4-12-3866/36 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-3866 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. detsembri 2013 määrus asenduskaristuse määramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik D.I, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 3. detsembri 2013 määrus muutmata

2. Menetlusaluse isiku D.I määruskaebus jätta rahuldamata.

V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu 25.01.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-12-3866 määrati D.I-le

NPALS § 15¹ järgi karistuseks arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga (ÜKT) 30 tundi, mille tähtajaks määrati 01.04.2013. Otsus jõustus 01.02.2013.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 04.04.2013 Viru Maakohtule taotluse

V. D.I-le Harju Maakohtu 25.01.2013 otsusega määratud ÜKT (30 h) kohaldamise tühistamiseks ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti (15 päeva) täitmisele pööramiseks.

3. Viru Maakohtu 03.12.2013 määrusega taotlus rahuldati. D.I kohustati karistuse kandmisele ilmuma 06.01.2014, millisest ajast tuleb arvestada ka aresti kandmise aja algust. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised.

3.1 Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele.

D.I oli Harju Maakohtu 25.01.2013 otsusega süüdi tunnistatud väärteoasjas nr 4-12- 3866, millega talle määrati NPALS § 15¹ järgi karistuseks arest 15 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 30 tundi. Kuna D.I pole teinud ühtegi ÜKT tundi, kuulub tal kandmisele 15 päeva aresti.

3.2 D.I selgitas kohtuistungil, et ta täitis ÜKT täies mahus, ent tööandja seda ei fikseerinud. D.I ütlused on kohtu hinnangul lükatud ümber Ida prefektuuri taotlusega ja Ida prefektuuri esindaja seletusega kohtuistungil, kes avaldas, et võttis korduvalt ühendust tööandjaga, kes kinnitas, et D.I ei ole teinud ühtegi tundi ÜKT-d.

3.3 Kohus märkis, et väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Mõjuvaid põhjusi üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Viru Maakohtu 06.12.2013 määruse peale esitas kaebuse V. D.I, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asenduskaristuse täitmisele pööramata jätmist ning võimalust teha ära töötunnid. Viimaste osas taotleb V. D.I ÜKT tundide määra suurendamist 60 tunnini. Kaebuse esitaja märgib, et tegi määratud töötunnid kõik ära, ent tööandja ei fikseerinud neid ja tõestada oma väidet V. D.I ei suuda, kuna keegi teda ei usu. V. D.I märgib, et ei soovi teha ÜKT-d haldusfirmas XXX , kuivõrd eelnevalt töötas seal määruskaebuse esitaja ema, kelle läbisaamine direktoriga oli halb, mille tõttu aga kannatab V. D.I.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohtu 06.12.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Maakohus on tuvastatud asjaolude pinnalt leidnud, et tõendid V. D.I väidete kohta ÜKT sooritamise osas puuduvad ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et mõjuvaid põhjuseid ÜKT sooritamata jätmiseks ei esine. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Puuduvad andmed, mis kinnitaksid V. D.I väiteid ÜKT tundide sooritamise osas.

Toimikumaterjalidest nähtuvalt on V. D.I-le saadetud mitu kutset, millest esimesele ta reageeris, helistades ja selgitades, et on haige. V. D.I ilmus hiljem ÜKT koordineerija juurde ja allkirjastas vajalikud dokumendid ja lubas need viia tööandjale. Ta oli nõus töö sooritamise tingimuste ja kohaga. Kontrollides tööandjalt ÜKT sooritamise kohustuse täitmist, selgus, et D.I ei ole ÜKT tunde teinud. Teist kutset ei õnnestunud V. D.I-le kätte toimetada, samuti oli välja lülitatud tema telefon. Kuivõrd kohtule esitatud materjalid ei kinnita V. D.I väiteid ÜKT tundide täitmise osas, puudub praeguses olukorras igasugune alus eelistada V. D.I maakohtus ja määruskaebuses esitatud selgitusi ÜKT koordineerija poolt avaldatule. Samuti ei ole V. D.I esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ÜKT tegemata jätmiseks esinesid mõjuvad põhjused. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isikuga on püütud korduvalt kontakti leida, V. D.I-le on selgitatud ÜKT sooritamata jätmise tagajärgi ning talle oli teada ÜKT tegemise tähtaeg, ent ta sellele vaatamata jättis määratud ÜKT tunnid tegemata, tuleb kohtul konstateerida isiku teadlik kõrvalehoidumine üldkasuliku töö tegemisest ja pöörata talle mõistetud arest täitmisele.

6.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

V. D.I määruskaebuses esitatud taotlused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Maarika Kuusk Kohtunik