4-14-40/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-40

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuaril 2014, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-40 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

I.I kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja

Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna

18.12.2013

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,13,010297 (10220912899933) Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 1

Toimepanemise aeg ja koht: 18.12.2013 kell 20:46, Pärnu mnt 186, Tallinn Kaebuse esitaja I.I (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht XXX) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Lõuna politseijaoskond Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Lõuna 18.12.2013 kiirmenetluse otsus nr 2317,13,010297 (10220912899933) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista I.I-le LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses, s.o 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.

3. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Politseija

Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 18.12.2013 kiirmenetluse otsuses

nr 2317,13,010297 (10220912899933) märgitud

Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas, 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri lahtrisse kiirmenetluse otsuse number 10220912899933 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-14-40, I.I. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

02.01.2014 laekus Harju Maakohtule I.I kaebus

Põhja Prefektuuri Lõuna

18.12.2013 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,13,010297 (10220912899933). Eelnimetatud otsusega karistati I.I LS § 227 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses, s.o 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot. Esitatud kohtule kaebuses I.I tunnistab oma süüd ning palub vähendada määratud rahatrahvi summat.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,13,010297 (10220912899933) on põhjendatud ja koostatud seadusega sätestatud korras. Kaebuse esitaja pani toime LS § 227 lg

1 järgi kvalifitseeritud väärteo - ületas lubatud sõidukiirust asulasisesel teel, mis on enamohtlik rikkumine. Vastavalt Liiklusseaduse (LS) § 2 lg 1 on kõigil liiklejatel kohustus jälgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Kohtuväline menetleja palub jätta I.I kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud I.I kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Lõuna 18.12.2013 kiirmenetluse otsusest nr 2317,13,010297 (10220912899933) (VT lk 3) selgub, et 18.12.2013 kell 20:46 juhtis I.I

Tallinnas Pärnu mnt 186 mootorsõidukit Mazda CX-7 (registreerimismärk XXX) kiirusega 70+/-3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h) ja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h võrra. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 15 lg 1 p 2 ning pani toime LS § 227 lg 1 rikkumise.18.12.2013 koostatud kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isikuna ülekuulatud I.I andis ütlusi juhtunu kohta. I.I ütluste kohaselt juhtis ta mootorsõidukit ja ei pidanud kiirust tähele teise auto kõrval liikudes

(VT lk 4). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on I.I tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT lk 4 pöördel).

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohu sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 2) kohaselt

piirkonnapolitseinik Paul Pihelgas mõõtis 18.12.2013 kell 20:46 I.I poolt juhitud mootorsõiduki Mazda CX-7 (tegistreerimismärk XXX) liikus kiirusega 70+/-3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Nähtuvalt liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte LTI 20-20 10012 nr UX020598 ja seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Samuti on kõnealust seadet testinud ka veel mõõtmise päeval 08.12.2013 kell 08:00 ning seade oli töökorras.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et I.I süüline käitumine LS § 227 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. I.I-le määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse nõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebusest selgub, et I.I mõistab oma rikkumist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja I.I-le LS § 227 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 227 lg 1 järgi

12 trahviühiku ulatuses, s.o 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.

Leo Kunman Kohtunik