3-13-626/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-626

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-626 Haldusasi K.O.i kaebus Politseija Piirivalveameti tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 75,52 eurot Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja K.O. esindaja Ivo Kaurit vastustaja Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.O.i kaebus täielikult rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 14.01.2014. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. 18.09.2012. a tegi Politseija Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Birgit Niin K.O.ile kui mootorsõiduki Toyota RAV4, registreerimismärgiga xxx xxx, eest vastutavale isikule lubatud sõidukiiruse ületamise eest trahviteate nr 223012034244 väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 542 lg 1 alusel, hoiatustrahvi suurus 15 eurot /tl 13/, ja trahviteate nr 223012034247 VTMS § 542 lg 1 alusel, hoiatustrahvi suurus 33 eurot /tl 21/.

2. PPA 10.01.2013 täitmisavalduste alusel algatas Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet 11.01.2013 täitemenetluse nõuete 15,00 eurot ja 33,00 euro sissenõudmiseks /tl 10-11, 18-19/. Kohtutäitur saatis 11.01.2013 K.O.ile täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, millest nähtuvalt kummalegi nõudele lisandus täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituritasu 18,60 eurot, /tl 14-15, 22-23/.

3. 26.02.2013. a pöördus K.O. PPA poole avaldusega selgituste saamiseks ning talle ebaseaduslikult põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 75.52 eurot. Avalduses K.O. leidis, et kuna temale trahviteateid ei saadetud ning ta sai hoiatustrahvidest teada alles kohtutäituri vahendusel, siis puudus PPA-l õigus pöörata ülalnimetatud trahviteateid täitmisele, sest need ei olnud jõustunud (muutunud sundtäidetavaks) menetlusdokumentide kättetoimetamiseks seaduses sätestatud korra mittejärgimise tõttu /tl 27/.

4. PPA 01.03.2013 vastuses nr 2.2-4/35467-2 avaldajale asuti seisukohale, et kohtuväline menetleja on trahviteadete kättetoimetamisel ja tasumata trahvide kohtutäiturile sissenõudmiseks saatmisel järginud vastavatele toimingutele VTMS-s esitatud nõudeid ning seetõttu puudub seaduslik alus täitemenetluse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise lõpetamiseks /tl 29-30/.

5. 20.03.2013 esitas K.O. (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) Tallinna halduskohtule kaebuse PPA toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja PPA tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 75,52 eurot /tl 1-6/.

6. 08.04.2013 kohtumäärusega kohus tagastas kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel /tl 31-32/. 17.05.2013 määrusega kohus rahuldas K.O.i määruskaebuse 08.04.2013 määruse peale, tühistas 08.04.2013 kohtumääruse ja võttis kaebuse menetlusse PPA tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 75,52 eurot, kuna tuvastamisnõue on kahjunõudega juba hõlmatud /tl 56-62/.

7. Vastustajaks tunnistatud PPA (edaspidi ka vastustaja) esitas kohtule 28.06.2013 oma seletused kaebuse kohta 15.05.2013 vastuses kaebaja määruskaebusele /tl 52-55/ ja täiendavalt 07.06.2013 /tl 74-77, 89-90/.

8. 25.06.2013 kohtumäärusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 92/. Pärast seda pooled täiendavaid seisukohti ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja K.O. märgib, et kaebajale trahviteateid ei saadetud ning kaebaja sai hoiatustrahvidest teada alles kohtutäituri vahendusel. Täitemenetluse algusest peale püüdis kaebaja välja selgitada, miks ei ole talle teatatud varem neist trahvidest ning miks on mõlemale trahvile nüüdseks lisatud täitekulusid summas 37,76 eurot, kokku 75,52 eurot. Täitemenetluse vaidlustamine ei andnud tulemusi ning kaebaja pangakontolt debiteeriti täituri kaudu vastustaja kasuks trahvisummad ning täituri kasuks täitekulud nimetatud summas. Samas aga sai kaebaja täiturilt esmakordselt kogu info, sh. trahviteated.

Kaebaja meenutab, et 18.09.2012, kui teda kiiruse ületamise eest trahviti, oli ta teel Pihkvasse sünnipäevale ning naases sealt umbes nädala pärast. Kuid sellegipoolest olid sel ajal kodus tema täiskasvanud poeg, kes oleks ka enda äraoleku ajal postkasti pandud teated igal juhul emale edasi andnud kaebaja tagasituleku järel Pihkvast. Mingeid teateid postkasti pandud ei oldud. Kaebaja perekonnas valitseb totaalne kord ja kõik maksed tasutakse lähtuvalt üksikemast kaebaja seatud korrale, mis ühtib seaduses sätestatuga. Kaebaja on alati olnud seadusekuulekas ning lugupeetud ja au sees kõikide oma tuttavate ja sugulaste seas, millega ta on ka eeskujuks oma lastele.

Kaebajal on postiasutusega alati olnud head suhted ning ükski kiri või teade ei ole kunagi kaduma läinud. Seda tõendab kasvõi asjaolu, et kohtutäituri saadetud teatis jõudis temani esimesel korral ning see toimetati kätte allkirja vastu, nagu seaduslik kord seda ette näeb. Kaebaja ei kasuta kunagi internetti, kuna tal ei ole seda vaja olnud ning ta lihtsalt ei oskagi seda niihästi teha, kui seda kaasaja noored teevad. Kõik töö ja kodu igapäevased toimetamised ajab kaebaja korda kas telefoni teel, posti teel või vahetu kohtumise kaudu.

Tema telefoninumber ja kodune aadress on olnud muutumatu juba üle 15 aasta, mis on teada ka kõikidele asutustele, kellega tal on tulnud lävida selle aja jooksul. Kaebaja leiab, et vastustaja selline käitumine ja asjaajamine ei ole õige, õiglane ega vasta ka seadusele. Temale ei ole menetlusdokumente enne nende kohtutäiturile edastamist kättetoimetatud ega ole seda ka teha püütud. Kõik vastustaja poolt 01.03.2013 selgitusvastuses toodud õigustused on aga alusetu püüe kõrvale hoida seadusest tulenevast vastutusest ja soovist mitte täita oma kohustusi kodanike ees.

Vastustaja ei ole esitanud kaebajale ühtegi enda väiteid kinnitavat tõendit. Kaebaja asub seisukohale, et vastustaja on kohtuvälisel menetlusel, kui toimus hoiatustrahvide nn. kättetoimetamine, ning hoiatustrahviteadete kui menetlusdokumentide jõustumata sundtäitmisele pööramisel, aga samuti siis, kui esitati kaebajale selgitusvastus, käitunud õigusvastaselt, kuna ei ole kohaldanud menetluslikku korda, mis tuleneb VTMS-st. Osundades VTMS § 542 lg 2 p 2, § 543 lg 1, § 41 lg-te 3 ja 4 sätetele leiab kaebaja, et seega saadetakse menetlusdokument isikule tema rahvastikuregistrisse kantud aadressile tähtkirjana koos väljastusteatega, mille saab postitöötaja kätte toimetada üksnes allkirja vastu, kuna lg 3 kohaselt loetakse tähtkiri kättesaaduks väljastusteates märgitud kuupäevast, või elektrooniliselt menetlejale teadaoleval või internetis avaldatud elektronposti aadressile.

Viimasel juhul peab vastuvõtja kättesaamist kinnitama. Kui elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestu tuleb ikkagi menetlusdokument kätte toimetada posti teel vastavalt VTMS §-le 41 lg 3 allkirja vastu, seejuures kasutades väljastusteadet. Tegelikult aga alustas vastustaja enda sõnul kättetoimetamist kodanikuportaali kaudu, mis ei ole seaduseandja mõttes samane internetis avaldatud aadressiga, sest nimetatud aadressi olemasolust kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma isikuna, kes internetti ei kasuta. Internetis avaldatud aadressi all mõeldakse pigem sihilikult isiku enda poolt avaldatud aadressi või ka näiteks aadressi, mille ta on vastaspoolele internetis teatavaks teinud kui enda e-posti aadressi.

Järgnevalt vastustaja saatis elektrooniliselt teated postiasutusele, tegemata neile ülesandeks tähitud kirja kätte toimetada väljastusteatega, sest seda ei ole vastustaja kunagi väitnud. Küll aga nõuab väljastusteate kasutamist seadus. VTMS § 543 lg 2 kohaldub aga üksnes selles märgitud juhul. Siingi näeb seaduseandja ette, et Ametlikes Teadaannetes võib avaldada menetlusdokumendi alles ja üksnes siis, kui isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada.

Käesolevaga leiab kaebaja, et vastustaja ei ole esiteks täitnud seaduses sätestatud korda, s.o. saatnud tähtkirja väljastusteatega, ning seejärel ei ole teinud kindlaks, kas isik elab antud aadressil ega ole seda püüdnudki teha, sest vastasel juhul, oleks pidanud postitöötaja märkima selle asjaolu tagastatud tähtkirjale – „ei ela antud aadressil“. Kui vastustaja oleks täpselt järginud seaduses sätestatud korda hoiatustrahvi teadete kättetoimetamiseks, siis oleks trahviteated ka kaebajale kättetoimetatud, sest kõik varasemad ja hilisemad teated ning kirjad on kaebajani jõudnud, sh. eespool märgitud kohtutäituri teade nendesamade trahviteadete suhtes täitemenetluse alustamise kohta.

Kaebaja leiab, et vastustajapoolne seaduse mittejärgimine menetlusdokumendi kättetoimetamisel (õigusvastane toiming) põhjustaski lõpptulemusena kaebajale kahju täitekulude näol, mistõttu on vastustaja kohuseks seadusest tuleneva vastutuse läbi see kahju kaebajale hüvitada. Kaebaja kaebuse eesmärk on vaidlustada vastustaja toiming, milleks oli ebaseaduslik tegevus trahviteadete kättetoimetamisel ja seeläbi ebaõigesti ning alusetult menetlusdokumendi jõustunuks ning sundtäidetavaks lugemisel ja kohtutäiturile edastamisel. Kokkuvõttes on tegemist ühe toimingu eriosadega, millega jõuti ebaseadusliku, õigusvastase ja kaebajale kahjuliku tagajärjeni.

Nimetatud toiminguga põhjustas vastustaja kaebajale uue kohustuse tekkimise täitekulude näol summas 75,52 eurot, millega põhjustati kaebajale märgitud ulatuses ebaseaduslikult kahju.

Vastustaja Politseija Piirivalveamet palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt oli trahviteadete nr 223012034244 ja 223012034247 kättetoimetamisel järgitud kõiki seadusega kehtestatud nõudeid. VTMS § 543 lg 1 annab kohtuvälisele menetlejale füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutavale isikule trahviteate edastamiseks kaks võimalust – tähitud kirjaga posti teel või elektrooniliselt, kui on aktiveeritud @eesti.ee e-posti aadress. Juhul, kui trahviteate adressaat VTMS § 41 lg 4 kohaselt ei kinnita kolme päeva jooksul, alates selle saatmisest, elektrooniliselt saadetud trahviteate kättesaamist ega tasu määratud hoiatustrahvi, saadetakse trahviteade tähtkirjaga isiku rahvastikuregistrijärgsele aadressile.

Kohtuvälise menetleja poolt otsiti täiendavaid võimalusi trahviteadete kättetoimetamiseks eposti teel: nimelt juhul, kui füüsilise isiku poolt on aktiveeritud @eesti.ee meiliaadress, see aadress on suunatud teisele kehtivale elektronposti aadressile ning isiku ID-kaart omab kehtivat sertifikaati, saadetakse trahviteade esmalt nimetatud aadressile elektroonselt. Trahviteate elektroonsel saatmisel järgib politsei justiitsministri 22.07.2008 määrusest nr 40 tulenevat nõuet ning trahviteated saadetakse elektroonselt digiallkirjastatult ja krüpteeritult füüsilise isiku @eesti.ee posti aadressile.

Selliselt toimiti ka antud konkreetsete juhtumite puhul. K.O. kaebuse kontrollimisel tuvastati, et PPA infosüsteemi POLIS kirjaliku hoiatamismenetluse allsüsteemi HIS teenindav Siseministeeriumi Infotehnoloogia Arenduskeskuse server on 18.09.2012 kontrollinud adressaadi isikukood@eesti.ee elektronposti aadressi olemasolu vastavalt kell 14.39.24 ja 14.44.36, kuid ei saanud positiivset tulemust. Kuivõrd trahviteadete edastamine elektroonselt ei olnud eeltoodud põhjusel võimalik, edastati 18.09.2012 trahviteated kirjaliku hoiatamismenetluse infosüsteemi kaudu AS-le Eesti Post toimetamiseks VTMS § 543 lg 1 alusel tähtkirjaga sõiduki eest vastutava isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile xxxxxxxxx.

AS Eesti Post andmetel prooviti tähtkirju RR193746271EE ja RR193746245EE esmakordselt adressaadile kätte toimetada 20.09.2012 kell 10.46, kuid see ei õnnestunud. Kuna adressaadi poolt ei olnud postiteenuse osutajale esitatud taotlust posti ümber suunamiseks jäeti adressaadi postkasti 21.09.2012 eraldi teatised tähtkirjade olemasolu kohta. 06.10.2012 tagastas AS Eesti Post tähtkirjad RR193746271EE ja RR193746245EE kohtuvälisele menetlejale põhjusega, et tähtkirju ei nõutud hoiutähtaja jooksul. VTMS § 543 lg 3 alusel avaldatakse trahviteated, mida ei õnnestu isikule tähtkirjaga kätte toimetada, Ametlikes Teadaannetes (http://www.ametlikudteadaanded.ee) kahel korral ning loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval.

Seega igal füüsilisel isikul on alati täiendav võimalus kontrollida andmeid Ametlikest Teadaannetest, olenemata elukohast. Nii toimiti ka eelpool nimetatud juhtumite puhul ning trahviteated avaldati Ametlikes Teadaannetes kahel korral (08.10.2012 ja 23.10.2012) ning loeti VTMS 543 lg 3 alusel kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval, s.o 24.10.2012. 01.11.2011 jõustunud Justiitsministri 01.09.2011. a määrus nr 43 “Ametlike Teadaannete põhimäärus” kehtestab teadaannetele aegumistähtajad. Vastavalt määruses olevale näidisloetelule nr 3 on Mootorsõiduki eest vastutava isiku trahviteadete avaldamise tähtaeg maksimaalselt 2 kuud.

Sama määrus kohustab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kõiki aegunud teadaandeid arhiveerima ja avalikult veebilehelt eemaldama. Seega teated (ID:6142644, ID:6464402, ID:6142647 ja ID:6464383 ) olid nõuetekohaselt avaldatud Ametlikes Teadaannetes ning peale avaldamise tähtaja möödumist eemaldatud avalikult veebilehelt ja arhiveeritud. Kedagi ei saa kohustada Ametlikes Teadaannetes avaldatuga tutvuma, kuid selline võimalus on igaühele antud, et mootorsõiduki eest vastutaval isikul oleks võimalik tähtaegselt määratud hoiatustrahv tasuda.

Viitega VTMS § 545 lg 1 ja § 544 lg 2 sätetele märgib PPA, et kohtuväline menetleja kontrollis hoiatustrahvi tasumist ning kuna trahvisumma ei olnud tähtaegselt laekunud, edastati trahviteade kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Automatiseeritud liiklusjärelevalve rakendumisel täiendati VTMS-i eraldi menetlusliigi – kirjaliku hoiatamismenetlusega. Kirjalik hoiatamismenetlus on lihtsustatud menetlus, mille puhul järelevalvet seaduse nõuete täitmise üle teostavad automaatsed seadmed, mis fikseerivad õigusrikkumise ja edastavad vastava teabe (rikkumise salvestise) kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse alustamiseks.

Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine (VTMS § 541 lg 1) lõpetab väärteomenetluse. Automatiseeritud liiklusjärelevalvega seonduvalt oli selge, et kiiruskaamerate poolt fikseeritud kiiruseületamise juhtumeid tavamenetluses lahendada ei ole võimalik, sest selleks kulub riigil ülemäärane inimressurss. Nendest aspektidest lähtudes koostati eelnõu kirjaliku hoiatamismenetluse regulatsiooniga, millega seadusandja kehtestas selle menetlusliigi erisused nii toimepandud teo tõendamiseks, hoiatustrahvi määramiseks kui ka trahviteate kättetoimetamiseks ja vaidlustamiseks.

Üksnes sellisel viisil on tagatud sõidukiomaniku kõrgendatud vastutus, efektiivne ja ökonoomne menetlus ning ülemääraste kulutuste vältimine. Süüteomenetluses on kaebuste esitamine piiratud tähtaegadega, kuid lähtuvalt asjaolust, et trahviteade koostatakse kirjalikus menetluses, on selle vaidlustamise aeg oluliselt pikem kui kiirvõi ülemenetluse kohaldamisel – 30 päeva pärast kättetoimetamist. Trahviteate kättetoimetamise regulatsiooni peamiseks printsiibiks on asjaolu, et isikule peab riigi poolt dokumentide ja teadete kättetoimetamise eesmärgil olema võimalik posti kätte toimetada rahvastikuregistri järgsel aadressil.

Kas isik sellel aadressil ka tegelikult elab, ei ole dokumentide kättetoimetamise aspektist oluline, kuna trahviteate olemasolu kohta postiasutuses jäetakse isikule postkasti teatis tähtkirja olemasolu kohta, st adressaadil on võimalik tutvuda kirja sisuga ka hiljem. Kui isikule ei ole võimalik trahviteadet tähtkirjaga kätte toimetada, siis avaldatakse trahviteade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Trahviteade avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vaheajaga ning loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval.

Vastutaja hinnangul on kirjalikus hoiatamismenetluses nii trahviteate kättetoimetamise kui vaidlustamise regulatsioon piisav ning regulatsioon on toiminud tõrgeteta juba 3 aastat, mistõttu kohtuvälisel menetlejal puudub põhjus asuda seisukohale, et VTMS ei ole kirjaliku hoiatamismenetluse osas õige ja ei vasta kehtivatele seadustele. Vajaduse lihtsustatud menetluse järgi tingib automaatse järelevalve abil tuvastatud õiguserikkumiste suur arv, mille menetluskoormust riik kanda ei suuda. Eestis on vastav lihtsustatud menetluse regulatsioon välja töötatud erinevate Euroopa riikide praktika alusel ning Euroopas on automaatne liiklusjärelevalve ja sellele järgnev lihtsustatud menetlus aktsepteerimist leidnud ka Euroopa Inimõiguste Kohtus.

Trahviteate kättetoimetamise regulatsiooni peamiseks printsiibiks on asjaolu, et isikule peab olema riigi poolt dokumentide ja teadete kättetoimetamise eesmärgil olema võimalik posti kätte toimetada rahvastikuregistri järgsel aadressil. Kas isik sellel aadressil ka tegelikult elab, ei ole dokumentide kättetoimetamise aspektist oluline, kuna trahviteate olemasolu kohta postiasutuses jäetakse isikule postkasti teatis ning ainult pahatahtlik isik jätab sellise teatise tähelepanuta. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et riik on isikutele dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks loonud võimaluse isikul oma e-posti aadressi ühildamiseks riigiportaalis kõikidele kodanikele riigi poolt loodud ametliku e-posti aadressiga.

Politsei kohtuvälise menetlejana kasutab kõikide kirjalike hoiatamismenetluste korral trahviteate kiireima kättetoimetamise huvides esimese võimalusena elektroonilise kättetoimetamise võimalust – kui isiku ametlik e-posti aadress on seadistatud, saabub trahviteade talle e-postiga ning alles juhul, kui isik elektroonilisele kättetoimetamisele vajalikul viisil ei reageeri, edastatakse trahviteade tähtkirjaga. Asjaolu, et K.O. ei reageerinud tema rahvastikuregistri järgsele aadressile postkasti jäetud korduvatele teatistele ega jälginud Ametlikes Teadaannetes avalikustatud dokumente ning sai määratud trahvidest teada alles kohtutäituri kaudu, tuleb lugeda isiku enda hoolsuskohustuse rikkumiseks.

Kuna K.O. ei tasunud määratud hoiatustrahve, trahviteated jõustusid ning pöörati täitmisele seadusega ettenähtud korras. Jõustunud trahviteate kohtutäiturile saatmise tulemusena alustatud täitemenetluse lõpetamisel tuleb kohtutäituri tasu maksta kohtuvälisel menetlejal. Sellise olukorra vältimiseks on seaduses kehtestatud menetluslikud tähtajad, millal (pärast milliseid kohustuslikke toiminguid) tuleb trahviteade lugeda kättetoimetatuks ning millal jõustunuks. Riigile täiendavate kulude tekitamine hoolimata asjaolust, et menetluses on järgitud seaduse nõudeid, saab olla õigustatud üksnes erandlike asjaolude esinemisel – K.O.i kaebuses selliseid erandlikke asjaolusid välja toodud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebusest nähtuvalt K.O. on seisukohal, et PPA on oma õigusvastaste toimingutega põhjustatud talle kahju summas 75.52 eurot. Kaebaja hinnangul seisnevad PPA õigusvastased toimingud (kaebaja sõnul ühe toimingu eri osad) selles, et vastustaja ei järginud kaebajale trahviteadete (hoiatustrahvide) nr 223012034244 ja nr 223012034247 kättetoimetamiseks seaduses sätestatud korda, mistõttu need ei olnud jõustunud (muutunud sundtäidetavaks), kuid PPA esitas 10.01.2013 täitmisavaldused trahvisummade 15,00 eurot ja 33,00 eurot sissenõudmiseks, mille alusel algatas Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet 11.01.2013 täitemenetluse. K.O. leiab, et kui talle oleks edastatud trahviteated ettenähtud korras, siis oleks ta saanud trahvid õigeaegselt ära maksta ja talle ei ole oleks tekkinud lisakulutusi täitemenetluse alustamise tasude 2x19,16 eurot ja kohtutäituritasude 2x18,60 eurot näol. Seega kaebaja väiteil on PPA tekitanud talle ülalnimetatud lisakulutuste põhjustamisega kahju summas kokku 75.52 eurot, mille väljamõistmist vastustajalt ta taotlebki.

2. Vastustaja ühegi kaebaja etteheitega ei nõustu, paludes jätta K.O.i kaebus rahuldamata. PPA on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt oli trahviteadete nr 223012034244 ja nr 223012034247 kättetoimetamisel järgitud kõiki seadusega kehtestatud nõudeid ning kuna trahviteated jõustusid ja K.O. ei tasunud määratud hoiatustrahve, siis pöörati need täitmisele seadusega ettenähtud korras.

3. Vastavalt PS §-le 25 igaühel on õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §- des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega eelpool märgitud sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamisja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu. Osundatud viisideks on haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue (§ 3), toimingu lõpetamise nõue (§ 4) ning haldusakti andmise või toimingu sooritamise hoidumise nõue (§ 6). Vastavalt RVastS § 12 lg-le 1 kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Kohus möönab, et antud juhul, kui vaidlusalused PPA toimingud oleksid õigusvastased, nagu väidab kaebaja, ei saaks olla kahtlust selles, et kaebajale on tekkinud kahju 75.52 euro suuruses summas ja see kahju oleks põhjuslikus seoses nimetatud õigusvastase tegevusega ning K.O.i õiguste kaitsmine ja taastamine ei oleks võimalik muul moel kui kahju hüvitamisega.

4. Samas kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et PPA on kaebajale trahviteadete nr 223012034244 ja nr 223012034247 kättetoimetamisel ja seejärel tasumata hoiatustrahvide sissenõudmisele pööramisel toiminud õiguspäraselt. Sealjuures kohus nõustub põhilises PPA kohtumenetluses esitatud argumentatsiooniga ega korda seda täies ulatuses. Kohus leiab, et K.O.i kaebus ei ole põhjendatud, ning rõhutab oma sellekohase järelduse põhistamiseks eelkõige järgmist.

5. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et PPA on kaebajale trahviteadete nr 223012034244 ja nr 223012034247 kättetoimetamisel rikkunud kehtestatud korda ja et isikule menetlusdokumendi saatmise ainus lubatav viis on selle saatmine tema rahvastikuregistrisse kantud aadressile tähtkirjana koos väljastusteatega. VTMS § 543 lg-s 1 on selgelt sätestatud, et füüsilisele isikule saadetakse trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. VTMS § 543 lg-s 1 viidatud sama seaduse § 41 lg 3 järgi postiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks postiteenuse osutaja väljastusteates märgitud päevast, lg 4 järgi kutse elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse kutse isiku poolt menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Kutsele peab olema lisatud digitaalallkiri ja see peab olema kaitstud kolmandate isikute eest. Kutse saatmisel märgitakse, et kutse kättesaamist tuleb elektronpostiga saatja aadressil viivitamata kinnitada. Elektronpostiga kättetoimetatud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast.

Kui kutse kättesaamist ei kinnitata kolme päeva jooksul, alates selle saatmisest, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse menetleja poolt allkirja vastu isikule kätte. Kohus märgib, et eeltoodut arvestades on järelikult taas ekslik kaebaja arvamus nagu saaks menetlusdokumenti anda isikule kätte üksnes menetleja või postitöötaja poolt allkirja vastu. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg 1 kohaselt kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastavalt HMS § 5 lg-tele 1 ja 2 menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, ning haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on haldusorganile jäetud valikuvõimalus, mil viisil isikule trahviteade kätte toimetada, ning kahtlemata vastab elektrooniline kättetoimetamine HMS § 5 lg-s 2 märgitud põhimõtetele. Asjaolu, et vastustaja püüdis

alustada kaebajale trahviteadete kättetoimetamist kodanikuportaali kaudu, ei riku kuidagi kaebaja õigusi ega ole põhjustanud talle lisakulutusi, sest PPA on ise möönnud, et trahviteadete edastamine elektroonselt ei olnud tema vastuses toodud põhjusel võimalik. Et elektronpostiga kättetoimetatud dokument loetakse isiku poolt kättesaaduks üksnes temapoolse kinnitamise korral kinnitamise päevast, siis antud juhul trahviteated ei jõustunud vastustaja selle katse tagajärjel ja PPA ei edastanud neid ju ka sissenõudmiseks kohtutäiturile.

6. Kohtule esitatud tõenditest (AS Eesti Post saadetiste aruanne, tähtkirjade liikumise (staatuste) aruanded, väljavõte kanderaamatust tähtkirjade RR193746245EE ja RR193746271EE osas) ilmneb, et seejärel 18.09.2012 edastati trahviteated kirjaliku hoiatamismenetluse infosüsteemi kaudu AS-le Eesti Post toimetamiseks VTMS § 543 lg 1 alusel tähtkirjaga sõiduki eest vastutava isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile xxxxxxxxx. AS Eesti Post andmetel prooviti tähtkirju RR193746271EE ja RR193746245EE esmakordselt adressaadile kätte toimetada 20.09.2012 kell 10.46, kuid see ei õnnestunud. Kuna adressaadi poolt ei olnud postiteenuse osutajale esitatud taotlust posti ümber suunamiseks jäeti adressaadi postkasti 21.09.2012 eraldi teatised tähtkirjade olemasolu kohta. 06.10.2012 tagastas AS Eesti Post tähtkirjad RR193746271EE ja RR193746245EE kohtuvälisele menetlejale põhjusega, et tähtkirju ei nõutud hoiutähtaja jooksul /tl 81-83/. Seega ei saa kaebaja paljasõnaline väide, et „tema täiskasvanud poeg oleks ka enda äraoleku ajal postkasti pandud teated igal juhul emale edasi andnud kaebaja tagasituleku järel Pihkvast“, kuidagi lükata ümber eelviidatud kirjalikke tõendeid. Kuivõrd PPA ei lugenud ka nüüd veel trahviteateid isiku poolt kättesaaduks ega jõustunuks ega edastanud neid sissenõudmiseks kohtutäiturile, siis järelikult ei põhjustanud trahviteadete tähtkirjaga saatmine K.O.ile samuti mingeid lisakulutusi. Kohtu hinnangul on vastustaja toiminud korrakohaselt.

7. Seega jääb üle veel hinnata, kas vastustaja poolt trahviteadete avaldamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja nende kättetoimetatuks lugemine ning kohtutäiturile sundtäitmiseks saatmine olid õiguspärased. VTMS § 543 lg 2 kohaselt, kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et pärast ebaõnnestunud katset väljastada kaebajale trahviteated elektrooniliselt ja tähtkirjaga (kaebaja sõnul viibis ta sel ajal Pihkvas), oli PPA-l alust lugeda, et mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil, tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ja muul viisil ei ole võimalik neid kätte toimetada kui Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. PPA on õigesti tõdenud, et igal füüsilisel isikul on alati võimalus kontrollida andmeid Ametlikest Teadaannetest, olenemata elukohast. Kuigi kedagi ei saa kohustada Ametlikes Teadaannetes avaldatuga tutvuma, on selline täiendav võimalus antud, et mootorsõiduki eest vastutav isik saaks määratud hoiatustrahvi tähtaegselt tasuda. Kui isik ei taga oma elukohas posti vastuvõtmist ega kontrolli ka Ametlikes Teadaannetes avaldatut, siis võtab ta endale riski, et tal jääb tema jaoks oluline teave saamata ja tal tuleb kanda sellest tulenevalt negatiivseid tagajärgi. Vastavalt VTMS § 543 lg-le 3 trahviteate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse mootorsõiduki eest vastutava isiku andmetest tema eesja perekonnanimi ning sünniaeg. Trahviteade avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vaheajaga. Trahviteade loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval. Antud juhul vastustaja avaldaski trahviteated Ametlikes Teadaannetes kahel korral - 08.10.2012. a. ja 23.10.2012. a /tl 79-80/ ning luges põhjendatult trahviteated kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval, 24.10.2012. a.

8. VTMS § 545 lg 1 kohaselt on trahviteate adressaadil õigus vaidlustada trahviteade 30 päeva jooksul trahviteate kättetoimetamise kuupäevast arvates. Tulenevalt VTMS § 544 lg-st 2 trahviteade saadetakse kohtutäiturile sundtäitmiseks, kui trahviteadet ei ole õigeaegselt vaidlustatud ja hoiatustrahv on jäetud tähtaegselt tasumata. Ka § 542 lg 2 p-dest 2 ja 3 ilmneb (see teave märgitakse trahviteates), et hoiatustrahv tuleb tasuda kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates; pärast selle tähtaja möödumist muutub hoiatustrahv sundtäidetavaks ning et mootorsõiduki eest vastutaval isikul on õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada, ning selgitus vaidlustamise korra kohta. Nimetatud teave oli esitatud ka trahviteadetes nr 223012034244 ja nr 223012034247. Et kohtuväline menetleja oli kontrollinud kaebaja poolt talle määratud hoiatustrahvide tasumist ning trahvisumma ei olnud tähtaegselt laekunud (selles ei saa olla vaidlust), PPA õiguspäraselt edastas trahviteated kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Kokkuvõtlikult on kohus seega seisukohal, et kuna vastustaja toimis kaebajale trahviteadete nr 223012034244 ja nr 223012034247 edastamisel, kättetoimetatuks lugemisel ja nende kohtutäiturile sundtäitmiseks saatmisel õiguspäraselt, siis ei saanud PPA ülalnimetatud toimingute tagajärjel kaebajale kahju tekkida. PPA on õigesti märkinud, et kaebajale tekkinud lisakulutused summas 75,52 eurot on tingitud K.O.i enda hoolsuskohustuse täitmata jätmisest. Järelikult on K.O.i kaebus ilmselgelt alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele.

9. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et käesoleval juhul jääb K.O.i kaebus rahuldamata ning PPA ei ole seaduses ettenähtud korras menetluskulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja menetluskulud tuleks jätta vastustajalt välja mõistmata ka kaebuse rahuldamise korral, ja seda seetõttu, et need on esitatud olulise hilinemisega (vt HKMS § 109 lg 1). 25.06.2013 kohtumääruses, millega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses, andis kohus kaebajale täiendavate selgituste, taotluste jm dokumentide kohtule esitamiseks aega kuni 20.09.2013, menetluskulunõue ja –dokumendid esitati kohtule aga alles 28.11.2013 /tl 98-101/.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik