4-13-8607/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.jaanuar 2014.a. Võru kohtumaja,

kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-13-8607

Kohtukoosseis

kohtunik Roomet Sõnna

Väärteoasi

D.Z

,

isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxx-xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

FIE

Volfgang D.Z traktorist, kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 02.12.2013.a. otsuse

nr 2860,13,002417 peale.

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 2 kohus o t s u s t a s : rahuldada E. V. kaebus ja tühistada osaliselt lisakaristuse määramise ja rahatrahvi kandmise osas Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 02.12.2013.a. otsus nr 2860,13,002417. Teha uus otsus: Süüdi tunnistada E. V. Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 145 (ükssada nelikümmend viis) trahviühiku suuruses, s.o. 580 (viissada kaheksakümmend) eurot. KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata E. V. 580 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 8 (kaheksa) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 50 senti. Rahatrahv tuleb E. V. tasuda igakuuliste maksetena Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (AS Swedbank), viitenumber on 10220135291871. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks igakuuliste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri

korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 02.12.2013.a. otsusega nr 2860,13,002417 karistati E.

V. Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel selle eest, et ta 5.novembril 2013.a. kella 21.53 ajal Võru maakonnas Antsla vallas Antsla-Kanepi tee 2.kilomeetril juhtis mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga 783 TJH seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,37 mg, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 lugeda lõplikuks tulemiks 0,32 mg/l kohta, millega D.Z rikkus Liiklusseaduse §-de 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 nõudeid, 145 trahviühiku suuruse s.o. 580-eurose rahatrahviga ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks (tl 5).

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU

E. V. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt pole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja on mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja ta tunnistab end täielikult süüdi. Kaebuse esitajal pole vaidlust määratud rahatrahvi suhtes, kuid määratud lisakaristus on teda ja perekonda terviklikult ebaproportsionaalselt koormav. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnormi, jättes arvestamata kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus on karistuse määramisel tavapraktikas kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses). Kaebuse esitaja ei asunud teadlikult sõidukit juhtima arvates, et paari tunni möödudes on üks tarbitud õlu väljahingatud ja joobeseisundit ei eksisteeri. Joobes sõiduki juhtimine on raske rikkumine, mis on karistamist väärt, kuid samas tuleb karistuse määramisel arvestada, et eksisteeris kergendav asjaolu. Vaidlust pole selle üle, et kaebuse esitajat on hiljuti karistatud liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuid varem pole teda joobeseisundis sõiduki juhtimise eest karistatud. Sõiduki joobes juhtimise näol on tegemist ühekordse rikkumisega, milliseks see jääbki, kinnitab kaebuse esitaja, olles omad järeldused sellest teinud. Muuhulgas palub kaebuse esitaja kohtul arvestada karistuse määramisel, et arvestades abikaasa tööl käimise kellaaegu (kl 6-16), on vaid kaebuse esitajal võimalik väiksemat last viia lasteaeda ja sealt tagasi tuua, kodu ja lasteaia vahemaa on üle 3 km ning abikaasal pole võimalik eeltoodud põhjusel last ise sõidutada. Lisaks sellele teenib pere ülalpidamiseks määrava sissetuleku kaebuse esitaja, kes ametilt on traktorist põllumajandusettevõtja juures, kelle tööülesannete hulka kuulub tihti ka sõiduautoga liikumine ja asjaajamine. Traktoristi ametis töötamise esimeseks eelduseks on kehtivad juhiload. Abikaasa on alles tööle asunud, teenides igakuiselt vaid 317 eurot netopalka, millest ilmselgelt ei piisa neljaliikmelise perekonna ülalpidamiseks. Määratud lisakaristuse kandmise näol muutuks äärmiselt küsitavaks teise töökoha leidmine. Hiljuti tekkisid perekonnal ka suuremad väljaminekud seoses elukoha vahetusega. Rahalise karistuse suudab kaebuse esitaja kuidagi tasuda, kuid juhilubade äravõtmine mõjutaks perekonna toimetulekut kapitaalselt. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes VTMS §-dest 79 lg 2 ja lg

3 (5)

3 p 2 ja 120, KarS §-dest 56 lg 1 ja 66 lg 2 palub kaebuse esitaja kohtul tühistada väärteoasjas 02.12.2013.a. langetatud otsus menetlusõigusnormi rikkumise tõttu; teha asjas uus otsus, arvestades kaebuses esitatud põhjendusi ja võimaldada rahatrahvi tasumist osamaksetena. Kaebuse esitaja palub kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED

VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 17-18) leiab kohtuväline menetleja, et D.Z-ile koostatud väärteoprotokoll on õiguspärane ja selle koostamisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud, et E.

V. on 18.10.2013.a. otsusega karistatud Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi (liiklusõnnetuse põhjustamine, millega tekitati teisele osapoolele varaline kahju). Nii liiklusõnnetuse põhjustamise, kui ka alkoholijoobes juhtimise eest saab karistusena ära võtta juhtimisõiguse ning need kuuluvad politsei poolt vaadates erilise tähelepanu alla ning nende rikkumiste eest määratakse tavalistest liiklusseaduse rikkumisest suuremad karistused. Karistuse määramisel oli kohtuväline menetleja seisukohal, et kuna E. V. karistati hiljuti ühe sellise raske rikkumise eest rahatrahviga, siis oleks ta pidanud ise tegema omad järeldused ning edaspidi liikluses olema tähelepanelikum ning jälgima liiklusseaduse nõudeid.

Samas pani ta suhteliselt väikese aja jooksul toime teise liiklusalaselt raske rikkumise. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub õigustus. Alkoholijoobes juhtimine on võetud politsei poolt range kontrolli alla ning rikkumise korral kuulub see rangelt karistavate õigusrikkumiste hulka. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebust saab lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhil olla ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem alkoholi. LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud sõiduki juhtimine joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kohus leiab, et E. V. süü Liiklusseaduse §-de 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 nõuete rikkumises on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning alkomeetri väljavõttega, millest nähtuvalt on 05.11.2013 E. V. tuvastatud alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF -0032 väljahingatavas õhus alkoholi 0,37+/- 0,05 lõplik tulem 0,32 mg/l kohta;

E. V. poolt kohtuvälisele menetlejale 5.novembril 2013.a. antud ütlustega (tl 21), mille kohaselt jõi ta samal päeval kella 19 paiku põllult tulles ära purgi õlut ning kella 21.30 ajal hakkas sõitma koju Vana-Antslasse, arvates et on juba kaineks saanud; tunnistaja Raul Sikka ütlustega (tl 23), et liikluskontrolli Antsla vallas teostades tuli neile 05.12.2013 vastu auto kiirusega 71 km/h, sõiduk peatati, selle juht E. Vaiksaar tundus kahtlase olekuga ja indikaatorvahendiga kontrollimisel

4 (5) tuvastati tal puhumisel õhus alkoholi näit 0,36 mg/l kohta. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on E. V. käitumine, mis seisnes selles, et ta juhtis sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, õigesti kvalifitseeritud väärteona LS § 224 lg 2 järgi, mis näeb ette sõidukijuhi vastutuse muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 17 lg 3 ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. E. V. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. E. V. on LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid. LS § 263 lg 2 järgi on LS §-des 201-261 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Politseija Piirivalveamet, prefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Seega on Politseija Piirivalveamet pädev menetlema E. V. poolt toimepandud väärtegu. Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise äravõtmist 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. D.Z-i on kohtuväline menetleja karistanud

145 trahviühiku suuruse rahatrahviga, s.o sanktsiooni 29/60 määras. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja arvestanud D.Z-i suhtes otsuse tegemisel vastutust kergendavate ja raskendatavate asjaoludega. VTMS § 74 lg 1 p 10 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale antud ütlustes on D.Z avaldanud (tl 22), et ta kahetseb, et antud teoga hakkama sai. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on üks karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus. E. Vaiksaar kinnitab kohtule, et sõiduki joobes juhtimise näol oli tegemist ühekordse rikkumisega, milleks see jääbki, ta on omad järeldused sellest teinud (tl 3). Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas

E. V. vastutust raskendavaid asjaolusid. E. V. on ühel korral väärteokorras karistatud (tl 26-27). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuid samas D.Z süü ei ole suur. Süü suurust iseloomustavad muuhulgas isiku poolt koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, isiku käitumine teo toimepanemise ajal jne. Kohus peab piisavaks tagamaks E. V. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist kohtuvälise menetleja poolt kergemaliigilise karistuse rahatrahviga ligi sanktsiooni keskmises määras, s.o. 145 trahviühikut. Samas arvestades asjaolusid, et D.Z süü hindamisel tuleb arvestada tema vastutust kergendavat asjaolu puhtsüdamlikku kahetsust; isik ei ole varem karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis; tal ei olnud kontrollimisel kõrge alkoholisisaldus väljahingatavas õhus; E. V. ülalpidamisel on kaks väikest last (8- ja 2- aastanetl 7,8); tema tööülesannete täitmiseks on vajalikud B-kategooria juhiload (tl 10), mistõttu ta võib kaotada töökoha; leiab kohus, et tema suhtes ei ole KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärkide

5 (5) täitmiseks vajalik kohaldada lisakaristustmootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Neil asjaoludel rahuldab kohus E. V. kaebuse ja tühistab Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 02.12.2013.a. otsuse nr 2860,13,002417 osaliselt lisakaristuse määramise ja rahatrahvi kandmise osas. Võttes täiendavalt arvesse E. V. vastutust kergendavat asjaolu puhtsüdamlikku kahetsust ja süü ulatust, teeb kohus uue otsuse, millega jätab jõusse kohtuvälise menetleja otsuse, millega tunnistati E. V. süüdi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks rahatrahv 145 trahviühiku suuruses, s.o. 580 eurot, kuid tühistab talle kohtuvälise menetleja poolt lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Arvestades D.Z majanduslikku olukorda, tal on kaks ülalpeetavat, määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et 580 euro suurune rahatrahv tuleb D.Z tasuda ositi 8 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 72,50 eurot. Kohtunik: