4-13-5635/65 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-13-5635

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuaril 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-5635 Kohtunik Mari-Liis Avikson Koh

tuistungi sekretärid Ljubov Makarenkova

, Jelena Šilina Tõlk Irina Ogurova Menetlusalune isik C.H , elukoht puudub, isikukood XXX, määratlemata kodakondsus, emakeelvene keel Menetlusaluse isiku kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev -Viru , OÜ Ida Advokaadibüroo, büroo asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Jõhvi politseijaoskond,

asukoht Rahu 38, Jõhvi Väärteoasi C.H kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 02.08.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,13,004966 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja:

C.H Kaebuse esitaja kaitsja: Irina Gromtsev Kohtuvälise menetleja esindaja: Politseija Piirivalveameti Ida Pref

politseijaoskonna ektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova Tunnistajad

: A U ja R T Ekspert: P L

Kohtuistungi toimumise ajad te 27.11.2013 ja 23.12.2013 RESOLUTSIOON juhindudes VTM 2, - -156 S § 132 p § 133 135 ja § 155

Rahuldada kaebus osaliselt. C.H

Tühistada ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi Politseipolitseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 02.08.2013 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440 määra ,13,004966 tud karistuse osas.

Muus osas ( me Cobra-360 Laser seerianumber s.h kiirusmõõteseadet avastava sead B052000368, toitejuhtme ja kasutusjuhendi konfiskeerimise ja kohtuotsuse jõustumisel

2( ) hävitamise jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. kohta)

Mõista LS § 228 järgi kvalifitseeritava väärteo t C.H-le oimepanemise eest karistuseks ) eurot.

10 trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend

M

- radaridetektoriekspertiisi õista C.H-lt riigituludesse välja menetluskulud tegemise eest 86 (kaheksa end kuus) eurot. kümm

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ning hüvitada talle riigieelarvest kaitsjatasu C.H-le väärteomenetluses nr 4-13-5635 osutatud õigusabi eest kuussada kaheksakümmend kuus

686 ( ) eurot ja 16 senti.

M v summas (kuussada õista C.H-lt

älja riigi õigusabi kulud kaheksakümmend kuus) eurot ja 16 senti.

Vabastada osaliselt menetlusku de kogusummas 772 (seitsesada C.H lu seitsekümmend kaks) eurot ja 16 senti tasumisest, mõistes talt välja 100 (üks sada) eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda.

Määrata C.H-le

100 (üks menetluskulude sada) eurot tasumine ositi kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Väärteomenetluskulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumber 2800049900. Väärteomenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220135188832. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS § a kassatsiooni üksnes advokaadi -le 155 esitad st esindaja vahendusel.

Vastavalt RÕS § 17 lõikele 3 kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele.

3( )

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 02.08.2013.a otsusega väärteoasjas nr 2440,13,004966 karistati C.H-d liiklusseaduse (edaspidi LS) § 228 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 euroga. Väärteomenetluse raames ära võetud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet avastav seade Cobra-360 Laser seerianumber B052000368, toitejuhe ja kasutusjuhend otsustati konfiskeerida. Väärteomenetluse raames konfiskeeritud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet avastav seade Cobra-360 Laser seerianumber B052000368, toitejuhe ja kasutusjuhend pärast otsuse jõustumist hävitada.

Nimetatud otsuse koha T selt on antud väärteoasjas R koostanud 12.07.2013.a väärteoprotokolli, mille kohaselt 12.07.2013.a kell 10:06 Jõhvi vallas, Ida-Viru maakonnas, Tallinna-Narva mnt

164. km juhtis C.H mootorsõidukit, sõidukis oli seade, mis võimaldab avastada liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet või häirida selle tööd. Väärteo t mepanemine on tõendatud: oi väärteoprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, asitõendi üleandmise –vastuvõtmise aktiga, järelevalve meetme kohaldamise protokolliga. Karistust kergendava asjaoluna on otsuses välja toodud see, et isikul puuduvad kehtivad õigusrikkumised. Raskendavad asjaolud puuduvad

II MENETLUSE KÄIK JA KAEB

US

C.H .a kaebuse kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas 27.08.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumajale Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 02.08.2013.a otsuse peale.

Koos venekeelse kaebusega esitas C.H ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. 18.09.2013.a Viru Maakohtu määrusega rahuldati C.H taotlus osaliselt ning määrati talle kaitsja isiku kaitsmiseks väärteoasja nr 4-13-5635 menetluses kohtus ja õigusdokumendi, s.o kaebuse koostamiseks.

Viru Maakohtu 19

- ja .12.2013.a määrusega jäeti C.H kaebus Politsei Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 02.08.2013.a otsuse peale käiguta ning anti kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 20 päeva alates väärteoasjas nr 4-13-5635 riigi õigusabi osutaja määramisest advokatuuri poolt.

Riigi õigusabi korras äras advokatuur C.H kaitsjaks Irina mä

Gromtsevi, kes esitas Viru Maakohtule 16.10.2013.a kaebuse, milles palub tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 02.08.2013.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,13,004966 ja lõpetada menetlus C.H suhtes. Tagastada konfiskeeritud seade Cobra-360 Laser seerianumber B052000368, toitejuhe ja kasutusjuhend.

Kaebuse kohaselt esitab kaebuse esitaja kaebuse, kuna ei ole toime pannud otsuses märgitud väärtegu. 12.07.2013.a politseitöötaja, juhtides PPA eraldusmärke mitteomavat sõiduautot, andis valgussignaali, kohustades peatuma kaebuse esitaja poolt juhitava sõiduauto. Kaebuse esitaja liikluseeskirju ei rikkunud. Kaebuse esitaja peatas oma sõiduauto ning politseitöötaja kontrollis

4( ) kaebuse esitaja dokumente. Politseitöötaja, vaadates üle auto salongi, küsis kaebuse esitajalt „kus on seade“, mille kinnitust ta nägi esiaknal, mille peale kaebuse esitaja vastas, et ta ei ole rikkunud mitte mingeid liikluseeskirju. Politseitöötaja märkis, et kaebuse esitajal on võimalus välja anda kasutamiseks keelatud seade, täpsemalt öeldes „tema juuresolekul seade lõhkuda ja edasi sõita“, vastasel juhul tuleb sõita PPA jaoskonda sõiduauto läbiotsimiseks. Kuna kaebuse esitaja oli kindel, et tal puuduvad seadusega keelatud seadmed, siis ta sõitis politseijaoskonda sõiduauto ülevaatamiseks. Politseijaoskonnas oli sõiduauto ülevaatamisel kindalaekast võetud ära seade Cobra. Kaebuse esitaja suhtes koostati väärteoprotokoll ning kohtuvälise menetleja otsusega karistati kaebuse esitajat LS § 228 järgi.

Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole seadust rikkunud. Kaebuse esitaja sõiduauto kindalaekast äravõetud seade on ette nähtud täiendava liiklusohutuse tagamiseks. Näiteks hoiatada lähenevast rongist, jne.

Sellest, et antud seade omaks kiirusmõõteseadme avastamise funktsiooni või võiks tekitada häireid antud seadme töös, ei ole kaebuse esitajale midagi teada. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, mille alusel kohtuvälist menetlust teostav isik jõudis järeldusele, et kaebuse esitaja sõiduautost äravõetud seadme puhul on tegemist seadmega, mis võimaldab kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida.

Väärteoprotokollile ei ole lisatud mingeid tõendeid, mis tõendaksid, et kaebuse esitajalt äravõetud seadme puhul on tegemist seadmega, mis võimaldab kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida. Kaebuse esitaja leiab, et temalt äravõetud seadmel ei olnud omadusi, mis võimaldaksid kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida, otsuses märgitud kohas (Jõhvi vald, Ida-Viru maakond; Tallinna-Narva mnt, 164 km) ning otsuses märgitud ajal (12.07.2013 kl 10.06).

Kaebuse esitaja ei ole temalt äravõetud seadet mitte kordagi sihipäraselt kasutanud, seade oli lihtsalt sõiduauto kindalaekas.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema sõiduautost äravõetud ja konfiskeeritud seadet ei ole v

äärteo toimepanemisel kasutatud ning selle äravõtmine on ebaseaduslik. Kaebuse esitaja soovib seejuures märkida, et alates 2011.a ei oma kaebuse esitaja elukohta, kuna temaga lõpetati üürileping, sest tal puudub kehtiv elamisluba Eesti Vabariigis. Äravõetud seade oli hoiul kaebuse esitaja sõiduautos.

Kaebuse esitaja taotleb määrata ekspertiis kaebuse esitaja sõiduautost äravõetud seadme suhtes ning esitada eksperdile küsimus: kas antud seade võimaldab kiirusmõõteseadet avastada või selle tööd häirida. Kaebuse esitaja taotleb eksperdi osavõttu kohtuistungist.

Viru Maakohtu 21.10.2013.a määrusega kaebuse esitaja kaitsja taotlus rahuldati ning määrati ekspertiis konfiskeeritud seadmele anti-radar Cobra-360 Laser seerianumber B052000368.

III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Kohu tunnistajad A U ja R T ning eksperdi P L . s kuulas üle kaebuse esitaja,

Kohus avaldas ja uuris i e

järgmise d tõend id: - (tl 51-52);

väärteoprotokoll - (tl 55-57);

asitõendi vaatlusprotokoll - evalve meetme kohaldamise protokoll (tl 61-62);

järel

5( ) - Politsei-

ja Piirvalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse 02.08.2013.a otsus (tl 63-64); - videosalvestused (tl 108);

- ekspertiisiakt nr 13E-IR0002 koos fototabeliga -138);

ja õiendiga (tl 135 - kasutusjuhend seadme Cobra kohta (tl 156-162).

II KOHTU PÕHJENDUSED

C.H esitas 27.11.2013.a toimunud kohtuistungil taotluse kohtuniku taandamiseks. Vastavalt VTMS)

26 lg 4 lause 2 ainuisikuliselt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi § väärteoasja arutav kohtunik lahendab taandamise taotluse ise eraldi määrusega, istungit pidamata, või istungi protokolli märgitava põhistatud määrusega või taandamise taotluse rahuldamata jätmise korral esitab taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis.

Kohus jätab C.H taotluse kohtuniku taandamiseks rahuldamata. See, et kohtunik osales väärteoasja nr 4 7426 menetluses menetlejana, kus C.H oli menetlusalune isik, ei ole põhjuseks, miks kohtunik ei saa olla erapooletu käesolevas asjas menetlejana. -08-7426 Viru Maakohtu 28. aprilli 2010.a otsus ja Väärteoasjas nr 4 tühistati lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja tema kaitsja, tunnistajatena A U ja R T , ekspert P L ning kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasjas kogutud kõiki tõendeid ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt - kaebajale määratud karistuse osas ja selles osas saab kohus teha VTMS § 132 p 2 alusel asjas uue ot - suse. Väärteomenetluse lõpetamise aluseid kohus asjas ei tuvastanud.

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib kohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja LS § 73 lg 8 otsuse kohaselt rikkus C.H

nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § järgi. LS § 73 lg 8 kohaselt mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. LS § 228 kohaselt ootorsõiduki juhtimise eest, milles m asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. ntud väärteokoosseis ei eelda, et juht peab autoga Seega a sõites kasutama antiradarit, koosseisu realiseerimiseks on piisav, kui juhil on sõites vähemalt hooletusest autos antiradar.

Seda, et C.H poolt 12.07.2013.a kell 10:06 juhitud mootorsõiduki Saab 9-3 kindalaekast oli avastatud seade Cobra 360 Laser koos toitejuhtme ja kasutusjuhendiga tõendavad Aleksandr Urbi ütlused, mille tegelikkusele vastavuses tunnistaja ei ole kohtul alust kahelda . et , kuna need haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega Nimetatud ütlustest tuleneb see, ühel suvepäeval, ta ei mäleta täpselt kuupäeva, ta teostas liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva maanteel Jõhvi lähedal. Siis kui ta keeras Jõhvis Jaama tänavalt Tallinn-Narva maantee poole, siis mööda Tallinn Narva mnt sõitis üks auto, mille peale reageeris tema patrullsõidukis olev -

6( ) seade. Nende seade reageerib elektroonilistele seadmetele, mis võimaldavad avastada kiirusmõõtja tööd. Ta sõitis sellele sõidukile järgi. Tema patrullautos olev seade pidevalt töötas, reageeris sellele autole. Siis kui ta lülitas vilkurid sisse, ta nägi, kuidas isik võttis tuuleklaasi alt ühe seadme ja võttis selle ära. Tema autos olev seade enam ei töötanud ja lõpetas oma töö. Tunnistaja oli autos üksinda, sellepärast kutsus ta isiku Jõhvi politseijaoskonda, kus juba teiste politseiametnike juuresolekul vaatasid nad sõiduki läbi ja kindalaekast avastasid kiirusmõõteseadme tööd avastada võimaldava seadme.

Nimetatud tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavust tõendavad videosalvestused, mida kohus vaatas kohtuistungil. Vastavalt VTMS § 31 lg 11 kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud, võib see - salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on need tingimused täidetud ning salvestiste puhul on tegemist iseseisvate tõenditega. Esimeselt salvestiselt nähtub see, kuidas tunnistaja A. U otsib läbi kaebuse esitaja C.H

mootorsõidukit ning see, et ta leidis kindalaekast seadme Cobra koos toitejuhtmega, mis oli juhipoolse ukse taskus. Teiselt salvestuselt nähtub see, et politseisõiduk hakkas liikuma 12.07.2013.a kell 10:04 ning liikudes mõned minutid reageeris politseiautos olev seade kaebuse esitaja autole signaaliga. Teistele liikuvatele mootorsõidukitele politseiautos olev seade ei reageerinud. Samuti nähtub sellest salvestusest see, et kaebuse esitaja paneb midagi enda mootorsõidukis kindalaekasse.

Tunnistaja A U toimepanemise on kohtueelsel uurimisel antud ütlustes toonud välja väärteo ajana selle, et 26.06.2013.a olles teenistusel kella 22.46 paiku teostas ta eravärvides patrullsõidukiga liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva mnt 164. km-l. Kohus kuulas seoses selle vastuoluga tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel üle nii tunnistaja A U kui ka T väärteoasja menetlenud kohtuvälise menetleja ametniku R ning kohus nõustub nende põhjendus ega, et käesoleval juhul on tegemist inimliku eksitusega, sest väär t teo toimepanemise aeg nähtub ka videosalvestuselt erinevus ütlustes ning see ei muuda tunnistaja A. U kohtumenetluses antud ütlusi ebausaldusväärseks. enda ütlustes toonud Tunnistaja R T on välja selle, et arvatavasti on lihtsalt viga tekkinud, a ülekuulamine toimus arvutis, n kun eil on seal väga palju tunnistaja ülekuulamise planke ees, tavaliselt võetaksegi mingi eelnev plank, muudetakse kuupäevad ära ja kirjutatakse ütlused uuesti. Harva juhtub, et see kuupäev jääb lihtsalt muutmata ja tekib viga. Tunnistaja A. U ütluste kohaselt arvab ta, et on tekkinud trükiviga või inimlik viga, sest tegemist oli kindlasti päevaga, seda ta mäletab. Tal oli päevane vahetus, mis kestab neil kell 08:00 kuni 20:00 ja see oli kuskil lõuna paiku.

Seda, et C.H poolt juhitud mootorsõidukist leiti väärteoprotokollis toodud ajal seade Cobra 360 Laser tõendab ka järelevalve meetme kohaldamise protokoll, mille kohaselt on see koostatud 12.07.2013.a PPA Ida Prefektuuri poolt, järelevalvemeetmele allutatud isikuks on C.H ning järelevalve meetme kohaldamise alguseks on: 12.07.2013.a kell 10:35. Nimetatud protokolli kohaselt välijuht A vaatas läbi sõiduauto Saab 9 U -3, reg nr xxx keelatud eseme avastamiseks. Meetme rakendamise tulemuse kohaselt kiirusmõõteseadme tööd avastada võimaldab seade leiti kindalaekast ning selle toitekaabel avastati juhi uksetaskust. Tegemist on kohtu jaoks usaldusväärse tõendiga ning kohus leiab, et menetlustoimingute, s.o tunnistaja A U ülekuulamise ja järelevalve meetme kohaldamise läbiviimise aegade kattuvused on selgitatavad tunnistaja R. T poolt välja tooduga, mille kohaselt kuna sõiduki läbivaatus toimus õues, siis ta kasutas oma käe peal olevat mehhaanilist kella kellaaja vaatamiseks ja tunnistaja kuulati üle siseruumides arvuti taga ja ilmselt juhtuski nii, et tema käe peal olev kell näitas valet aega. Samasuguse selgituse kellaaegade kattuvuse põhjuse osas on välja toonud tunnistaja A. U .

7( ) Seda, et kaebuse esitaja autost ära võetavaks seadmeks oli seade Cobra 360 Laser seerianumbriga B052000368 tõendab ka 12.07.2013.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks anti-radar Cobra – 360 Laser, üks toitejuhe ja üks kasutusjuhend. Seade on valmistatud Hiinas. Se - ade on musta värvi. Seadmel on 5 nuppu: vol, dim, mute, I mute, city.

Kaebuse esitaja vaidlustab selle, et tema poolt juhitud mootorsõidukist ära võetud seade omaks kiirusmõõteseadme avastamise funktsiooni või võiks tekitada häireid antud seadme töös. Kui vaadata väärteoprotokollis ära toodud väärteo kirjeldust, millega kohus on seotud, heidetakse kaebuse esitajale ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, sõidukis oli seade, mis võimaldab avastada liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet või häirida selle tööd.

Kohus leiab, et ekspertiisiaktiga nr 13E-IR002 ja eksperdi P L kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud see, et ekspertiisiks esitatud anti radar Cobra 360 Laser võimaldab avastada - liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet ning ekspertiisiks esitatud seade on töökorras. Asjaolu, et see seade võib häirida ka kiirusmõõteseadme tööd kohtuliku uurimise käigus tõendamist ei leidnud.

Nimetatud e - kspertiisiakti kohaselt kiirusmõõteseadme sisselülitamisel reageeris seade 13E IR0002A märguandega „K“ ekraanile ja umbes viie sekundilise helisignaaliga. Kiirusmõõteseadme väljalülitamisel kadus seadme 13E IR0002A ekraanilt märguanne. - Korduvad katsed andsid sama tulemuse. Ekspertiisaktist nähtub, et ekspertiisi läbiviimisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusemõõdikut KUSTOM HR-12. Kohtul puuduvad alused kahelda eksperdi P L

, mille kohaselt ütluste usaldusväärsuses laboris kasutatakse tüüpilist politseiradarit ja politseiradarid töötavad ainult kindlaksmääratud sagedustel. Esimene sagedus, millele see seade reageeris antud ekspertiisi käigus oli K sagedus, s.o 24, 1 GHZ, sellel sagedusel töötavad - politseiradarid. See seade, avastab politseiradari, mis töötavad sagedustel K, KA, KU ja X. See seade, mis oli esitatud ekspertiisiks, ta võimaldab tuvastada just nimelt neid sagedusi.

Lisaks nimetatud tõenditele tõendavad seda, et tegemist oli seadmega, mis võimaldab avastada liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet, ka nimetatud seadme kasutusjuhend, mille kohaselt tegemist on üliefektiivse digitaalse Xtreme Range Superheterodyne tehnoloogiaga laser/radardetektoriga. Nimetatud kasutusjuhendi kohaselt tänu ülikiire avamise skeemile tagab XRS tehnoloogia laiendatud avastamisulatuse ja kõige kiirema ennetava teavitamise ka kõige kiiremate radarite-detektorite rünnakutest. Häiresignaalid selliste signaalide avastamisel nagu: radari signaalid (sagedusdiapasoonidel X/Ultra X, K/Ultra K, Ka ja Ku signaalintensiivsuse kuvamisega), laseri signaalid, Safety aalid, Spektre I ja IV+ signaalid. See detektor on loodud kiiruse kontrollimise signaali, mis võib ootamatult täiskiirusel tekkida, silmapilkseks avastamiseks.

Kohus leiab, et see asjaolu, kas nimetatud seadmel on veel mingeid muid funktsioone, nt kaebuse esitaja poolt välja toodud liiklusohutuse tagamise funktsioon, tähendust andmaks ei oma hinnangut sellele, kas oma tegevusega kaebuse esitaja täitis väärteo objektiivse koosseisu. Kohus peab tuvastama selle, kas kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõidukist leitud seade võimaldab avastada kiirusmõõteseadet või selle tööd häirida.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ekspertiisiaktiga, eksperdi ütlustega ja seadme Cobra kasutusjuhendiga on tõendatud see, et see seade võimaldab avastada kiirusmõõteseadet. Kohus leiab, et väärteo objektiivne koosseis on täidetud juba siis, kui see seade võimaldab avastada ühe kasutatava kiirusmõõteseadme ning ta ei pea avastama kõiki Eesti politsei poolt kasutatavaid kiirusemõõteseadmeid. Seega on kaebuse esitaja täitnud enda käitumisega LS § 228 objektiivse

8( ) koosseisu, kuna ta juhtis 12.07.2013.a kell 10.06 Ida- -Narva mnt Virumaal, Jõhvi vallas, Tallinn

164. km mootorsõidukit, milles asus kiirusmõõteseadet avastada võimaldav seade.

Kohus leiab, et C.H pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Vastavalt KarS -le 3 isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab § 16 lg süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et tunnistaja A U

ütlustega ja videosalvestustega on tõendatud see, et C.H ka kasutas seda seadet ning pärast seda, kui eritunnusteta politseisõiduk andis talle peatumismärguande, siis isik üritas seda seadet politsei eest varjata. See aga kohtu hinnangul näitab seda, et isik oli teadlik, et tegemist on Eesti Vabariigis keelatud seadmega. Kaebuse esitaja ütlused selle kohta, et ta ei ole seadet Cobra kasutanud, ei ole kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ning on seetõttu ebausaldusväärsed.

Teo õigusvastasust välistavaid asj arS § 32 lg 1 sätestab, et aolusid kohtule esitatud ei ole. K isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtu le esitatud ja kohus leiab, et C.H on talle süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 Kohus leiab, et C.H ei olnud -aastane. keelueksimuses vastavalt KarS § le 39, mille kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma - teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. C.H käitumine, kus ta asus seadet Cobra varjama, vahetult peale kinnipidamist näitab selgelt, et ta ei olnud keelueksimuses ning kui ta . oleks seda ka olnud, siis oleks see olnud välditav

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kohtuistungil leidis tõe

s liikluseeskirja § 228– ndamist see, et C.H rikku 12.07.2013 kell 10.06 Ida- Viru maakonnas, Jõhvi vallas, Tallinn-Narva mnt 164. km liikudes Narva suunas, juhtis mootorsõidukit, milles asus kiirusmõõteseadet avastada võimaldav seade. Väärte õigesti gu on kvalifitseeritud C.H – pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § järgi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele.

C.H on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS § alusel rahatrahviga 65 trahviühikut s.o 260 eurot.

LS § 228 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusmõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, karistatakse rahatrahviga k uni 100 trahviühikut.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis

C.H puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

9( )

Karistust kergendava asjaoluna on kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud seda, et isikul puuduvad kehtivad õigusrikkumised. Vastavalt KarS § 57 lg le 2 karistuse kohaldamisel võib - arvestada ka lõikes 1 loetlemata asjaolusid ning seega mitte raskendades kaebuse esitaja olukorda kaebuse läbivaatamisel arvestab ka kohus selle karistust kergendava asjaoluga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuvälise menetleja otsusega on karistatud kaebuse esitajat rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, mis on üle keskmise määra. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et käesoleval juhul on põhjendatud karistada C.H-d sanktsiooni alammäära lähedase

0 trahviühikut, mis on 4 karistusega, s.o rahatrahviga 1

0 eurot, arvestades tema süü suurust ning ka seda, et esineb karistust kergendav asjaolu. Asjaolu, et kaebuse esitajal puudub legaalne sissetulek ei välista tema karistamist rahatrahviga. Vastavalt KarS § 72 lg le 1 kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus - selle tasumata osa arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud - korras.

Lähtudes eelk

irjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et C.H kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Politseija Piirivalveameti tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse .a otsu vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 02.08.2013 s väärteoasjas nr 2440,13,004966 iselt karistuse määramise osas ning mõista osal C.H `le karistuseks LS eurot. Muus osas (s. h § 228 alusel rahatrahv 15 trahviühikut ehk 60 kiirusmõõteseadet avastava seadme Cobra-360 Laser seerianumber B052000368, toitejuhtme ja kasutusjuhendi konfiskeerimise ja kohtuotsuse jõustumisel hävitamise kohta) jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. - Vastavalt LS § 263 lg le 6 kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib LS § des 215 ja 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud - eseme.

Vastavalt LS § 263 lg –261 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on -le 2 §-des 201 Politseija Piirivalveamet ning seega on käesolevat väärteoasja menetlenud pädev kohtuväline menetleja ning kohtu hinnangul väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

Kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole see

põhjendatud, arvestades kaebuse esitaja süü suurust (väärtegu pandi toime otsese tahtlusega) ning ka avalikku menetlushuvi. Lubatavaks ei saa pidada seda, et isikute poolt juhitavates mootorsõidukites on seadmed, mis võimaldavad kiirusmõõteseadet avastada ning mille tulemusena isik vabaneb lubatust suurema kiirusega sõites vastutusest. Ületades karistamatult lubatud sõidukiirust seab isik ohtu nii enda kui ka kaasreisijad.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt menetluskulude arvestamisel tuleb järgida kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Nimetatud põhimõttest tulenevalt tuleb menetluskulud väärteomenetluses välja mõista süüdlaselt. on antud Viru Maakohtu 18.09.2013.a määrusega riigi C.H õigusabi kaebuse rahuldamata jätmise korral kohustusega osamaksetena osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tegemist on jõustunud määrusega ning isik ei ole vaidlustanud riigi õigusabi andmise viisi. Antud asjas on menetluskuluks kohtu poolt määratud radaridetektoriekspertiisi tegemise kulu, mis vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õiendile

10( ) on 86 eurot ning määratud kaitsjale riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest makstav tasu 686, 16 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neis riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse osaliselt. Arvestades C.H-le antud riigi õigusabi andmise viisi, tema varalist seisundit ja seda, et kohus rahuldas osaliselt kaebuse peab kohus põhjendatuks mõista ka itajalt välja menetluskuludena 100 eurot, jättes ülejäänud ebuse es menetluskulud riigi kanda.

menetluskulude 100 eurot tasumine Võimaldada C.H-l ositi kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik