Legislator Case Law & Legislation
4-13-8087/4 AI generated

4-13-8087/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-13-8087/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt N.G 29.11.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus. 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860.00 eurot ja lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, määratud karistuste osas.

Legislator headnote

AI generated

4-13-8087/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860.00 eurot ja lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, määratud karistuste osas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-13-8087

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01. 2014 Tallinn Väärteoasja number 4-13-8087 (2315,13,008931) Kohtunik Kristina Väliste Menetlusliik Kirjalik menetlus

Väärteoasi

N.G kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa

(Palits) 18.11.2013 otsusele nr 2315,13,008931 N.G karistamises liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Kaebuse esitaja: N.G, isikukood: XXX, elukoht: XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt N.G 29.11.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus.

2. Tühistada osaliselt Politsei– ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.11.2013.a otsus väärteoasjas nr 2315,13,008931 N.G karistamise kohta LS §

224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860.00 eurot ja lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, määratud karistuste osas.

3. Karistada N.G LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 (kuussada) eurot. KarS 66 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda ositi

12 kuu jooksul, igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 50 (viiskümmend) eurot kuus.

4. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele, s.o Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või

4-13-8087

nr EE932200221023778606

Swedbankis. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 10220135277646 ning selgitus: 2315,13,008931, N.G, rahatrahv.

5. Võtta KarS § 50 lg 1 p 2 alusel N.G-lt LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õigus ära 3 (kolmeks) kuuks.

6. Liiklusseaduse § 127 alusel on N.G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

7. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

8. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 15.01.2014.a.

Kohtu selgitused:

VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

• materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused).

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 18.11.2013 otsusega nr 2315,13,008931 karistati N.G liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860.00 EUR ja LS §

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 27.10.2013 kell 10:43 Kaluri teel Haabneeme alevikus Viimsi vallas

Harjumaal juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Selliselt rikkus

4-13-8087

menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo ning samuti rikkus LS § 33 lg 2 p 9 nõudeid ja pani toime Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 66'1 lg 1 ettenähtud väärteo. Kuna LS § 224 lg 2 ja LKindlS § 66'1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavad asjaolud: kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Otsusele esitas menetlusalune isik 29.11.2013 kaebuse, milles märkis, et soovib otsuse tühistamist osas, millega talle on määratud LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks ning võimaldada rahatrahvi tasumist osade kaupa kuue kuu jooksul. Menetlusalune isik on majanduslikult keerulises olukorras, kuna oli olnud mõnda aega töötu, kuid sõlminud 15.11.2013 töölepingu OÜ-ga XXX kohustusega tööle asuma ehitusobjektide projektijuhina alates 01.12.2013. Nimetatud ametikoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu, kuivõrd tööülesanneteks on ka materjalide transport tellimustega seotud ehitusobjektidele. Juhtimisõiguse säilitamine on seega väga oluline. On ka kaks alaealist last

(sünd. 24.03.1999 ja 23.09.2008), kelle majandusliku heaolu eest N.G vastutab. Mõistab täielikult oma rikkumise raskust ning palub arvesse võtta seda, et ei juhtinud sõidukit juhile keelatud seisundis tahtlikult. Tundis end õhtusele alkoholitarbimisele järgnenud hommikul kainena ning otsustas asuda sõidukit juhtima. Teda ei ole ca 5 aasta jooksul ühegi väärteo eest karistatud, samuti pole karistatud ühegi kuriteo eest. Rahatrahv on väärteo toimepanijale piisav karistus. Juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab ta vastleitud töökoha, millest tulenevalt puudub tal ka võimalus tasuda rahatrahvi. On nõus kirjaliku menetlusega. Kaebusele on lisatud tööleping, rahvastikuregistri väljavõte ja otsus väärteoasjas.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata, rahatrahvi ja lisakaristuse tähtaja vähendamist põhjendatuks ei pea. On nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi N.G kaebuse ja kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) §120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nii kaebaja kui kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja arvamusega, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.

Väärteootsuse nr 2315,13,008931 andmetest nähtuvalt juhtis N.G 27.10.2013 kell

10:43 Kaluri teel Haabneeme alevikus Viimsi vallas Harjumaal mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis.

Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätte kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

4-13-8087

Vastavalt LS § 224 lg 2 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi,

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liikluskindlustuse seaduse § 66'1 lg 1 järgi karistatakse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut, juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1, LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860.00 EUR ja LS §

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Ida politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ivan №vikov 27.10.2013 N.G-le väärteoprotokolli nr AB 1301758 selles, et N.G juhtis Harjumaal Viimsi vallas

Haabneemes Kaluri teel Rohuneeme tee ristmiku ees, liikudes Rohuneeme tee suunas, mootorsõidukit Porsche 911 Carrera 4 registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Selliselt rikkus N.G LS § 69 lg 5 ja § 33 lg 2 p 9 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 ja LKindlS § 66¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Protokolli kohaselt on rikkumine tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isikusamasuse tuvastamise protokolliga.

Tunnistajana üle kuulatud Oleg Pevtsov selgitas, et ta osales 27.10.2013 politseilisel tegevusel Viimsi vallas Haabneeme alevikus Kaluri teel enne Rohuneeme tee ristmikku, kui kella 10:43 ajal peatus tema juures s/a Porsche 911 Carrera 4, reg nr XXX. Sõiduki juhti indikaatorvahendiga kontrollides oli indikaatorvahendi reaktsioon 0,56 mg/l. Juht sõidukist kõrvaldatud ja üle antud menetlejale. Hiljem selgus, et juhiks osutus N.G, ik

XXX. Isikul oli suust tunda alkoholi lõhna. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetri abil selgus, et isikul alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui

0,56 mg/l. Samas kontrollimisel selgus, et sõiduki suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse kehtiv poliis.

Menetlusaluse isikuna üle kuulatud N.G ütlustest nähtuvalt oli õhtul pidu ja ta arvas, et on hommikul kaine. Oli eelnevalt maganud kümme tundi. Ei kasuta sõidukit igapäevaselt, kindlustus puudus.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt teostati mõõtmine 27.10.2013 kell

10:51 – 10:56 Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus Rohuneeme tee – Kaluri tee ristmikul. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuks oli N.G. Kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0069, taatlustunnistus nr TTRC-13/00109 Lõpplugem oli 0,61 mg/l, laiendmääramatus: 0,05 mg/l, lõpptulemus 0,56 . mg/l.

Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele kõrvaldati N.G 27.10.2013 alates kell 11:06 kuni kainenemiseni sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 alusel.

4-13-8087

27.10.2013 Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt võrreldi N.G ütlusi politsei andmekogu m-KAIRI andmetega, infosüsteemis oleva fotoga. Isik sama.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole N.G karistusregistrisse kantud.

Väärteoasjas 06.11.2013 esitatud vastulauses menetlusalune isik selgitas, et pani antud rikkumise toime mittetahtlikult, kuna tundis end kainena, olles peale pidu maganud 10 tundi. Tavaliselt on sellest ka piisanud, kuna organism põletab alkoholi suhteliselt hästi. Kahetseb tehtut ning vältimaks edaspidi samasuguseid intsidente lubas soetada endale alkomeetri. Palub võimalusel jätta temale alles juhtimisõigus.

Kaebuse esitaja N.G ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust sisuliselt, s.t kaebuse esitaja on nõustunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisega. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et juhtimisõiguse olemasolu on temale väga oluline vastleitud töö säilitamiseks. Ülal on pidada ka kaks alaealist last.

Kohus leiab, et N.G tegevus sõiduki juhtimises juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg/l, samuti mootorsõiduki juhtimises, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis, on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja LKindlS § 66¹ lg 1 järgi. Kuivõrd mõlemad väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest õigesti karistus KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 224 lg 2 järgi.

Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on isiku terviseseisund, mille esinemisel ei tohi isik juhtida mootorsõidukit. Jättes enda joobe enne sõidualustamist kontrollimata, olles eelneval päeval tarvitanud alkoholi, pani N.G kohtu hinnangul teo toime kaudse tahtlusega.

Puutuvalt N.G-le määratud karistusse märgib kohus järgmist.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Käesolevas asjas on kaebaja oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mis on vastutust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Isik ei oma varasemaid kriminaalega väärteokaristusi, seega on isik käitunud õiguskuulekalt. Isiku vastutust kergendavad asjaolud on ülekaalus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad.

Antud juhul võib menetlusaluse isiku joobeseisundi määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on keskmist määra ületavas määras, kuivõrd isikul tuvastatud joove 0, 56 mg/l kohta on keskmisest määra ületav. Kuid eelnevalt märgitu põhjal tuleb

4-13-8087

arvestada ka seda, et karistust kergendavad asjaolud on ülekaalus. Nimetatud asjaoludest tulenevalt peab kohus kaebaja isikut ja tema tegu arvestades temale mõistetud karistust KarS § 56 põhimõtetele mittevastavaks. LS § 227 lg 2 järgi on võimalik määrata karistus kuni 300 trahviühikut. N.G-le on määratud karistus 215 trahviühikut. Arvestades, et

N.G süü on keskmisest määra ületavas määras, kuid oluliselt alla ülemmäära, esinevad vastutust ja karistust kergendavad asjaolud on põhjendatud isikule karistuse määramine sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab kohaseks karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist, leiab kohus et N.G taotlus temale määratud rahatrahvi tasumise võimaldamiseks ositi tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks võimaldada N.G tasuda temale määratud rahatrahvi ositi 12 kuu jooksul tasumisega igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 50 eurot kuus.

Samuti leiab kohus, et karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning arvestades siinjuures ka õiguskorra tagamise huvisid, on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, s.o juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et sõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholipiirmäär on keskmist määra ületavas määras, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis seab juht ohtu nii enda kui teiste tervise ja vara. Kohtu hinnangul väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kaebaja isiku puhul ei ole tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitaja töökoha tõttu on juhiload talle hädavajalikud, mistõttu temalt juhtimisõiguse äravõtmisega piiratakse oluliselt tema võimalust saada tööd ning täita ülalpidamiskohustust. Nimetatud asjaolud olid kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ükski neist asjaoludest ei tekkinud ootamatult ja pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist. Seega oli kaebuse esitaja teadlik sellest, et tal on tööl käimiseks juhtimisõigus vajalik. Kohus leiab, et menetlusalune isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Samuti koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse kohaldamisena oli täiesti põhjendatud ja seaduslik. Kuid erinevalt menetlejast leiab kohus, arvestades N.G toimepandud rikkumise iseloomu ja tema isikut, et temale karistusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise kestus viis kuud on ebaproportsionaalselt pikk. Vastavalt LS § 224 lg 3 p 1 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtu hinnangul täidab N.G puhul karistuse eesmärki temalt juhtimisõiguse äravõtmine LS § 224 lg 3 p 1 sätestatud minimaalses määras, s.o kolmeks kuuks.

Menetluskulusid väärteoasjas ei ole.

4-13-8087

Eeltoodu alusel leiab kohus, et N.G kaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu kohus tühistab osaliselt Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.11.2013 otsuse väärteoasjas nr 2315,13,008931 osas, millega N.G-lt võeti mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks ning teeb uue otsuse N.G karistamises LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga

120 trahviühikut, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Samuti määrab kohus N.G-le määratud rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul, igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 40 (nelikümmend) eurot kuus ja määrates lisakaristus LS § 224 lg 3 p 1 alusel N.G-lt juhtimisõiguse äravõtmise kohta kolmeks kuuks.

Kohus juhindub KarS § 47, § 57 lg 1 p 2, 3, § 66 lg 2 ja lg 3; V™S § 120 lg 1; § 132 p 2 , 3; § 133; § 134; § 135.

Kristina Väliste