1-14-236/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2014, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungisekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Allar Nisu

Kriminaalasja number

1-14-236 (14260100122)

Kriminaalasi

Algis

Perkoni

süüdistus

KarS

§

järgi

kokkuleppemenetluses,

menetletud kiirmenetluse korras

Süüdistatav

Algis Perkon

isikukood: 38607082720

elukoht: XXXX

karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral (kehtivaid

karistusi 3). Viimati karistatud 05.11.2012 Tartu Maakohtu

otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi 8 kuu pikkuse

vangistusega, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel vabastati karistusest tingimisi, katseaeg 2 aastat.

Väärteokorras karistatud.

tõkend: kohaldatud ei ole

Kaitsja

määratud korras advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada ALGIS PERKON KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 9

(üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o

11.01.2014-13.01.2014 (3 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse, s.o 05.11.2012 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-12-

7965 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa)

päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 25

(kakskümmend viis) vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1020 (ühe tuhande kahekümne)

tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata Algis Perkonile üldkasuliku töö

tegemiseks tähtaeg 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on Algis Perkon üldkasuliku töö

tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata

Algis

Perkon

üldkasuliku

töö

tegemise

ajaks

Tartu

Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Välja mõista Algis Perkonilt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 108 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel

sundraha 266.25 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel määrata, et Algis Perkonil on õigus tasumisele

kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

suunatakse

nõuded

täitemenetluse

läbiviimiseks

kohtutäiturile

täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

(SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank

AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal),

viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku

nimi, kelle eest tasuti.

Otsuse koopia anda kätte süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav

ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Algis Perkonit (Perkon) süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest tingitud

joobeseisundis, juhtis 11.01.2014 kella 15.25 ajal Tartu linnas Kalda tee 20 läheduses

sõiduautot Opel Astra (reg nr XXX). Algis Perkoni väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi

ühe liitri kohta vähemalt 1,19 mg, mis on alkoholijoobeks liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1

kohaselt.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Algis Perkon toime KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Juhindudes KrMS § 245 sätetest sõlmiti 13.01.2014 prokuröri abi Allar Nisu, süüdistatava

Algis Perkoni ja tema kaitsja Aivar Kello vahel käesolevas kriminaalasjas kiirmenetluse

korras alljärgneva kokkuleppe:

KarS §-is 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud

aeg, s.o 11.01.2014-13.01.2014 (3 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks veel 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse, s.o 5. novembri 2012. aasta Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr

1-12-7965 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa)

päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 25

(kakskümmend viis) vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1020

(tuhande kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata Algis Perkonile

üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on Algis Perkon

üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on

süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Süüdistatavale selgitati, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb KrMS § 179 kohaselt lisaks

karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ning

kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus

seisukohale, et Algis Perkon kuulub temale KarS §-is 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises

esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe

kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja

süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Tulenevalt

teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on põhjendatud

võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta vältel

(KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Rutt Teeveer

Kohtunik