3-12-2292/81 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-2292

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-12-2292 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

A. R kaebus, milles kaebaja taotleb:

- kohustada Pärnu Linnavalitsust likvideerima Pärnu linnas bussipeatus „Teater“ praeguses asukohas Vee tn 4 kinnistu juures – likvideerima sõiduteel osutusmärk 541 a ja teemärgis 933;

- kohustada Pärnu Linnavalitsust viima bussipeatus „Teater“ praegusest asukohast endisesse asukohta Pärnus Pikal tänaval; alternatiivsed nõuded:

- keelata Pärnu Linnavalitsusel Pärnus Vee tn 4 kinnistu juures asuval sõiduteel osutusmärgi

541 a ja teemärgise 933 kasutamine;

- tuvastada Pärnu Linnavalitsuse poolt Pärnus Vee tn 4 kinnistu juurdes asuva sõidutee juurde paigaldatud osutusmärgi 541 a ja teemärgise 933 õigusvastasus;

- kohustada Pärnu Linnavalitsust uuesti läbivaatama kaebaja 01.11.2012 taotlust Pärnus Vee tn 4 kinnistu ees asuva bussipeatuse likvideerimiseks;

- kohustada Pärnu Linnavalitsust likvideerima bussipeatus „Teater“ praeguses asukohas, kehtestama muudatused Pärnu bussiliikluses haldusaktiga ning määrama preaguse bussipeatuse „Teater“ uus asukoht.

3-12-2292

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

06. detsember 2013

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja A. R (lepinguline esindaja Suido Västra. Vastustaja Pärnu linn (esindaja Katri Pruul).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata A. R kaebus haldusasjas nr 3-12- 2292.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 15. jaanuaril 2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

01.12.2012 esitas A. R kohtule kaebuse nõudes Pärnu linnalt liikluskorraldusalaste haldustoimingute tegemist (tl 6-10). 14.12.2012 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 65-67). 27.12.2012 täpsustas kaebaja kaebust (tl 77). 11.02.2013 täiendas kaebaja esitatud kaebust (tl 96-98). 28.03.2013, 29.04.2013 täpstas vastustaja oma seisukohti (tl 182, 187). 18.07.2013 edastas Politseija Piirivalveamet vastuse kohtupäringule (tl 206). 19.07.2013 saatis Pärnu Linnavalitsus vaidlusaluse ala liiklusskeemi ja seletuskirja (tl 209). 27.11.2013 esitas kaebaja Keskkonnainspektsiooni vastuse kaebaja avaldusele (II kd II kd II kd II kd tl 45, 47). 03.12.2013 edastas Politseija Piirivalveamet vastuse kaebaja taotlusele (tl 58). 05.12.2013 täiendas kaebaja esitatud nõuet (tl 75-77). 06.12.2013 toimus asjas kohtuistung (tl 102-111).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja väidete kohaselt rikuvad bussiliikluse alguseja lõpukellaajad hommikul ja õhtul kaebaja õigust öörahule. Bussiliiklusega kaasnev müratase ja heitgaaside hulk kaebaja korteri akende all on oluliselt suurem võrreldes peatuse eelmise asukohaga. Vee tn 4 elanikud ning kaupluste külastajad kaotasid Vee 4 kinnistuga piirneval sõidutee alal sõidukite parkimisõiguse. Vähenes Pika tänava ohutusala. Bussisõitjate jaoks muutus bussipeatuse

3-12-2292

asukoht, millest ei pruugi sõitjad teadlikud olla. Eeltooduga on vastustaja põhjendamatult liiklusohtu suurendanud ning liiklusohutust vähendanud bussipeatuse „Teater“ paigutamisega selle praegusesse asukohta. Bussipeatuse praeguse asukoha tõttu ei ole välistatud liikluskahju, tervisekahju, varalise kahju tekkimine liiklusõnnetuse osalistele. Samuti ei pruugi päästeauto pääseda õigel ajal õnnetuspaigale. Praeguse peatuse asukoha (väidetavaid) positiivseid külgi ei ole vastustaja põhjendanud. Vastustaja poolt ei ole avalikustatud asjaolu, et Pärnu linnaliini bussipeatuste asukohad alates 01.08.2012.a oleks kehtestatud haldusaktiga. Vastustaja poolt ei ole läbi viidud avalikku arutelu linnaelanike hulgas. Liiklusmuudatuse oleks pidanud lahendama läbi detailplaneeringu, alternatiivselt oleks tulnud lahendus kehtestada linnavalitsuse majandusosakonna juhataja käskkirjaga või linnavalitsuse korraldusega. Vastustaja poolt sooritatud toiming on tehtud kaalutlusõigust rikkudes ning on hea haldustavaga vastuolus.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja poolt viidatud suurenenud ohtlikkus vasakpöörde tegemisel Pikalt tänavalt Vee tänavale, ei ole reaalne ega põhjendatud, sest olemasoleval kujul on selline liikluskorraldus toimunud seal juba aastakümneid ning uus bussipeatuse asukoht ei saa erilist mõju nimetatud liikluskorralduse ohtlikkuse seisukohalt omada. Kaheldavad on kaebaja väited selle kohta, et seoses bussipeatuse asukoha muutusega on suurenenud lärm ja õhusaastatus kaebaja elukohas, kuivõrd bussipeatuse asukoha muutus mõnikümmend meetrit teisele poole kaebaja elukohta, ei saa selliseid mõjutusi ilmselgelt omada. PlanS § 3 lg 2 sätestab juhud, millisel juhul on detailplaneering kohustuslik, praegusel juhul bussipeatuse rajamise näol nende juhtudega tegemist ei olnud. Majandusosakonnal on õigus ja kohustus korraldada kohalikel teedel liiklemist ja paigaldada selleks reguleerivaid liiklusmärke. Liikluse korraldamisel on teeomanikul lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid liikluskorralduslikke meetmeid ja kus oleks mõistlik ja vajalik rakendada, et tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire ja ohutu liikluskorraldus linnas tervikuna. Bussipeatuse Vee tänavale tõstmisel oli haldusaktiks liiklusmärk. Igasuguste liiklusmärkide ja teemärgistuste paigaldamisele ja nende sisulisele vormile on LS alusel kehtestatud erinõuded, mistõttu HMS üldised haldusaktidele kehtestatud nõuded ei kohaldu. Pädevate asutuste poolt antud tõendid, Keskkonnainspektsiooni ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri vastused kinnitavad vastustaja seisukohta, et bussipeatus ei ole halvendanud sealsete elanike elutingimusi. Liikluskorraldus on käesoleval juhul vähem liiklusohtlik kui siis kui bussipeatus asus Pikal tänaval.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

3-12-2292

Kaebaja väidetel rikuvad bussiliikluse alguseja lõpukellaajad hommikul ja õhtul kaebaja õigust öörahule. Kaebuse kohaselt on liikluskorralduse muutmise tõttu tõusnud mürasaaste antud piirkonnas ning kaebaja eluruumis on tunda heitgaaside lõhna, mistõttu on vaidlustatud liikluskorraldus põhjustanud talle tervisekahju. Müraga seonduvad piirangud sätestab peamiselt välisõhu kaitse seadus (VKS). Järelevalvet välisõhus leviva müra üle teostab VKS § 135 lg 1 kohaselt Tervisekaitseinspektsioon, kusjuures järelevalveametnikul on vastavalt VKS § 136 lg-le 2 õigus teha ettekirjutus ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunniraha (VKS § 136 lg 3).

Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlusaluses kohas ja/või kaebaja korteris on tuvastatud müranormide ületamine. Seega pole kaebaja tõendanud oma öörahu rikkumist. Kaebaja ei ole asjas esitanud väiteid ega tõendeid talle tekitatud tervisekahjustuste fikseerimise kohta. Kaebaja tõlgendus oma tervisliku seisundi kahjustumisele on seega üksnes subjektiivne hinnang, mis ei ole piisav kinnitamaks väiteid tervisekahjustumisest. Keskkonnainspektsioon viis 11.10.2013 läbi õhukvaliteedi hinnangu Pärnus Vee tn 4 asuva korterelamu ees.

Välisõhu proovide analüüside hindamise tulemused ei näidanud inimese tervisele ohtlikku saasteainete kontsentratsiooni (II kd tl 47). Hinnangu koostaja R. R andis kohtuistungil ütluseid tunnistajana. Ütluste kohaselt lähtus tunnistaja arvamuse andmisel välisõhukaitse seadusest. Inimeste tervisekaitseks on väljatöötatud teised piirnormid, mis saaste korral otsesel kokkupuutel võivad tekitada inimese tervise halvenemise, kuid keskkonnainspektsiooni pädevusse ei kuulu võimaliku saaste mõju hindamine inimeste tervisele (II kd tl 106-107).

Nimetatud hinnangu ja tunnistaja ütluste alusel on kohus seisukohal: kui välisõhus puudub inimese tervisele ohtlik saastatuse aste, ei saa tervisele ohtlikku saastatust esineda ka kaebajale kuuluvas korteris. Kaebaja ei ole kohtu hinnangul suutnud kohtumenetluses esitada põhjendatud argumente ega tõendeid, mis kinnitaksid kaebajal tervisekahjustuse või tervisekahjustuse ohu tekkimist. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid kogumis, puudub põhjuslik seos vastustaja vaidlustatud tegevuse ning kaebaja võimaliku tervisekahju vahel.

Kuna ei ole tõendatud välisõhu ohtlik saastamine, ei saa eeldada, et kaebaja poolt kohtuistungil kirjeldatud puude kahjustumine on tingitud välisõhu saastamisest (II kd tl 108). Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus käesoleval juhul vastustaja sellist tegevust, mis põhjustaks kahju ja/või olulist ohtu kaebaja tervisele ja/või Vee tänaval kasvavatele puudele.

3-12-2292

Kaebaja väidetel muutus bussipeatuse asukoha viimisel Pikalt tänavalt Vee tänavale liiklus ohtlikumaks võrreldes varasema olukorraga. Kaebaja hinnangul muutus liiklus ohtlikumaks seetõttu, et peatus paikneb vahetult peale valgusfooridega reguleeritud mitme sõidureaga ristmikku, mis välistab sujuva liikluse ristmikul ning liiklejate poolt ka vajaliku hoolsuse ja sõiduvõtetega ei ole võimalik otsasõitu vältida. Samuti leiab kaebaja, et busside teenindamiseks ei ole piisav praeguse bussipeatuse pikkus, mis võib omakorda kaasa tuua liiklusohtliku olukorra. Vastustaja poolt on kohtule edastatud liiklusskeem ja selgitused (tl 209, 211). Kohus on vaidlusalusel ristmikul liikluskorralduse ohutuse hindamiseks teinud järelepärimised politseile. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri 18.07.2013 vastuse kohaselt ei ole liikluskorralduse muutmine alates 18.07.2012 liiklusõnnetuste sagenemist kaasa toonud (tl 206). Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri 03.12.2013 vastuses on politsei seisukohal, et bussipeatuse kolimine Vee tänavale on positiivne ning arvestab rohkema liiklusseaduses sätestatud nõudeid, kui eelnev lahendus. Bussipeatuse asukoha muutus on kaasa toonud liikluse sujuvama kulgemise ja ristmiku läbilaskevõime olulise suurenemise (II kd tl 58). Hinnates vaidlustatud liikluskorralduse osas asjas esitatud väiteid ja tõendid, politsei vastust ning arvamust, ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid selle kohta, et vaidlusalusel alal muutus liiklus peale bussipeatuse asukoha muutust ohtlikuks/ohtlikumaks. Nimetatud tõenditest saab järeldada, et vaidlusalusel alal on liiklus korraldatud liiklejatele üheselt mõistetavalt. Kuna liikluses kehtivaid reegleid tuleb järgida kõigil liikluses osalejatel, ei saa eeldada, et liiklejad ei oma liiklemiseks vajalikke teadmisi või ei orienteeru kehtestatud liikluskorralduses, mistõttu ei saa antud juhul liiklusohtlikkuse hindamisel lähtuda sisemisest veendumusest ja/või subjektiivsest hinnangust liikluskorraldusele.

Kaebaja väidetel mõjutab bussipeatuse asukoha muudatus kaebaja juurdepääsu elamule. Kaebaja arvates võib kujunenud olukord takistada päästeauto juurdepääsu Vee tn 4 elamu juurde. Kohtule esitatud tõendite kohaselt saab Vee tn 4 asuvasse hoonesse siseneda nii Vee tn poolt kui ka maja hoovist ning jalakäijate juurdepääsu hoonele liikluskorralduse muudatus ei mõjutanud (tl 193, 194, 197). Arvestades seda, et bussipeatuse asukoha muutumise tagajärjel kadusid hoone ees tänava ääres olnud parkimisvõimalused (tl 189), nõustub kohus kaebajaga selles, et sõidukiga juurepääs Vee tänavalt on takistatud. Kuid juurdepääsu võimaluse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et sõidukiga on Vee tn 4 asuvale hoonele tagatud juurdepääs Pika tn ja Laia tn kaudu, mistõttu ei ole bussipeatuse asukoha muudatus mõjutanud oluliselt juurdepääsu hoonele (tl 22, 28, 179, 211). Lähtudes eeltoodust ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et bussipeatuse „Teater“ praegune asukoht Vee tn 4 kinnistu ees

3-12-2292

ja sellega seonduv uus liikluskorraldus mõjutab oluliselt nimetatud kinnistu kasutamistingimusi juurdepääsu osas.

Kaebaja väidetel oleks liiklusmuudatuse pidanud lahendama läbi detailplaneeringu, alternatiivselt oleks tulnud lahendus kehtestada linnavalitsuse majandusosakonna juhataja käskkirjaga või linnavalitsuse korraldusega. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 alusel on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uue hoone püstitamise korral 2) olemasoleva hoone maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. Seega ei ole liikluskorralduse muutmisel kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Vastavalt liiklusseaduse §-le 1 toimub liikluse korraldamine kõigil Eesti teedel liiklusseaduse alusel. Kuna tee on mõeldud avalik-õiguslikuks tegevuseks (liikluseks) tuleb tee kasutamisel järgida liiklusseaduses sätestatut. Lähtudes liiklusseaduse § 6 lg 2, lg 3 korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega, mis peavad vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse nõuetele. Liikluskorraldusvahend on kooskõlas liiklusseaduse § 2 p 29 liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Lähtudes eeltoodust toimub liikluse korraldamine ja liikluskorraldusvahendite paigutamine asjakohase liikluskorraldusvahendi alusel ning selleks ei pea vastu võtma iseseisvat haldusakti.

Kaebaja poolt kohtuistungil kirjeldatud tegude (prügi mahaviskamine, klaasikillud, roojamine ja urineerimine hoone ümbruses II kd tl 108) puhul on tegemist süüteo tunnustega tegude toimepanemisega, mille lahendamine kuulub politseiseaduse § 1 lg 2 alusel politsei põhiülesannete hulka. Kaebaja poolt kirjeldatud tegude toime panemise ja bussipeatuse asukoha muutmise vahel seoste otsimine on kohtu hinnangul meelevaldne tegevus.

HKMS § 2 lg 3 alusel lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole vaidluse all Pärnu linna bussiliiklus ja linna liinivõrkude planeerimine ega bussiliikluse ja bussiliinide erinevad variandid, ei anna kohus hinnangut kaebaja väidetele seoses bussiliiklusega (ebamugavustega bussi ootamisel, bussisõidul, busside vahetamisel ja busside peatumisel) ning bussiliiklusega seoses esitatud tõenditele (II tl 108). Asjaolu, et vaidlustatud liikluskorraldus muutus koos bussiliikluse ümberkorraldamisega Pärnu linnas, ei ole aluseks bussiliiklusele õigusliku hinnangu andmiseks käesolevas asjas.

3-12-2292

Kaebaja on esitanud kohtule OÜ Petersport juhataja allkirjaga selgituse, mis kirjeldab bussipeatuse asukoha muudatusest tingitud tagajärgi äriühingule (II kd tl 65). Nimetatud selgitus ei ole kohaseks tõendiks käesolevas asjas, kuna kirjeldab äriühingu probleeme ning ei ole seotud kaebaja õigustega.

Kaebaja on kaebuse esilehel märkinud asjas kolmandaks isikuks AS GoBus (tl 6). Menetlusosalised taotlust nimetatud isiku menetlusse kaasamiseks esitanud ei ole. Asjas esitatud väidete ja tõendite kohaselt on kaebus esitatud Pärnu linna liikluskorraldusalastele toimingutele, mis iseenesest ei ole seotud nimetatud äriühingu poolt ühistransporditeenuse pakkumisega linna-, maakonnakui ka linnadevahelistel liinidel ega tellimusvedude teostamisel. Seetõttu jätab kohus kaebuse esilehel tehtud kande kolmanda isiku osas tähelepanuta.

Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes viidatud sättest jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja poolt kantud võimalikud menetluskulud tema endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 19 juuni 2014 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta A. R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsus haldusasjas nr 3-12-2292 muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Riigikohtu 06.oktoobri 2014 määruse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta A. R kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS §

107 lg 4 alusel riigituludesse.

2. Tagastada A. R-le kassatsioonkaebuse lisad 4 lehel.

3-12-2292