1-11-14202/80 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14.01.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-14202 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Kaitsja Tõlk Elle Karm Marina Valge Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

U.R , isikukood 37503173717, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx

Karistuse kandmise algus 07.09.2012 lõpp 12.07.2014

ja

Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76, § 871; KrMS § 4261, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. U.R

Kohaldada U.R suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 2 aastat alates isiku tähtaegsest vanglast vabanemisest 12.07.2014.

Määrata karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks Viru Vangla

U.R

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1

5 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) kohas aadressil: xxxx; elama kohtu määratud alalises elu

2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal hooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada U.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS §

75 lg 2 p 2, 4,7

alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega

Välja mõista U.R-ilt menetluskuluna riigituludesse 137,40 eurot kaitsetasu adv. Marina Valge

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 №rdea Bank

Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Valge & Uiga kasuks 137,40 Marina Valge poolt

eurot (sh käibemaks 20%) adv.

süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. U.R-i

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 21.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .R-i U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

U.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.09.2012 kohtuotsusega KarS § 121; § 202 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4,5,7,8; § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 239 lg 2 alusel vähendati karistust 1,3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistus Viru

Maakohtu 20.04.2011 otsusega mõistetud karistusega 3 kuud 25 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistusest arvati maha ärakantud karistus 3 kuud 25 päeva ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikult kuulus ärakandmisele 1 aasta 10 kuud 5 päeva.

Karistuse kandmise algus

07.09.2012 ja lõpp 12.07.2014. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kohtuistung:

U.R taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et teda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vangistust kannab 2-st korda. Vabanedes hakkab elama vanemate juures. Teed kriminaalsesse minevikku tagasi enam ei ole. Peale vabanemist i ole. hakkab käituma seaduskuulekalt ning asub tööle. Garanteeritud töökohta e

Saab xxxx, mis on seotud raske nahahaigusega. Kinnipeetav avaldas veel, et kui talle varem määrati üldkasulik töö, siis haiguse tõttu ei olnud tal võimalik seda teha, vaid ta pidi vahepeal haiglaravil olema. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Isikut on karistatud kriminaalkorras 9- korral ning 5-l korral on isik allutatud kriminaalhooldusele, mil ta ei suutnud kontrollnõudeid täita.

Isikul on vangistuse jooksul 4 distsiplinaarkaristust, millest 2 on kehtivad. Tema nahahaigus ei ole selline, mis nõuaks kohest sekkumist. Arstiabi on tagatud ka vangistuses viibides.

Prokurör toetas Viru Vangla ettepanekut kohaldada kinnipeetava suhtes karistusjärgs et

käitumiskontrolli, kuna varasemalt on isikul olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Isiku tutvusringkond koosneb kriminaalse mõtteviisiga seotud isikutest. Isikul tegelik tahe õiguskuulekalt käituda puudub. Isikul on vaja suunamist õi guskuulekale elule, et

sulanduda ühiskonda, hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist. Kui kohus vabastab kinnipeetava enne tähtaegselt, siis on võimalik rakendada neid samu kontrollnõudeid, mida karistusjärgse käitumiskontrolli korral. Lisaks tuleks arvestada asjaoluga, et kinnipeetaval on haigus, mis vajab isegi haiglaravi. Vabaduses saab kinnipeetav ennast töötuna arvele võtta ja selle kaudu omale töökoha leida. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla iseloomustusest n l, reaalset ähtuvalt on isikut karistatud kriminaalkorras üheksal korra vangla karistust kannab teist korda Kuritegude dünaamika on varavastased kuriteod ja kehaline väärkohtlemine. Kuritegude kavandamise muster kordub, õigusrikkuja käitumine sarnaneb varasemale käitumisele. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav sai enne vangistust xxxx, vabanemisel aga puudub garanteeritud töökoht. Karistusregistri järgi on isik kuriteod toime pannud grupis, seega on isiku suhtlusringis kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Kuriteo i d on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on pöördunud alkohol sõltuvusest vabanemiseks spetsialisti poole kolmel korral, kuid abi saanud ei ole. Alkoholi tarvitamise ja kainuse perioodid vaheldusid. Alkoholiga kuritarvitamise tõttu kaotas töö.

Alkoholijoobes on isik vägivaldne. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Isik on olnud ravil ning enda sõnul ei vaja meditsiinilist sekkumist.

Kinnipeetav Loobus võimalusest asendada vangistust sõltuvusraviga, loodab et on ise piisavalt tugev. Vestluses arutleb kinnipeetav loogiliselt, ent näeb oma tegevuste tagajärgede puhul vaid kahju iseendale. Isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, väldib nendega tegelemist, tarvitades narkootikume ja alkoholi. Probleemide tekkes ei mõista oma osa, tegutseb hetke ajel. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41% (keskmine risk). Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32% (keskmine risk).

Kohtul puudub veendumus, et U.R suudaks käesoleval ajal kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. Varasemad karistused, ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Isikut on allutatud varasemalt kriminaalhooldusele ning ta ei suutnud neid kontrollnõudeid täita. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et .R U

suudaks vabanedes käituda õiguskuulekalt, kuivõrd isikul puudub kindel töökoht, mis on eelkõige majanduslikuks riskiks. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole käesoleval ajal võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, jätkates individuaalse täitmiskava programmi täitmist, mis eelduslikult loob piisava aluse õiguskuulekaks käitumiseks vangistusest tähtaegselt vabanemise järgselt. suhtes tuleb pidada põhjendatuks karistusjärgse

U.R-i kontrolli kohaldamist, kuna see ohjaks korduva kuriteo toimepanemise riski.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Prokurör ja Viru Vangla leidsid, et U.R-i suhtes on otstarbekas kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel juhindutakse KrMS § 4261

. Vastavalt KrMS § 432 lg 3 lahendatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul. ontrollnõueteks Kohtu hinnangul tuleks k määrata KarS § 75 lg 1 nimetatud nõuded ning täiendavate nõuetena lg 2 nimetatud nõuetest:

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume (p 1); otsida endale töökoha või võtma end arvele töötukassas, viimase korral jätkama üldhariduse omandamist (p 4); mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (p 7).

KarS § 871

lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud -

tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega; 3)

arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

K on aristusjärgse käitumiskontrolli aluseks hinnang, et süüdimõistetu vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Kohus on seisukohal, et .R-i U puhul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused täidetud ning tema allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest esitatud materjalidest nähtub, et kohtule tal ei ole

garanteeritud , kuritegusid pani toime,

töökohta et hankida raha sõltuvusainete soetamiseks ning tal puudub tahe õiguskuulekalt käituda. Kohus leiab, et isiku eelnev kuritegelik käitumismuster viitab sellele, et isik vajab juhtimist ja suunamist, et käituda õiguskuulekalt.

Isikut on karistatud mitmeid kord, kuid tulemust ei ole karistused andnud. Karistusjärgne käitumiskontroll on vajalik, et isik oleks motiveeritud hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et .R-i suhtes tuleb kohaldada U

karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga kaks aastat

. KarS § 871 lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871

lg 4 kohaselt, k i ei ui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid võ täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 87

1 lg 5 kohaselt

kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada

süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Kui U.R kuritahtlikult rikub talle pandud kontrollnõudeid võidakse teda vastavalt ja KarS § 331 karistada rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aasta. /digitaalselt allkirjastatud/

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu U.R i kaitsja vandeadvokaadi Marina Valge määruskaebus - jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Valge&Uiga kaudu 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses U.R ile riigi õigusabi osutamise eest. -

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista U.R ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu - vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.

U.R-ilt asuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.R 1 14202 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus 04. m l 2014. a ärtsi Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne nooremreferent

Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 21.03.2014 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON

Parandada kohtuotsuses U.R i isikukood, lugedes õigeks isikukoodiks - XXX.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Käesoleva määruse ärakiri saata asjasse puutuvatele menetlusosalistele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik