda enamasti huvitatud isik. Ülaltoodust tuleb järeldada, et hoolimata Saue Vallavolikogu 26.10. 2006 otsusest nr 091 ning asjaolust, et K-Projekt AS tööle nr 06091 on märgitud tellijaks Saue Vallavalitsus, ei korraldanud ega rahastanud Saue vald tegelikkuses Detailplaneeringu koostamist, vaid selline õigus ja kohustus oli täielikult üle antud Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule Benito Holdings OÜ. Kõnealune rikkumine ei saanud olla vabandatav ka põhjusel, et Üldplaneeringu muutmise vajadus oleks selgunud alles detailplaneeringu koostamise käigus. Juba Korralduse andmisel oli eesmärgiks seada Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistutele ehitusõigus korrusmajade ehitamiseks. Kuna need kinnistud asuvad väikeelamumaa piirkonnas, oli Üldplaneeringu muutmise vajadus ilmne.

Kohtupraktika kohaselt ei ole nimetatud rikkumise tähendus vaid pelgalt formaalne, vaid see vähendab kohaliku omavalitsuse võimalust planeeringulahendust kujundada (Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-12-07 p 18). Seega on PlanS § 10 lg-st 6 tuleneva keelu eesmärk tagada, et üldplaneeringut muutev detailplaneering koostatakse vaid kohaliku omavalitsuse, s.o. avaliku võimu poolt, kuna sellega tagatakse erinevate huvide arvestamine ja kaitse. Seetõttu on käesoleval juhul PlanS § 10 lg 6 rikkumise näol tegemist olulise menetlusrikkumisega, kuna Üldplaneeringut muudetakse üksnes arendaja (algselt Benito Holdings OÜ, hiljem Pilliroo Investeeringud OÜ) huvides, ilma et arvesse oleks võetud erinevate huvidega arvestamise ja kaitsmise nõuet.

7. Detailplaneering võeti vastu 24.01.2008. Avalik väljapanek viidi läbi ajavahemikul 04. – 18. veebruar 2008 ning avalik arutelu toimus 11.03.2008. Detailplaneering kehtestati alles 30.06.2011, s.o. rohkem kui kolm aastat pärast avaliku arutelu toimumist. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-28-

04 leidnud, et kui eelmisest planeerimismenetlusest on möödunud pikk ajavahemik, tuleb planeeringu kehtestamiseks viia läbi uus planeerimismenetlus.” Käesoleval juhul kehtestati detailplaneering rohkem kui kolm aastat pärast avaliku arutelu toimumist. Puudust ei vabanda ka asjaolu, et pärast avaliku arutelu toimumist teostati Harju Maavanema poolt detailplaneeringu koostamise üle järelevalvet. Detailplaneering esitati maavanemale järelevalve läbiviimiseks esmakordselt alles 16.11.2009, s.o. 1 aasta ja 8 kuud pärast avaliku arutelu toimumist, ilma et vahepeal oleks toimunud menetlustoiminguid. Järelevalve käigus leiti, et planeering vajab täiendamist (Otsuses on viidatud 03.12.2009 toimunud nõupidamisele), mistõttu esitati detailplaneering maavanemale uuesti alles 27.04. 2011, s.o. rohkem kui 1 aasta ja 4 kuud pärast sellisest vajadusest teadasaamisest. Kuna maavanem ei andnud planeeringule heakskiitu ning planeeringu maavanemale uuesti esitamisele eelnes sedavõrd pikk ajavahemik, tuleb järeldada, et need asjaolud tulenesid vajadusest planeeringut olulisel määral muuta. Juhul kui selle aja jooksul planeeringusse sisse viidud muudatused olid väheolulised, jääb arusaamatuks, millest olid tingitud sedavõrd pikad viivitused, enne kui planeering esitati maavanemale heakskiitmiseks. Seega pidi tegu olema oluliste muudatustega. Sellisel juhul tulnuks läbi viia uus planeerimismenetlus või vähemalt uus avalik väljapanek, kuna vahepeal möödunud aja tõttu võis olla tekkinud uusi huvitatud isikuid, kes ei osalenud algses planeerimismenetluses, kuid kes soovisid avaldada nüüd oma seisukohti ja vastuväiteid kavandatava planeeringu suhtes. Kuna seda ei tehtud ning detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohustuse järgimine omab planeerimismenetluses olulist tähtsust, on tegu olulise menetlusnormi rikkumisega planeerimismenetluse läbiviimisel, kuna avalikkuse kaasamine planeeringu menetlusse on kohaliku omavalitsuse igakordne kohustus.

8. Üldplaneering nägi seni ette, et vaidlusalune planeeringuala on väikeelamumaa, detailplaneeringuga muudetakse planeeringuala maakasutuse juhtotstarvet aga väikeelamumaast korterelamumaaks. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamisega, mis koostati arendaja huvides, s.t. erahuvides. Tulenevalt PlanS § 2 p-st 3 koostatakse üldplaneering avalikes huvides, mis tähendab, et üldplaneeringu muutmine peab samuti toimuma avalikes huvides.

PlanS § 9 lg 7 järgi võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Samas on Riigikohtu halduskolleegium 19.04.2007 haldusasjas nr 3-3-1-12-07 tehtud otsuse punktis 11 selgitanud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Seega eeldab PlanS § 9 lg 7 alusel detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine, et üldplaneeringu kehtestamise järel on tekkinud ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi üldplaneeringu muutmiseks, mis kaalub üles seni kehtinud üldplaneeringust tuleneva avaliku huvi. Otsuse põhjendustes puuduvad igasugused kaalutlused selle kohta, mis põhjendaksid üldplaneeringu muutmise vajadust, mistõttu on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega. Pelgalt Otsuses sisalduv paljasõnaline tõdemus, et

(a) detailplaneering näeb ette Saue valla üldplaneeringu muutmise, (b) Harju maavanem on planeeringu heaks kiitnud, (c) detailplaneeringu menetlemine on toimunud vastavalt PlanS-le, läbinud kõik etapid ja saanud vajalikud kooskõlastused, ei ole piisav, et põhjendada Üldplaneeringu muutmise vajadust detailplaneeringu kehtestamisega.

Kaebajad leiavad, et tulenevalt PlanS § 8 lg 3 p-st 2 peab üldplaneering tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna. See tähendab, et kui Saue vallal tekkis kavatsus muuta Üldplaneeringut ja selle käigus lisada Saue valda uus korterelamute piirkond, siis tulnuks kaaluda kas arendaja ärihuvid kaaluvad üles seni kehtinud Üldplaneeringust tuleneva avaliku huvi, et kõnealune planeeringuala on üksnes ja ainult väikeelamumaa, arvestades muuhulgas nõudega, et oleks tagatud Saue valla areng ja parim võimalik elukeskkond. Kaebuse esitajate arvates hõlmab see ka kohustust arvestada detailplaneeringu lähipiirkonna elanike huviga senise elukeskkonna säilitamiseks. Seetõttu tulnuks Üldplaneeringu muutmisel kaaluda ka mitut alternatiivset piirkonda korterelamute piirkonna määramiseks ning otsustada kõige sobivama piirkonna kasuks. Otsuses ei sisaldu kaalutlusi, miks on Saue valla arengu ning võimaliku parima elukeskkonna huvides, et korterelamute piirkond kavandatakse just detailplaneeringuga määratletud alasse ning mitte kuhugi mujale. Kaebajate arvates puuduvad käesoleval juhul asjakohased kaalutlused ka põhjusel, et üldplaneeringut muutev detailplaneering koostati sel ajal kehtinud PlanS § 10 lg 6 rikkumisega. See tõi kaasa olukorra, kus Üldplaneeringut muudeti, ilma et arvesse oleks võetud erinevate huvidega arvestamise ja kaitsmise nõuet. Kuivõrd Otsuse andmisel on olulisel määral rikutud menetlusnorme ning kaalutlusõiguse teostamise nõudeid, rikub Otsus halduse seaduslikkuse põhimõtet ning ühes sellega ka avalikke huve.

Subjektiivsete õiguste rikkumine

9. Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 15) oleva informatsiooni kohaselt rajatakse planeeringualale vähemalt 181 uut parkimiskohta, millest 152 on mõeldud rajatavate kortermajade tarbeks. See tähendab, et Detailplaneeringuga ette nähtud korterelamu ja lasteaia rajamine toob endaga kaasa senisest märgatavalt suurema liikluskoormuse, kuna üksnes kortermajade jaoks rajatavast 152 parkimiskohast nähtub, et arvestatakse 152 auto alalise lisandumisega sellesse piirkonda, millele lisanduvad veel rajatavat lasteaeda regulaarselt külastavad autod. Lisaks tuleb liikluskoormuse tõusu hinnates arvestada, et kolme uue korterelamu (kokku 90 korterit) ja lasteaia rajamine toob kaasa nende üksuste vajaduse kommunaalteenuste, mh jäätmeveo järele. Arvestades uute jäätmetekitaja suurt hulka, tähendab see senisest märgatavalt intensiivsemat raskeveokite (jäätmeveokid) liikumist. Senisest märkimisväärselt suurem liikluskoormus, mille Detailplaneeringu elluviimine endaga kaasa toob, tähendab ühtlasi müraja saastetaseme tõusu selles ümbruskonnas.

Müra normtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi: Määrus). Määruse § 3 sätestab, et hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel kategooriatesse, millest II kategooria alla kuuluvad mh elamualad. § 5 lg 4 punkti 1 kohaselt on liiklusmüra ekvivalenttase uutel planeeritavatel alades II kategooria puhul päeval 55 dBA ja öösel 45 dBA. Sama paragrahvi lõike 5 punkti 1 kohaselt on liiklusmüra ekvivalenttase olemasolevatel II kategooria aladel päeval ja öösel vastavalt 60 dBA ja 50dBA. Mürataseme tõusu on analüüsitud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.4.2 (lk 12 - 13). Seal välja toodud arvutused on tehtud eeldusega, et planeeritavad korterelamud asuvad tänavast 17 meetri kaugusel ning arvutuslik müra ekvivalenttase on päeval 59 dBA ning öösel 55 dBA. Kuna see ületab Määruse § 5 lg 4 p 1 sätestatud määra, on seletuskirjas tehtud ettepanek tagada mürataseme piiramine Pilliroo tänava poolsete välispiirete konstruktsioonidega. Sellise lahenduse abil on küll võimalik tagada rajatavates kortermajades esineva mürataseme vastavus nõuetele, kuid planeeringuala läheduses asuvate teiste kinnistute peale ei ole mõeldud.

10. Kuna uute kortermajade ja lasteaia rajamine tähendab autoliikluse kasvu, siis kasvab see autoliiklus ka ümbruskonna teiste majade läheduses. Plaanitavate korterelamute ja lasteaia juurde pääsemiseks tuleb läbida ka teisi ümbruskonna tänavaid. See tähendab, et ümbruskaudsete tänavate liikluskoormuse kasv mõjutab ühtviisi ka teisi kinnistuid planeeringuala läheduses. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud üksnes rajatavate kortermajade tulevaste elanike huvidega, kuid ümbruskonna teiste elanike huvid, sh kaebuse esitajate huvid on jäetud tähelepanuta. See tähendab, et kohalik omavalitsus ei ole Detailplaneeringu kehtestamisel pidanud nende inimeste, sh kaebajate osas vajalikuks täita rahvatervise seaduse § 1 lõikest 1 tulenevat eesmärki kaitsta inimeste tervist.

11. Suurenev liikluskoormus toob ühes mürataseme tõusuga kaasa ka saastetaseme tõusu. Seda suurendab tulevikus ka detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.3 viidatud perspektiivne Harku maantee, mis rajatakse planeeringuala vahetusse lähedusse. Detailplaneeringu kehtestamisel tulnuks saastetaseme tõusu negatiivseid mõjusid samuti analüüsida, et ümbruskonna elanikel oleks kindlustunne saastetaseme jäämises õigusaktidega sätestatud normpiiridesse.

12. PS §-s 28 näeb kaitstava põhiõigusena ette tervise kaitse ning hõlmab tervise laiemat mõistet kui pelgalt haiguse puudumine, tähendades nii füüsilist kui ka vaimset tervist Kuna detailplaneeringu elluviimine toob kaasa müraja saastetaseme kasvu planeeringuala ümbruses, on tegemist negatiivse mõjuga selles piirkonnas elavate inimeste, sh kaebuse esitaja tervisele. Seetõttu on tegemist PS §-s 28 sätestatud põhiõiguse rikkumisega. Kaebajatele kuuluvad planeeringuala läheduses asuvad Uus-Pilliroo 4 ja Pilliroo 41 kinnistud, millel asuv elamu on ühtlasi ka kaebuse esitaja alaline elukoht ja kodu. Seetõttu mõjutab detailplaneeringu elluviimisega kaasnev väikeelamu piirkonna miljöö muutmine ning müraja saastetaseme tõus negatiivselt ka kaebuse esitajaid. Need negatiivsed mõjud rikuvad kaebajate põhiõigust tervise kaitsele (PS § 28).

13. Kaebajate vastuväidetes vastustaja vastusele (IV kd tl 15-18) leiavad kaebajad täiendavalt järgmist:

13.1 Puudub vaidlus selles, et Saue Vallavalituse 14.02.2006 korraldus on antud ning seda ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud. Samuti puuduvad muud alused, mis oleks välistanud nimetatud korralduse kehtivuse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 alusel. Ekslik on vastustaja väide, et korraldus on tühine seetõttu, et see on vastuolus planeerimisseadusega ning seega HMS §

63 lg 2 p 3 alusel tühine. Seaduse tasandil ei reguleeri seda küsimust planeerimisseadus, vaid kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), kuid mitte otseselt detailplaneeringu algatamise osas. KOKS § 22 lg 1 p 33 järgi on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja PlanS § 10 lg-s 61 (sh järelikult üldplaneeringut muutva) nimetatud detailplaneeringu kehtestamine volikogu ainupädevus. Detailplaneeringu koostamise algatamise pädevust need seadused ei reguleeri.

13.2 Kaebajad on seisukohal, et sõltumata sellest, kas detailplaneeringu koostamist algatati Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korralduse või Saue Vallavolikogu 26.10.2006 otsuse alusel, rikkus vastustaja sel hetkel kehtinud PlanS § 10 lg-t 6 (käesoleval ajal sisaldub sama regulatsioon PlanS §

10 lg 61 p-s 2). Vastustaja väited, et detailplaneeringu kausta kaanel on märgitud tellijaks Saue Vallavalitsus ning vastustaja ei ole volitanud ühtegi eraõiguslikku isikut vaidlusaluse detailplaneeringu koostamist tellima, on pelgalt formaalset laadi ega lükka ümber kaebajate väiteid detailplaneeringu finantseerimise ega korraldamise kohta. Kirjaliku lepingu puudumisel omab lepingulise suhte määratlemisel tähtsust, kes maksis tellitud töö eest ja kelle vajadusel tööd tehti. Puudub vaidlus asjaolus, et selleks oli kolmas isik. Seetõttu tuleb järeldada, et tellijaks oli samuti kolmas isik, mitte Saue vald.

13.3 Vaidlusaluse detailplaneeringu pika kestuse tõttu tulnuks viia läbi uus planeerimismenetlus või vähemalt uus avalik arutelu. Asjakohatu on vastustaja väide, nagu kohalduks üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule kestuse osas sama pikk menetlustähtaeg. Tegemist on eraldi planeeringuliikidega, millest üldplaneering on palju suurema haardega ning selle koostamine ja menetlemine võtab arusaadavalt oluliselt kauem aega kui detailplaneering. Samuti ei oma tähtsust vastustaja poolt loetletud näited teiste Saue vallas läbi viidud detailplaneeringute menetluste kestuse kohta. Kui nendes planeerimismenetlustes kujunes menetluse kestus ebamõistlikult pikaks, ei saa sellist menetlust tuua õiguspäraseks eeskujuks vaidlusaluse planeerimismenetluse suhtes.

13.4 Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2004 otsus asjas nr 3-3-1-28-04 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane ning vaidlusaluses asjas on käinud pidevalt sisuline planeerimismenetlus. Selles antud hinnang planeerimismenetluse lubamatu pikkuse osas on kohaldatav ka muudel juhtudel, eriti olukorras, kus ühtegi mõistlikku ja objektiivset põhjust planeerimismenetluse venimiseks ei esine. Vastustaja loetletud menetlustoimingutest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu lõppesid hiljemalt 11.03.2008. Järgnev menetlustoiming, milles osales Saue Vallavalitsus, toimus 04.07.2008. Seejärel oli pikem paus ning alles 16.11.2009 Saue Vallavalitsuse kirjaga nr 7-1.2/3195 esitati detailplaneering Harju Maavalitsusele. See tähendab, et rohkem kui 1 aasta ja 4 kuu vältel ei toimunud ühtegi menetlustoimingut. Järgmine pikem paus detailplaneeringu menetluses tekkis Riigimetsa Majandamise Keskuse 08.02.2010 kirja nr 3-1.20/40 järel. Pärast seda kulus peaaegu terve aasta, enne kui jõuti Saue Vallavolikogu 27.01.2011 otsuse nr 04 andmiseni. Seejärel kulus detailplaneeringu kehtestamiseni veel täiendavalt viis kuud. Kaebaja oli eeldanud, et sedavõrd pika viivituse 2010. aastal tingis planeerimislahenduse olulise muutmise vajadus, kuid vastustaja kinnitab, et see on pelgalt kaebaja oletus. Järelikult puuduvad mõistlikud põhjendused, miks menetlus sisuliselt terve 2010. aasta jooksul seisis. Detailplaneeringu kehtestamisel oli avaliku arutelu läbiviimisest igal juhul möödunud üle kolme aasta ja kolme kuu, mis on ilmselgelt liiga pikk ajavahemik, et mitte läbi viia uut planeerimismenetlust või vähemalt uut avalikku väljapanekut ja vajadusel avalikku arutelu, mille tegemata jätmine on oluline menetluslik rikkumine ja toob olemasoleva kohtupraktika järgi kaasa detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise.

13.5 Detailplaneeringu kehtestanud otsuses puuduvad sisuliselt põhjendused mille põhjal saaks tuvastada, kas ja kuidas on haldusorgan jõudnud kaalumise tulemusel järelduseni, et huvi olemasoleva üldplaneeringu muutmiseks kaalub üles avaliku huvi selle säilitamiseks. Detailplaneeringu seletuskirja näol on tegemist K-Projekt AS-i koostatud dokumendiga, tegemist ei ole haldusorgani motiive sisaldava otsusega. Samuti ei saa nõutavateks motiivideks pidada Saue Vallavolikogu 27.01.2011 otsuses nr 04 toodut. Tegemist on haldusaktiga, milles antakse eelhinnang, kas kavandatav planeering võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja vajab seetõttu strateegilise keskkonnamõju hindamise läbiviimist.

13.6 Vastustaja on Määruse § 4 lg-tele 1 ja 2 viidates selgitanud, et vahet tuleb teha müra taotlustasemel ja piirtasemel, mis on planeeritavate ja olemasolevate ehitiste puhul erinevate piirmääradega. Detailplaneeringu seletuskiri möönab, et detailplaneeringu alal hakkab müra tase ületama Määruse § 5 lg 4 p 1 määra ning seetõttu võetakse detailplaneeringu alusel rajatavate ehitiste puhul kasutusele lisameetmed. Samas teiste selle piirkonna elamute peale ei ole mõeldud. Vastustaja vastusest nähtuvalt ei olegi see vajalik, kuna olemasolevatele elamutele need piirnormid ei kehti. Vastustaja selline tõlgendus on ekslik. Määruse § 4 lg 1 kohast taotlustaset kohaldatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. See tähendab, et detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada, et planeeringu mõjualasse jäävas piirkonnas jääks müratase taotlustaseme piiridesse. Vastupidine tõlgendus looks olukorra, kus detailplaneeringu elluviimisel kohalduksid samas piirkonnas asuvate elamute puhul erinevad mürataseme piirid. Detailplaneeringu kehtestamisega oleks sellisel juhul lubatud tõsta planeerimisala piirkonnas mürataset, kuid uute rajatavate elamute suhtes kohalduks madalam mürataseme määr ja võetaks selle saavutamiseks ette meetmeid, kuid teiste sama piirkonna elamute suhtes oleks lubatud tekitada suuremat müra. Selline tõlgendus oleks ilmselgelt vastuolus PlanS § 1 lg-s 2 sätestatud planeerimisseaduse eesmärkidega ning võrdse kohtlemise printsiibiga ega saaks seetõttu olla detailplaneeringu menetlemisel põhjendatud.

Määruse § 4 lg 1 järgi tuleb taotlustaset rakendada olemasoleva müraolukorra parandamisel. Järelikult ei puuduta Määruse § 4 lg 1 kohane taotlustase üksnes detailplaneeringu alusel rajatavaid uusi elamuid, vaid ka sama planeeringu mõjualasse jäävatel kinnistutel asuvaid elamuid. Pealegi, detailplaneeringu seletuskirjas toodud müratase oleks öösel 55dBA, mis tähendab, et isegi kui kaebajate elamute suhtes ei kohalduks Määruse § 5 lg 4 p 1 kohane uue planeeritava ala taotlustase, siis kohalduks igal juhul sama paragrahvi 4. lõike punkti 5 kohane olemasoleva ala taotlustase, mis peab elamu puhul jääma öösel alla 50dBA. Detailplaneeringu seletuskirja kohane tulevane müratase ületaks ka seda määra.

13.7 Kaebaja võib selle piirkonna pikaajalise elanikuna kinnitada, et keskmine sõidukite hulk tavapärasel päeval on 20-30 autot päevas, mis Pilliroo ja Uus-Pilliroo tänavatel liigub. Rajatavate korterelamute teenindamiseks lisandub 152 parkimiskohta ning tekib parkimisja liiklusvajadus 40-kohalise lasteaia ja selle 10-liikmelise personali tarbeks. Võib mõistlikult eeldada, et valdavalt hakatakse lasteaeda lapsi viima ja tooma autodega (muid alternatiive selle piirkonnas ei ole). Sellest järelduvalt kasvab piirkonna autode arv arvestuslikult 152 + 50 = 202 auto võrra. Arvestades nende liikumist minimaalselt vähemalt kaks korda päevas, siis pelgalt autoliikluse arvestuslik kasv on 404 autot päevas. On ilmne, et tegemist on väga suure liikluskoormuse kasvuga võrreldes praeguse olukorraga.

13.8 Detailplaneeringu seletuskirjast (lk 12) nähtub, et tulevaseks maksimaalseks autode arvuks saab Pilliroo tänavalõigul juba päevasel ajal olema ca 100 autot tunnis. See näitab, et võrreldes olemasoleva olukorraga toob detailplaneeringu elluviimine kaasa märkimisväärse liikluskoormuse kasvu ja sellest tulenevad negatiivsed tagajärjed (müratase, heitgaasid, vibratsioon). Samuti rajatakse detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt (lk 16) detailplaneeringu järgi ka Instituudi tee pealeja mahasõit ning ehitatakse välja minimaalselt 5,6 meetri laiune asfaltbetoonkattega sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani ning rajatakse asfaltbetoonkate Pilliroo tänava sõiduteele teelaiusega 5,6 meetrit, kuni Tallinna piirini. Selline planeeritav tee-ehituse vajadus kinnitab samuti, et detailplaneeringu ala piirkonda ootab ees märkimisväärne liikluskoormuse kasv. Sellisel määral liikluskoormuse kasvu ja kaasnevaid mõjutusi on vastustaja aktsepteerinud pelgalt arendaja huve silmas pidades, kuid jätnud tähelepanuta, et see riivab ülejäänud ümbruskonna elanike, sh kaebajate subjektiivseid õigusi.

13.9 Vastustaja väidab, et kaebajate väited negatiivse mõju kohta on põhjendamata seetõttu, et kaebajad ei ole esitanud konkreetseid arvutusi ning mõlemad kaebajad asuvad planeeritavatest korterelamutest vastavalt ca 125 m ja 165 m kaugusel. Korterelamute rajamine mõjutab ühteviisi ka teisi sama piirkonna elamuid, sh kaebajate elamuid, kuna juurdepääs rajatavatele elamutele ja lasteaiale eeldab ümbruskonna tänavate läbimist. Seetõttu kasvab (liiklus)koormus ühtlaselt kõikidel piirkonna tänavatel, mitte ainult konkreetselt rajatavate elamute ja lasteaia juures.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

14. Vastustaja palub jätta E.E.a ja K.K. kaebused rahuldamata.

15. Detailplaneeringu koostamise aluseks on üksnes Saue Vallavolikogu 26.10.2006 otsus nr 91, mitte Saue Vallavalitsuse korraldus ja valla ning asjast huvitatud isikute (Benito Holdings OÜ) vahel sõlmitud leping detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta, nagu seda väidavad kaebuse esitajad. Ka detailplaneeringu seletuskirja punktist nr 1 nähtub, et Detailplaneering on algatatud Saue Vallavolikogu 26.10.2006 otsusega nr 091. Vaidlusaluses Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsuses nr 45 on samuti, planeeringu algatamise kui menetlustoiminguna nimetatud üksnes vallavolikogu 26.10.2006 otsust, mitte Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldust nr 148.Inimliku tähelepanematuse tõttu on aga Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1 teises lõigus jäänud parandamata ebakorrektne viide Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldusele nr 148. Saue Vallavalitsus algatas 14.02.2006 korraldusega nr 148 Alliku küla Pilliroo 26 ja Pilliroo 28 kinnistute detailplaneeringu, kuid asja edasise menetlemise käigus selgus, et tegemist on Saue valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisega, millise algatamise otsustamine ei kuulu vallavalitsuse pädevusse ning algatamise võimalikkust arutas seejärel Saue Vallavolikogu maa-ja planeeringute komisjon oma 13.09.2006 koosolekul ning leidis, et kuna Saue valla üldplaneeringu kohaselt ei ole antud maa-alale korterelamuid ette nähtud, siis vastava detailplaneeringu algatamiseks on vajalik muuta Saue valla kehtivat üldplaneeringut. Planeerimisseaduse kohaselt kuulub üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustusõigus volikogu ainupädevusse. Arvestades eeltoodut ei saanud vallavalitsus otsustada volikogu pädevuses olevate küsimuste üle ning tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg

2 punktile 3 on pädevust ületades välja antud haldusakt (käesoleval juhul Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldus nr 148) tühine algusest peale. Detailplaneeringu seletuskirja inimliku eksituse tõttu sisse jäänud ekslik viide aga ei ole selliseks rikkumiseks, mis oleks kuidagi võinud mõjutada vaidlusaluse Detailplaneeringu kehtestamise otsustamist.

16. Vastustaja kinnitab, et Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu tellijaks ei olegi olnud eraõiguslik isik, vaid Saue Vallavalitsus, mis nähtub ka detailplaneeringu (töö nr 06091) kausta kaanelt. Samuti kinnitab vastustaja, et ei ole sõlminud ühegi eraõigusliku isikuga ühtegi lepingut, millega oleks vald volitanud eraõiguslikku isikut vaidlusaluse Detailplaneeringu koostamist tellima.

17. Kaebaja poolt 18.08.2011 esitatud teabenõudes (reg.nr 7-1.2/3427) ei küsinud kaebaja kas valla ja detailplaneeringu koostanud isiku vahel on sõlmitud lepingut detailplaneeringu koostamiseks, vaid palus esitada koopia Saue valla ja detailplaneeringu koostanud isiku vahelisest lepingust. Vastuses teabenõudele on vald märkinud, et detailplaneeringu koostajaga ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut ega makstud nimetatud töö eest tasu. On tavapärane ning kooskõlas seadusega praktika, et detailplaneeringute puhul, milliste tellijaks ei saa olla eraõiguslik isik, katab sellise planeeringu koostamise kulud poolte kokkuleppel siiski asjast huvitatud isik. Nii on ka käesoleval juhul tehtud ning vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas sellise tavapärase praktika rakendamine antud juhul kaebajate õiguseid rikub.

18. Kaebajad ei ole oma väidet põhistanud ega tõendanud ühegi konkreetse dokumentaalse tõendiga. Detailplaneeringu kaustas olevatest menetlusdokumentidest nähtub selgelt, et kõik otsused on teinud ja suunised vaidlusaluse detailplaneeringu koostamiseks on andnud vald ning seega ei ole Detailplaneeringu koostamise korraldamist sisulises mõttes kellelegi üle antud. Saue Vallavalitsus sai antud võlaõiguslikus suhtes detailplaneeringu koostajalt teenust kokkuleppe (suulise tellimuse) alusel. Ilmselgelt on kogu detailplaneeringu protsessi juhtinud selle tellija Saue vald ning arvestatud on erinevate huvidega, mida kinnitab ka läbitud maavanema järelevalve menetlus, milline lõppes detailplaneeringu kehtestamist nõudva otsusega. Kaebajate muusisulised väited on tõendamata ja alusetud.

19. Üldplaneeringuid muutvaid detailplaneeringuid menetletakse sarnaste planeerimisseaduse sätete ja põhimõtete alusel, nagu üldplaneeringuidki ning sellisel juhul peaks ka menetlusele kuluva aja puhul kasutama võrdluseks üldplaneeringuid või siis üldplaneeringuid muutvaid detailplaneeringuid. Saue valla veebilehel olevast kehtestatud detailplaneeringute ülevaatest võib tuua näiteid Saue vallast, kus üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid on menetletud ajavahemikus kolm kuni kuus aastat.

20. Vastustaja leiab, et kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-28-04 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna viidatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus detailplaneering jäi volikogus poolthäälte puudumise tõttu kehtestamata ning kehtestati alles pool aastat peale planeerimismenetluse lõppemist. Käesoleva vaidluse puhul ei olnud sarnast olukorda, kuna toimus pidevalt sisuline planeerimismenetlus ja ka haldusakt (kehtestamise otsus) anti sisuliselt koheselt peale viimase nõutava dokumendi (maavanema kooskõlastus) saamist. Vaidlusaluse Detailplaneeringu menetlemisel ei ole tekkinud menetlustoimingute vahel sellist pikka tegevusetusest tingitud pausi, millele tuginevalt võiks väita, et planeerimismenetlusest on möödunud liiga pikk ajavahemik ja planeerimismenetluse jätkamiseks ja planeeringu kehtestamiseks tuleks vallal läbi viia sisuliselt uus planeerimismenetlus. Kaebaja poolt viidatud ajavahemikus (avaliku arutelu toimumisest kuni detailplaneeringu kehtestamiseni) suheldi ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutega ning korrigeeriti planeeringulahendust vastavalt toimunud arutelude tulemusele.

21. Saue Vallavalitsus esitas 16.11.2009 kirjaga nr 7-1.2/3195 maavanemale järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks Pilliroo 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu. 03.12.2009 toimunud nõupidamisel lepiti kokku, et detailplaneeringut täiendatakse ja seejärel informeeritakse maavanemat täienduste sisseviimisest. Kokkuleppe sisuks oli, et detailplaneeringule võetakse kooskõlastused Harku Vallavalitsuselt, Alliku küla Väriheina tee 14 kinnistu omanikult ning

Riigimetsa Majandamise Keskuselt. Detailplaneeringut oli eelnimetatud kooskõlastuste osas täiendatud ning kooskõlastuskirjad on lisatud detailplaneeringu kausta menetlusdokumentide juurde. Detailplaneeringu põhilahendust ei olnud muudetud. PlanS § 21 lõige 5 näeb ette, et uus väljapanek tuleb korraldada siis, kui muudetakse planeeringu põhilahendust. Uute võimalike huvitatud isikute tekkimise kohta ning sel põhjusel uue avalikustamise korraldamise kohta seadusest tulenevad nõuded puuduvad.

22. Kaebuse kohaselt nägi Üldplaneering seni ette, et vaidlusalune planeeringuala on väikeelamumaa, mis tähendab, et avalik huvi oli ette näinud, et antud maa-ala on sobilik kasutada üksnes väikeelamumaana.Vastustaja selgitab, et juhtotstarve on PlanS § 8 lõige 31 definitsiooni kohaselt territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Kuni 01.01.2013 kehtinud Saue valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt võis detailplaneeringute koostamisel lisaks juhtotstarbele kasutada kuni 49% ulatuses teisi maakasutuse sihtotstarbeid. Vastustaja juhib tähelepanu, et planeeringualale määrati kruntide sihtotstarbeks lisaks korterelamumaale ka sotsiaalmaad, kuna planeeringu kohaselt ehitatakse sotsiaalmaa krundile lasteaed.

23. Vastustaja ei nõustu kaebajatega selles, et Otsuse põhjendustes puuduvad igasugused kaalutlused selle kohta, mis põhjendaksid Üldplaneeringu muutmise vajadust. HMS § 56 lõige 1 sätestab, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud ning sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. PlanS § 2 lõige 1 sätestab, et planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maaala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Seega näeb seadus ette, et planeeringulahenduste põhjendused (sh üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute puhul ka kaalutlused ja põhjendused, miks on valitud just üldplaneeringut muutev planeeringulahendus) peavad sisalduma juba planeeringus endas. Antud Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 on esitatud üldplaneeringu muutmise kohta põhjalikud kaalutlused ja põhjendused, mis muuhulgas käsitlevad ka eraja avalike huvide vahekorda nii planeeritaval alal, selle lähialal kui ka laiemalt kogu Veskimöldre elurajoonis.

24. PlanS § 2 lg 4 punkt 2 sätestab, et planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisaldada planeeringu koostamise käigus tehtud vaheotsuseid ja muid planeerimisprotsessi käigus koostatud dokumente. Kuna keskkonnamõju strateegiline hindamine on oma olemuselt samuti avalikkuse kaasamisega seotud menetlus, mis on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt planeeringumenetluse oluline osa, siis tuleb ka KSH aruandes (kui KSH algatatakse) või KSH algatamata jätmise otsuses (kui KSH-d ei algatata) esitatud põhjendusi käsitleda osana planeeringulahenduse põhjendustest. Saue Vallavolikogu 27.01.2011 otsuses nr 04 „Alliku küla Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringute strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ on esitatud põhjendused KSH algatamata jätmise kohta, mis on ka planeeringulahenduse põhjendamise oluliseks osaks. Nimetatud volikogu otsus oli tehtud 5 kuud enne planeeringu kehtestamise otsust, see avalikustati vastavalt seadusele valla veebilehel asuvas dokumendiregistris ning avaldati teavitus ja otsuse kogu sisuline osa (st põhjendused) ka ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Täiendavalt avaldati otsuse vastuvõtmise kohta teavitus vallalehe Koduvald 2011 a. veebruarikuu numbris (lk 2, rubriik Vallajuhtimine, ajaleht kättesaadav veebis http://www.sauevald.ee/file_storage/2317/5660). Otsus oli vaidlustatav, selles olid esitatud vaidlustusviited, kuid otsuse kohta ei esitatud ühtki vastuväidet, vaiet ega kohtukaebust. Kuna kaebuse esitajad on nende endi väitel saanud Saue vallas toimuva kohta infot (sh käesoleva kaebuse esitamiseks) eelkõige ajalehest „Koduvald“, siis pidid nad juba 5 kuud enne kavandatava planeeringu kehtestamist olema teadlikud nii planeeringumenetluse olemasolust kui ka selle põhisisust, kuid ei esitanud selle kohta vallavalitsusele ühtki küsimust ega vastuväidet.

25. Vastustaja ei nõustu kaebajatega selles, et tekib märkimisväärselt suurem jäätmeveokite liikluskoormus ning selgitab, et korterelamutes tühjendatakse jäätmemahuteid reeglina üks kord nädalas, st lisanduv liikumine oleks väga marginaalne. Sama veok tühjendab vähemalt üks kord kuus ka kõrvalasuvate eramute mahuteid, mis vähendab liikumist veelgi veerandi võrra.

26. Määruse § 4 punkt 1 sätestab, et „Taotlustase – käesoleva määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse.“ Sama paragrahvi punkt 2 sätestab, et „Piirtase – käesoleva määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks“. Kaebajate väljatoodud liiklusmüra ekvivalenttasemed on taotlustasemete ekvivalenttasemed, mis kehtivad uutele planeeritavatele aladele/ehitistele. Olemasolevatele ehitistele kehtib müra piirtase, mis II kategooria aladel on määruse § 5 lg 6 p 1 kohaselt päeval 60 dBA ja öösel 55 dBA. Müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel on lubatud piirtase päeval 65 dBA ja öösel 60 dBA. Planeeringus sisalduva mürataseme hinnangu kohaselt eeltoodud müra piirtasemeid ei ületata, mistõttu pole ka olnud vajadust kavandada meetmeid müra vähendamiseks olemasolevate elamute alal. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebajad üldse eeldavad, et müra ettenähtud piirtaset ületama hakkab ning leiab, et kaebajate väited on oletuslikud, alusetud ja põhjendamata.

27. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu, et Uus-Pilliroo 4 asub planeeritavatest korterelamutest linnulennult ca 165 m kaugusel, vahepeale jääb terve väikeelamukvartal. On ebamõistlik eeldada, et planeeritavad korterelamute elanikud hakkaksid oma elamutele juurdepääsuks kasutama Uus- Pilliroo (sise)tänavat. Kaebaja E.E. ei ole esitanud ka konkreetseid arvutusi, kas ja kuidas müra ja/või saaste nimetatud elamuni üleüldse jõuaks.

Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas mõjutab vaidlusaluse Otsusega kehtestatud planeeringulahendus ka teise kaebuse esitaja K.K. elukvaliteeti ja omandit (Pilliroo tn 41), mis asub planeeritavatest korterelamutest linnulennult ca 125 m kaugusel ning tema subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset dokumentaalset tõendit, et näidata kuidas ja millega täpsemalt tema õigusi rikutakse.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

28. Kolmas isik palub jätta esitatud kaebused rahuldamata.

29. Kolmas isik toetab täielikult vastustaja esitatud seisukohti ja juhib kohtu tähelepanu asjas tähtust omavatele järgnevatele asjaoludele.

30. Asjas puuduvad igasugused tõendid ja põhjendatud seisukohad selle kohta, mismoodi vaidluse all olev planeering rikub kaebajate isiklikke subjektiivseid õiguseid. Kaebajate väidete põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu saab esitatud kaebuseid käsitleda ainult populaarkaebusena. Populaarkaebust ei saa esitada kellegi kolmanda isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, mistõttu kaebajate vastavad väited tuleb jätta tähelepanuta. Populaarkaebuse puhul peab kaebaja välja tooma, millist konkreetset avalikku huvi on rikutud ehk õigusvastaselt kahjustatud ning põhjendama milline on avalike huvide riive. Kaebajad seda põhjendatult teinud ei ole.

31. Haldusakti tühistamist ei saa nõuda ainult vormivõi menetlusvea tõttu, kui see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kaebajad ei ole välja toonud selliseid vormivõi menetlusvigasid, mis oleksid võinud muuta asja otsustamist. Kaebajad väidavad, et nende poolt vaidlustatud haldusakt ei sisalda kaalutlusi, mistõttu see kuulub tühistamisele. Antud väide on ebaõige. Seadusest tulenevalt on vältimatu, et planeering on põhistatud dokument (vt Riigikohtu 3-3-1-84-08 p.16). Haldusakti kaalutlused ei pea sisalduma haldusaktis endas, vaid võivad sisalduda haldusaktiga lahutamatult seotud dokumentides, milliseks detailplaneeringu kehtestamise puhul on detailplaneering ise sh. ka selle seletuskiri. Tutvudes planeeringu dokumentidega on kõik kaalutlused jälgitavad ning seetõttu vaidlustatud haldusakt ka kontrollitav. Kaebajate muusisulised väited on seetõttu ainetud.

32. Kaebajad on esitanud väite, et tulenevalt kehtestatud üldplaneeringust on neil tekkinud õiguspärane ootus selles, et käesolevat vaidlust puudutavas osas seda kunagi ei muudeta ega täpsustata. Vastav seisukoht on ebaõige ning vastuolus kehtiva kohtupraktikaga (vt. Riigikohtu 3-3- 1-29-10 p.20). Kehtestatud üldplaneering ei loo usalduse kaitset.

33. Antud asjas on vaidlustatud detailplaneering läbinud maavanema järelevalve ning saanud seal lahendi, millise kohaselt on planeering koostatud seaduspäraselt ning maavanem nõustub üldplaneeringu muutmisega. Kolmas isik on seisukohal, et detailplaneeringu menetluses tehtud maavanema korraldus on planeeringu kehtestamise otsustamisele eelhaldusakti toimega ja seda hoolimata sellest, et see ei ole haldusaktina vormistatud. Maavanema korraldus on siduva iseloomuga ning juhul, kui kaebajate poolt vaidlustatud haldusakt tühistataks, tuleb kohalikul omavalitsusel see uuesti vastu võtta. Maavanema korraldusest, milline peab planeeringut seaduslikuks, ei ole võimalik nö.mööda minna. Loomulikult võib planeering jääda vallavolikogu poolt kehtestamata mingil muul motiivil (nt. ei ole huvitatud isik valmis vallalt üle võtma kohustusi vms.) aga kindlasti mitte põhjusel, et planeering ei ole koostatud seaduspäraselt olukorras, kus maavanem on otsustanud, et planeering on koostatud seaduspäraselt. Selles osas on järelevalvet maavanema poolt teostatud ning vastava seisukohaga mittenõustumisel oleks mittenõustunud isik pidanud seda vaidlustama.

34. Mis puudutab kaebajate väiteid seoses planeeringu avaliku väljapanekuga ja ajaga, siis need on otsitud ning viide Riigikohtu lahendile ei ole õige. Viidatud lahendis oli tegemist oluliselt erineva olukorraga, kus varasemalt jäi planeering poolthäälte puudumisel kehtestamata ehk planeeringu menetlus lõppes. Käesoleval juhul selline asjaolu puudub. Nii nagu vastustaja on õigesti välja toonud ei ole analoogsete planeeringute puhul sellised ajavahemikud midagi erilist ning see on tavapärane praktika. Kolmeaastane ajavahemik avaliku väljapaneku ja kehtestamise vahel ei ole kindlasti aluseks planeeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks olukorras, kus toimus planeeringu koostamine ja menetlemine (vt. Riigikohtu 3-3-1-47-12 p-d 25-27).

35. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebajate väide, et Saue vald ei ole korraldanud planeeringu koostamist ja seda on teinud Benito Holdings OÜ ning sellest tulenevalt on tegemist olulise menetlusrikkumisega kuna üldplaneeringut on muudetud ainult arendaja huvides ilma, et arvesse oleks võetud erinevate huvidega arvestamise ja kaitsmise nõuet. Vastupidiselt kaebajate väidetele kinnitavad detailplaneeringu kaustas sisalduvad dokumendid vastupidist olukorda ehk valla poolt planeeringu koostamise korraldamist. Lisaks tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et vastavalt sõlmitud kokkuleppele vallaga peab arendaja võtma üle valla kohustused ja rajama omal kulul lasteaia, mahukas ulatuses avalikult kasutatavat teed, rekonstrueerima puurkaevu pumbajaamaks ja ehitama reovete pumpla, mistõttu kaebajate väited erinevate huvidega mittearvestamise kohta on kohatud. Detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et kellegi huvid oleks õigusvastaselt jäetud kaalumata ning arvestamata. Kõik kaalutlused on detailplaneeringu dokumentides, eelkõige

seletuskirjas näha. Samuti nähtuvad kaalutlused detailplaneeringu dokumentide hulka kuuluvast maavanema järelevalve aktist, millises asutakse seisukohale, et planeering on koostatud seaduspäraselt.

36. Kokkuvõtvalt on kolmas isik seisukohal, et kaebajad üritavad, saamaks halduskohtumenetluses kaebeõigust, oma kaebust populaarkaebusena presenteerida, kuid sisult ja eesmärgilt on tegemist kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusega. Kaebajatele lihtsalt ei meeldi, et üldplaneeringut on muudetud ning kehtestatud seda muutev detailplaneering. Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse alused on otsitud ja tõendamata ning ühtegi reaalset kaebaja subjektiivset õigust kehtestatud planeering ei riku. Kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitseks ei saa kaebajad kaebust esitada isegi juhul, kui selline õiguseid rikkuv olukord eksisteeriks. Populaarkaebuse aluseks olevad asjaolud on täielikult otsitud ning samasugune haldusakt tuleks igal juhul uuesti välja anda isegi juhul, kui mingi menetlusvõi vormiviga esineks. Selliseid menetlusvõi vormivigasid, mis asja otsustamist mõjutada oleksid võinud, tehtud ei ole. Seda kinnitab, ka läbitud maavanema järelevalvemenetlus, kus planeering tunnistati seaduspäraseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

37. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebused on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

38. PlanS § 26 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega võimaldab viidatud säte kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena. Riigikohtu halduskolleegium on 10.11.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-84-08 (p 10) rõhutanud, et kui kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Nimetatud lahendi kohaselt on võimalik esitada kaebus samaaegselt ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, kuid need erinevad alused ja kaebuse osad peavad olema piiritletud ja eristatavad. 24.05.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-29-10 (p 16) rõhutas Riigikohtu halduskolleegium, et ka kohtul lasub sellise kaebuse menetlemisel kohustus selgelt eristada, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga.

Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse väidetest nähtuvalt on kaebajad soovinud kaitsta nii oma väidetavalt rikutud subjektiivseid õigusi kui ka avalikku huvi. Kohus käsitleb esiteks kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse põhjendusi ja seejärel populaarkaebuse põhjendusi.

39. Kohus märgib, et haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajad ei ole osalenud kaevatavas planeerimismenetluses ja asusid oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsma alles kohtule kaebuse esitamisega. Samas on kaebaja K.K. Pilliroo 41 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud 08.09.1999 (I kd tl 89) ja E.E. on Uus-Pilliroo tn 4 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud 23.10.2006 (II kd tl 88-89). Detailplaneeringu menetluse kohta oli ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud 06.12.2006 ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamise kohta (III kd tl 222). Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist 24.01.2008 avaldati ajalehes Eesti Päevaleht 28.01.2008 ametlik teadaanne detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta (III kd tl 227 pöördel) ja 03.03.2008 ametlik teadaanne detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise kohta (III kd tl 229 pöördel). Samuti avaldati 02.02.2011 Registrite ja Infosüsteemide Keskuses (III kd tl 248) ja 06.04.2011 Saue Vallavalitsuse kodulehel (III kd tl 249 pöördel) ametlik teadaanne detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Seega oli kaebajatel võimalik detailplaneeringu menetluse toimumisest teada saada ja selles osaleda. Kuna aga kaebajad oma seisukohti planeeringumenetluses ei avaldanud, ei olnud vastustajal võimalik neid ka kaaluda.

40. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt seisneb kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine selles, et detailplaneeringus ettenähtud uute kortermajade ja lasteaia rajamine toob kaasa senisest märkimisväärselt suurema liikluskoormuse ja sellega ühtlasi müraja saastetaseme tõusu planeeringuala ümbruskonnas. Kaebajatele kuuluvad planeeringuala läheduses asuvad Uus- Pilliroo 4 ja Pilliroo 41 kinnistud, millel asuv elamu on ühtlasi ka kaebaja alaline elukoht ja kodu. Seetõttu mõjutab detailplaneeringu elluviimisega kaasnev väikeelamu piirkonna miljöö muutmine ning müraja saastetaseme tõus negatiivselt ka kaebuse esitajaid. Need negatiivsed mõjud rikuvad kaebajate põhiõigust tervise kaitsele (PS § 28).

40.1 Riigikohtu halduskolleegium on 19.04.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-12-07 leidnud, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda.

40.2 Detailplaneeringust nähtuvalt asub planeeritav ala ja ka kaebajate kinnistud Veskimöldre elamurajoonis (I kd tl 34). Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajate näol tegemist vaidlusaluse planeeringuala vahetute naabritega. Kaebaja E.E.a Uus-Pilliroo 4 kinnistu ja planeeringuala vahele jääb tiheasustusalas terve väikeelamukvartal (III kd tl 263). Sealjuures asub Uus-Pilliroo tänav Veskimöldre elamurajoonis sisekvartalis ning puudub otseühendus planeeringualaga (I kd tl 47, II kd tl 47). Ka ei ole detailplaneeringu seletuskirjast (p 4.5) nähtuvalt kavandatud planeeritavale alale pääsemiseks liikluseks Uus-Pilliroo tänavat. Arvestades, et planeeringualale pääseb Uus-Pilliroo 4 kinnistust möödumata, nõustub kohus vastustajaga, et on ebamõistlik eeldada, et planeeritavate korterelamute elanikud hakkaksid oma elamutele juurdepääsuks kasutama Uus-Pilliroo (sise)tänavat. Ka kaebaja K.K. Pilliroo 41 kinnistu ja vaidlusaluse planeeringuala vahele jääb tiheasustusalas mitmeid hoonestatud kinnistuid (III kd tl 264). Samas jääb Pilliroo 41 kinnistu Pilliroo tänava äärde, mille kaudu on detailplaneeringu seletuskirjast (P 4.5) nähtuvalt kavandatud juurdepääs planeeringualale (I kd tl 47, II kd tl 47).

40.3 Detailplaneeringu seletuskirjas (p 4.5) märgitu kohaselt kasvab planeeritava lahenduse realiseerimisel liiklus alla 10 protsendi. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud piirkonda rajatud olemasoleva teedevõrgu ning perspektiivse Instituudi teelt algava ning Vaski-Möldre ja Metsavahi kvartalite vahele rajatava tee kaudu, mis aitab tunduvalt vähendada ka piirkonna olemasolevate tänavate liikluskoormust. Kuna detailplaneeringuga kavandatud lasteaed on kavandatud peamiselt uute kortermajade elanike vajadusi silmas pidades, siis ei kaasne lasteaia tõttu piirkonda olulist täiendavat liikluskoormust. Detailplaneeringu seletuskirja (p 4.4.2 Müratase) (I kd tl 45-46, II kd tl 45-46) kohaselt planeeritav ala jääb rahulikku elamupiirkonda ning sellest nähtuvalt võib prognoosida maksimaalseks autode arvuks lähtuvalt planeeritavast korterite arvust

(90) vaadeldaval Pilliroo tänavalõigul ca 100 a/h päeval ning öösel ca 10% ehk 10 a/h. Hoonestatud ala asub elamualal, mis kuulub II kategooriasse. Määruse § 5 (4) 1 kehtestab taotlustasemeks uutel planeeritavatel aladel päeval (7.00-23.00) 55 dBA ning öösel vastavalt 45 dBA. Vastavalt kruntide situatsiooniskeemile asuvad planeeritavad korterelamud tänavast 17 m kaugusel ning arvutuslik ekvivalenttase päeval on 59 dBA ning öösel majutuskompleksis 55 dBA.

Kohus peab asjakohaseks viidata jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-09-897 (p 13), milles on leitud: „Määruse nr 42 p-des 16-19 ning § 4 „Müra normtaseme liigitus“ lg-tes 1, 2 ja 3 avatakse müra normtaseme, taotlustaseme, piirtaseme ja kriitilise taseme mõisted. On õige, et nii § 2 p 17 kui ka § 4 lg 1 kohaselt kasutatakse taotlustaset mitte üksnes uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel, vaid ka olemasoleva müraolukorra parandamisel, ning § 5 lg-s 5 on sätestatud taotlustaseme arvsuurused ka olemasolevatel aladel (taotlustaseme arvsuurused planeeritavatel aladel sätestab lg 4), kuid ettekirjutuse tegemiseks esineb järelevalveorganil alus siis, kui normtaseme ületamine on õigusaktiga keelatud. Selliseks normtasemeks on määruse nr 42 § 2 p-st 18 ning § 4 lg-st 2 tulenevalt piirtase. Määruse nr 42 § 2 ps 18 sätestatud müra piirtaseme mõiste kohaselt on tegemist suurima lubatud normtasemega olemasolevatel aladel ja ehitistes. Määruse nr 42 § 4 lg-s 2 selgitatakse, et piirtase sama määruse tähenduses on müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Piirtaset kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtaset on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

Seega on olemasolevatel aladel keelatud ületada piirtaset ning meetmeid müra vähendamiseks tuleb rakendada piirtaseme ületamise korral. Määruse § 4 lg 1 näeb ette, et taotlustaseme piiridesse peab müratase jääma uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes. Kaebaja elamu asub olemasoleval alal, kus müra ei tohi ületada piirtaset. Seetõttu ei olnud järelevalveorganil alust kohustada ettevõtjat rakendama meetmeid müra vähendamiseks.“

Ka käesoleval juhul asuvad kaebajate elamud olemasolevatel aladel, kus Määruse § 4 lg 2 kohaselt ei tohi müra ületada piirtaset, mis II kategooria aladel on Määruse § 5 lg 6 p 1 kohaselt päeval 60 dBA ja öösel 55 dBA. Müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel on lubatud piirtase päeval 65 dBA ja öösel 60 dBA. Planeeringus sisalduva mürataseme hinnangu kohaselt müra piirtasemeid ei ületata. Kaebajad ei ole esitanud konkreetseid arvutusi ega ühtegi tõendit, tõendamaks detailplaneeringu realiseerimisega väidetavalt kaasnevate mõjutuste tekkimist kaebajate kinnistul ja ehitistes ulatuses, mis ületab kehtestatud normatiive.

40.4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas ei ole tuvastatud, et kaevatud detailplaneering toob kaasa selliseid mõjutusi, mida võib pidada kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumiseks. Seega puudub alus kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks.

41. Riigikohtu halduskolleegium on 10.11.2009 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-84-08 leidnud, et populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse. Ka populaarkaebuse korral peab kaebaja välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile ( p 11). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Kaalumise nõuded, sealhulgas kaalumise kriteeriumid, võivad tuleneda seadusest või olla täpselt piiritlemata. Sellest sõltumata peab populaarkaebuse esitaja kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Kohtumenetluse käigus ei saa kohus pädevuse piiridest väljumata omal algatusel asuda kujundama ja seejärel hindama akti andmise võimalikke kaalutlusi. Tuleb silmas pidada, et ka uurimisprintsiibi rakendamine populaarkaebuse korral ei välista kohtu seotust kaebuse aluse ja esemega tervikuna (p 15).

Kaebajad on populaarkaebust põhjendanud järgmiselt: PlanS § 10 lg 6 rikkumisega on detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õigus üle antud Benito Holdings OÜ- le. Detailplaneering kehtestati rohkem kui kolm aastat pärast avaliku väljapaneku lõppu, detailplaneeringumenetluse pika kestuse tõttu tulnuks läbi viia uus planeerimismenetlus või vähemalt uus avalik väljapanek, kuna möödunud aja tõttu võis olla tekkinud uusi huvitatud isikuid, kes ei osalenud algses planeerimismenetluses. Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut, otsuse põhjendustes puuduvad aga üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendavad kaalutlused.

42. Vaidlustatud Otsusest (I kd tl 28-29) nähtuvalt on Otsusega kehtestatud detailplaneering algatatud Saue Vallavolikogu 26.10.2006.a. otsusega nr 091 (I kd tl 14). Ka detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et detailplaneering on algatatud Saue Vallavolikogu 26.10.2006 otsusega nr 091 (III kd tl 200). Samuti on kohalik omavalitsus informeerinud avalikkust 06.12.2006 ajalehes Eesti Päevaleht (III kd tl 222), et Saue Vallavolikogu 26.10.2006 otsusega nr 091on algatatud Pilliroo 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu koostamine eesmärgiga muuta osaliselt Saue valla üldplaneeringut ja ehitusõiguse seadmiseks korterelamute tarbeks. Ka Saue Vallavolikogu 27.01.2011 otsuses nr 04, millega otsustati detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine (III kd tl 243-247), on märgitud, et detailplaneering on algatatud Saue Vallavolikogu 26.10.2006 otsusega nr 091. Seega on menetletud Saue Vallavolikogu 26.10.2006 otsusega nr 091 algatatud Detailplaneeringut, mitte Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldusega nr 148 algatatud detailplaneeringut.

2006.aastal kehtinud PlanS § 10 lg 6 redaktsioon sätestas: „Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maaaladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga.“ Vastavalt alates 01.07.2009 kehtivale PlanS § 10 lg 61 punktile 2 ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Käesoleval juhul soovitakse vaidlusaluse detailplaneeringuga muuta Saue valla üldplaneeringut.

Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Saue Vallavalitsus ei ole vaidlusaluse Detailplaneeringu koostamiseks sõlminud kellegagi kirjalikku lepingut ega maksnud kellelegi Detailplaneeringu koostamise eest tasu. Kohus leiab, et kaebajate väited, et sellest tuleb järeldada, et Detailplaneeringu koostamise korraldamise õigus ja kohustus oli üle antud Benito Holdings OÜ- le, on paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolust, et vald ei ole detailplaneeringu koostamise eest tasu maksnud, ei saa teha järeldust, et vald on detailplaneeringu koostamise tellimise huvitatud isikule üle andnud. Valla vastuses kaebaja E.E.a teabenõudele (I kd tl 58) on kaebajale selgitatud, et Saue Vallavalitsus valis detailplaneeringu koostajaks K-Projekt AS-i kui vastavat pädevust omava ettevõtte ning K-Projekt AS-le andsid juhtnööre detailplaneeringu koostamiseks Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maaja planeeringute komisjon ning Saue Vallavalitsus. Vastavad menetlusdokumendid sisalduvad planeeringu kaustas. Detailplaneeringu (töö nr 06091) kausta kaanelt nähtub, et detailplaneeringu tellijaks on olnud Saue Vallavalitsus (III kd tl 204). Seega puudub alus vaidlusaluse detailplaneeringu tühistamiseks PlanS § 10 lg 61 punkti 2 rikkumise tõttu.

43. Vaidlusaluse detailplaneeringu avalikust arutelust 11.03.2008 kuni planeeringu kehtestamiseni 30.06.2011 möödus üle kolme aasta. Kohus nõustub kaebajatega, et asjakohane ei ole vastustaja seisukoht, mille kohaselt kohalduks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlusele kestuse osas sama pikk tähtaeg üldplaneeringu menetlusega. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole need menetlused omavahel võrreldavad.

43.1 Haldusasja materjalidest nähtuvalt Saue Vallavolikogu 24.01.2008 otsusega nr 005 võeti detailplaneering vastu (I kd tl 15; III kd tl 227). Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.02.2008-18.02.2008 (I kd tl 15; III kd tl 229), mille järel korraldati 11.03.2008 avalik arutelu (I kd tl 16-19). 04.07.2008 on toimunud Saue Vallavalitsuse, AS Tallinna Vesi ning OÜ Benito Holdings vaheline kohtumine, kus on arutatud muu hulgas ka vaidlusaluse detailplaneeringuala veevarustuse küsimust ning on otsustatud, et AS Tallinna Vesi esitab Saue vallale hiljemalt 01.01.2008 taotluse vee-ettevõtjaks määramise ning tariifide kinnitamise kohta Veski-Möldre ning Metsavahi alas (III kd tl 238 pöördel).

Saue Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 16.11.2009 kirjaga nr 7-1.2/3195 Harju maavanemale järelevalve teostamiseks ning heakskiidu saamiseks (I kd tl 20-22; III kd tl 239-240). 03.12.2009 oli määratud Saue Vallavalitsuse 16.11.2009 kirjaga esitatud detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud vastuväidete arutelu (III kd tl 240 pöördel). Harju maavanema 27.05.2011 kirjast nr 2.1- 13k/2278 (III kd tl 254) nähtuvalt 03.12.2009 toimunud nõupidamisel lepiti kokku, et detailplaneeringut täiendatakse kokkulepitud märkuste osas ja seejärel informeeritakse maavanemat täienduste sisseviimisest.

Järelevalve teostaja palus 25.06.2010 e-kirjaga kohalikul omavalitsusel informeerida järelevalve teostajat detailplaneeringu menetluse käigust. Saue Vallavalitsus teavitas 26.07.2010 e-kirjaga järelevalve teostajat sellest, et tänase päeva seisuga ei ole saadud nõusolekut Väriheina tee 14 kinnistu omanikult seoses juurdepääsu rajamisega Pilliroo 26 ja 28 kinnistutelt kuni Instituudi teeni, samuti Harku Vallavalitsuselt ja Riigi Metsamajandamise Keskuselt. Kohaliku omavalitsuse hinnangul võib lähtuvalt eeltoodust detailplaneeringu lahendus muutuda ning Saue Vallavalitsus palus Harju Maavalitsusel detailplaneeringu materjalid tagastada.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt on saadetud Harku Vallavalitsusele Saue Vallavalitsuse 07.12.2009 kiri nr 7-1.2/3460 Pilliroo tn 26 ja 28 detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja Harku Vallavalitsus on sellele vastanud 14.01.2010 kirjaga nr nr 8-1/5174 (III kd tl 241, 242). 07.12.2009 on Saue Vallavalitsus saatnud kirja nr 7-1.2/3460 Pilliroo tn 26 ja 28 detailplaneeringu kooskõlastamiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Riigimetsa Majandamise Keskus on vastanud sellele 08.02.2010 kirjaga nr 3-1.20/45 (III kd tl 241 pöördel, tl 242 pöördel).

Saue Vallavolikogu 27.01.2011 otsusega nr 04 otsustati detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine (III kd tl 243-247). 06.04.2011 on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringuga määratud teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ning kasutamise osas nr 16-8/102/2011 (III kd tl 250-254). 20.04.2011 on Väriheina tee 14 kinnistu omanik andnud detailplaneeringule kooskõlastuse (III kd tl 253). Teist korda esitas Saue Vallavalitsus detailplaneeringu Harju maavanemale heakskiidu saamiseks 27.04.2011 kaaskirjaga nr 7-1.2/3195-

5 (I kd tl 23; III kd tl 253 pöördel). Kirjas on märgitud, et detailplaneeringut on 03.12.2009 nõupidamisel kokkulepitud kooskõlastuste osas täiendatud, detailplaneeringu põhilahendust ei ole muudetud. Harju maavanem 27.05.2011 kirjaga nr 2.1-13k/2278 nõustus üldplaneeringu muutmisega ja andis detailplaneeringule heakskiidu (I kd tl 24-27; III kd tl 254-255). Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 45 (I kd tl 28-29) kehtestati1 Alliku külas Pilliroo tn 26 ja Pilliroo tn 28 kinnistute detailplaneering (I kd tl 28-29; III kd tl 256).

43.2 PlanS § 21 lg 5 sätestab: “Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt käesoleva seaduse §-des 17–20 ja käesolevas paragrahvis sätestatule.“ Käesoleval juhul detailplaneeringu põhilahendust ei ole muudetud.

43.3 Riigikohtu halduskolleegium on 03.12.2012 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-47-12 (p-d 25,26) leidnud järgmist: „ 25. Vaidlusaluse detailplaneeringu viimasest avalikust arutelust (juuli 2006) planeeringu osalise kehtestamiseni (oktoober 2009) möödus üle kolme aasta. Kassaator leiab, et pärast nii pikka viivitust ei saa planeeringut enam kehtestada ja vähemalt mõned menetlustoimingud tulnuks uuesti sooritada.

Haldusasjas nr 3-3-1-28-04 leidis kolleegium (otsuse p 20), et olukorras, kus planeeringu kehtestamise ja viimase menetlustoimingu vahele jääb pikk ajavahemik, tuleb arvestada, et vahepeal möödunud aja tõttu võis olla tekkinud uusi huvitatud isikuid, kes ei osalenud algses planeerimismenetluses, kuid kes soovisid avaldada nüüd oma seisukohti ja vastuväiteid kavandatava planeeringu suhtes; samuti võisid olla muutunud teised asjaolud. Seetõttu asus kolleegium seisukohale, et selline planeeringu kehtestamine, kus lähtutakse endiselt 6 kuud tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemustest, kusjuures siis jäi detailplaneering poolthäälte puudumise tõttu kehtestamata, ei ole kooskõlas planeerimismenetlust reguleerivate normidega. Kui eelmisest planeerimismenetlusest on möödunud pikk ajavahemik, tuleb planeeringu kehtestamiseks viia läbi uus planeerimismenetlus.

26. Käesolevas asjas on periood viimase avaliku arutelu ja planeeringu kehtestamise vahel oluliselt pikem kui viidatud lahendis. Selline viivitus ei too kolleegiumi hinnangul siiski paratamatult kaasa kehtestamise otsuse õigusvastasust. Erinevalt haldusasjast nr 3-3-1-28-04, kus planeerimismenetlus oli planeeringu kehtestamata jäämise tõttu lõppenud, jätkus käesolevas asjas menetlus. Selle aja jooksul toimus muuhulgas maavanema järelevalvemenetlus, mis lõppes heakskiidu saamisega, ja sõlmiti planeeringujärgsete teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamist puudutav leping. Arvestades neid asjaolusid ning seda, et kaebaja ei ole välja toonud olulisi muutunud asjaolusid, ei ole käesoleval juhul tegemist olulise menetlusveaga. Kolleegium märgib, et viivitus planeerimismenetluses kahjustab üldjuhul eelkõige DP taotleja huve.“

Ka käesoleval juhul on planeerimismenetlus jätkunud, toimunud on maavanema järelevalvemenetlused, millest teine on lõppenud heakskiidu saamisega ning on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringuga määratud teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise kohta. Ka käesolevas haldusasjas ei ole kaebajad välja toonud olulisi muutunud asjaolusid. Seega ei ole ka käesoleval juhul pika planeerimismenetluse puhul tegemist olulise menetlusveaga.

44. Riigikohtu halduskolleegium on 03.12.2012 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-47-12 (p 27) pidanud vajalikuks selgitada, et pika aja möödumine suurendab vajadust esitada planeeringu kehtestamise otsuses kaalutlused planeeringu kehtestamise vajaduse ning planeeringulahenduse õigsuse kohta või täiendada varem valminud seletuskirja. Käesoleval juhul on täiendatud detailplaneeringu seletuskirja. Nii kaebajate kui vastustaja poolt kohtule esitatud detailplaneeringu seletuskirja eksemplaridest nähtuvalt on selle kuupäevaks märgitud 01.06.11 (I kd tl 31-54, III kd tl 200-201, 261-262). Ka detailplaneeringu seletuskirja sisust nähtub, et seda on täiendatud 2011.aastal enne Detailplaneeringu kehtestamist. Nii on detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.7 käsitletud peale detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikustamist detailplaneeringusse sisse viidud täiendusi, seletuskirja punktides 4.2.1, 4.7.1 ja 4.7.2 on viidatud Saue Vallavalitsuse, AS Kovek ning GreySides OÜ vahelisele 06.04.2011 lepingule ja AS Kovek ja Saue Vallavalitsuse 06.04.2011 kokkuleppe nr 16/8/102/2011 punktile 3 (I kd tl 43, 48,49). Seletuskirja punktides 4.2.1 ja 4.7.1 on märgitud, et Saue Vallavalitsuse, AS Kovek ning GreySides OÜ vahelise 06.04.2011 lepingu kohaselt on detailplaneeringu elluviimine jaotatud ehitusjärkudeks, I ehitusjärgus kohustub arendaja omal kulul rajama detailplaneeringu kohase 40-kohase lasteaia, II ehitusjärgus kohustub arendaja omal kulul tellima teeprojekti Instituudi teest kuni Möldre teeni, taotlema teeehitusload, rajama omal kulul Instituudi tee pealeja mahasõidu ning välja ehitama 5.6 m laiused asfaltbetoonkattega sõiduteed ja välja ehitama asfaltbetoonkattega kergliiklustee laiusega 2 meetrit ja taotlema teedele kasutusload. III ehitusjärgus tuleb korterelamute rajamine.

Detailplaneeringu seletuskirja p 4.7.1 alapunktis 3 (I kd tl 49) on märgitud, et seletuskirja punkti

4.1 alla on lisatud täiendavad selgitused ja põhjendused detailplaneeringu maa sihtotstarbe muutmise kohta. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 (I kd tl 40-42; III kd tl 261-262) on esitatud kaalutlused ja põhjendused üldplaneeringu muutmise kohta. On välja toodud planeeringuala asukohast lähtuvad printsiibid, kasu lähipiirkonnale ja üldised printsiibid. Üldiste printsiipidena on välja toodud, et planeeritav ala on kehtiva Saue valla üldplaneeringu kohaselt väikeelamumaa, mis on oma olemuselt elamumaa üks alaliike. Seega ei ole tegemist kardinaalselt erineva maakasutuse sihtotstarbe muutmisega.

Kehtiva Saue valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt (lk 9) on antud võimalus osaliselt üldplaneeringuga ette nähtud maa kasutusotstarvete muutmiseks. Seega, valla arengut silmas pidades, oli ka üldplaneeringu kehtestamisel teatud ulatus ja võimalus selleks antud. Kuna detailplaneering muudab 5-10 % protsenti olemasoleva Veskimöldre elurajooni liiklust ja rahvaarvu ning parandatakse olemasoleva Pilliroo kvartali tingimusi, siis ei riku detailplaneeringu lahendus elanike õigusi ja on kooskõlas avalike huvidega. Planeeritav lahendus näeb detailplaneeringu realiseerimise esimeses ehitusetapis ette planeeringualale lasteaia rajamise, mis on väga vajalik positiivne arvestades nii potentsiaalsetele uusasukatele (noored pered) kui ka olemasolevatele lähipiirkonna elanikele.

Uued elanikud on valla seisukohalt teretulnud nähtus, sest toob omavalitsusele juurde maksumaksjaid ning samas pole 90 korterist juurdelisanduv elanikkond nii suur kogum, mis sunniks juurde planeerima uusi ühiskondlikke objekte peale lasteaia. Planeeringuga antakse võrreldes olemasoleva olukorraga võimalus juba kasutusse võetud elamualal suurema hulga inimeste elama asumiseks, mis tervikuna on positiivne nähtus, kuna aitab ka vallas võidelda valglinnastumise probleemiga ning motiveerib inimesi elama kompaktselt, mitte laiali pillutatult. Planeeringuala asukohast lähtuvates printsiipides on muu hulgas välja toodud, et Veskimöldre elurajoonis on praegusel hetkel ~300 eramut, ~50 ridaelamu boksi ning ~30 kortermaja (20-30 korterit majas) ehk kokku ~900-1000 peret, mistõttu tegemist pole mitte üksnes eramurajooniga ning seetõttu on korterelamute planeerimine kohaliku omavalitsuse nõusolekul aktsepteeritav.

Veskimöldre elamurajooni loodeserva jääva planeeringuala kontaktvööndisse (ca 400m kaugusele Saue valla ja Tallinna linna piirile) Pilliroo tn ja Möldre tee äärde on juba hiljuti rajatud 3-korruselised korterelamud, mis ei häiri olemasolevat keskkonda. Sarnaselt olemasolevatele korterelamutele on planeeritavad elamud kolmekorruselised. Koostatud lahendus võimaldab elamistingimused looduskeskkonda sihtgrupile, kes ühest küljest naudivad ja soovivad rahulikku elukeskkonda kuid kelle rahaline sissetulek ei võimalda väikeelamu krundi soetamist (noored pered, kes soovivad alustada iseseisvat elu ning pakkuda lastele üleskasvamist linnakärast eemal looduse keskel).

Planeeringuala näol on tegemist iseseisva kvartaliga. Ruumiliselt jääb planeeringuala olemasoleva elamukvartali loodenurka, mistõttu ei häiri planeeritav hoonestus olemasolevate elamute hoonestuse keskset struktuuri ja on samas piisavalt ulatuslik ja kompleksne, et anda Pilliroo tänavalõigule omapärane lahendus. Detailplaneeringu seletuskirjas on kasuna lähipiirkonnale muu hulgas välja toodud, et planeeritava lahenduse elluviimisega kaasneb arendajal kohustus rekonstrueerida Pilliroo tänavalõik kuni Tallinna linna piirini, mistõttu planeeringuala lähipiirkonna elanike heaolu paraneb.

Tänu detailplaneeringu koostamise käigus sõlmitud kolmepoolsele kokkuleppele (arendaja, Tallinna Vesi AS ja Saue Vald) on tulevikus võimalik varustada olemasolevat kvartalit Tallinna Vesi veevõrgu kaudu. Tänu sellele, et tulevikus puurkaev likvideeritakse, paranevad puurkaevu kaitsetsoonis maad omavate kodanike maa kasutustingimused. Olemasolevate tehnorajatiste ärakasutamise võimalus planeeringuala kontaktvööndis, mis võimaldavad korterelamute rajamist ja mille kohaletoomisega Pilliroo tänavale tagatakse vaadeldavas Pilliroo tänava lõigus ka väikeelamukruntide omanikele võimalus liituda ühiskanalisatsiooni, sajuvee ja veeja gaasivarustusega.

PlanS § 2 lg 1 kohaselt on planeering planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 2 lg 2 kohaselt esitatakse planeeringu tekstis planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Kohus leiab, et detailplaneeringu seletuskirjas on piisava põhjalikkusega välja toodud kaalutlused, miks vastustaja on otsustanud kehtestada üldplaneeringut osaliselt muutva detailplaneeringu. Detailplaneeringu seletuskiri on planeeringu tekst, mis väljendab ka detailplaneeringu kehtestaja tahet ja on sellisena osa kehtestatud planeeringust.

45. Riigikohtu halduskolleegium on 19.04.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-12-07 leidnud, et PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud, kuivõrd kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust (p 11). Samas lahendis punktis 13 on Riigikohus leidnud, et linna või valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on omavalitsusüksuse otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on omavalitsusüksus õigustatud varemtehtud otsuseid muutma. Üldplaneeringu muutmine võib toimuda nii uue üldplaneeringu kehtestamisega kui vajadusel ka detailplaneeringus sisalduva muudatusettepanekuga.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohalik omavalitsus läbinud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel nõuetekohaselt kõik planeerimisseaduses sätestatud menetlustoimingud ja avalikkus on olnud nõuetekohaselt planeerimismenetlusse kaasatud. Planeerimisotsuse otstarbekust kohus ei hinda.

46. Asjakohane ei ole kaebajate seisukoht, et korterelamute piirkonna määramiseks oleks tulnud kaaluda mitut alternatiivset piirkonda. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-87-08 (p 21) leidnud, et juhul, kui detailplaneeringuga reguleeritakse eraõiguslikule isikule kuuluva maa kasutamist, ei ole planeerimisdiskretsiooni teostamisel kohustuslik kaaluda alternatiivseid asukohti kavandatava tegevuse läbiviimiseks väljaspool planeeritavat ala.

47. Kohus märgib, et ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et maavanema heakskiidu saanud detailplaneering tuleb kohaliku omavalitsuse poolt vastu võtta, samuti seisukohaga, et maavanema järelevalve seisukohaga mittenõustumisel oleks mittenõustunud isik pidanud seda vaidlustama. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas asunud seisukohale, et maavanema heakskiit planeerimismenetluses ei kujuta endast iseseisvat haldusakti, vaid tegemist on HMS § 16 lg 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-12-07, p 19). Haldusasja nr 3-3-1-61-07 otsuse punktis 24 leidis Riigikohus, et planeerimismenetluses on maavanema ja kohaliku omavalitsuse õiguslik vahekord eelkõige haldusesisene. Seetõttu ei ole maavanema poolt antava kooskõlastuse kui menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine üldjuhul võimalik. Maavanema järelevalveotsuse vaidlustamine eraldi on kohtupraktika kohaselt võimalik üksnes juhul, kui järelevalveotsusest tuleneb siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks (vt Riigikohtu 19.04.2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Haldusasja nr 3-3-1-61-07 otsuse punktis 23 leidis Riigikohus, et maavanema heakskiidust ei saa tuletada kohaliku omavalitsuse kohustust kehtestada maavanema järelevalve läbinud planeering. HMS § 16 lg 1 kohane kooskõlastus ei tekita haldusorganile kohustust akti andmiseks.

48. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ka enne 1. jaanuari 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) § 92 lg 1 oli sama sisuga nagu HKMS § 108 lg 1. Kuna otsus tehakse kaebajate kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebajad. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.

HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Sama sätestas HKMS v.r § 92 lg 7. Käesolevas asjas on kolmanda isiku vastaspooleks kaebajad, seega on kolmanda isiku menetluskulude kandjaks kaebajad. Kolmas isik taotleb kaebajatelt välja mõista menetluskulud 1366,18 eurot (IV kd tl 28) ja on esitanud kohtule kuludokumendid koos menetluskulude aruannetega (IV kd tl 29-37). HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulusid saab asja keerukust ja mahtu arvestades pidada vajalikeks ja põhjendatuteks ning kaebajatelt tuleb vastavalt võrdsetes osades välja mõista E.E.alt 683,09 eurot ja K.K.lt 683,09 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik