1-11-6548/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

14. jaanuaril 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-6548 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Inga Kaljus Asja läbivaatamise kuupäev 14.01.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi U.M´i enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.M isikukood XXX viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta U.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohus edastas Viru Maakohtule Tallinna Vangla poolt esitatud materjalid kinnipeetava U.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

U.M tunnistati süüdi Harju Maakohtu KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 20.12.2011 otsusega järgi ning KrMs § 238 lg2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta ja 5 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 02.12.2010 kohtuotsusega

KarS § 199 lg 2 p 4,5 ja § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 20.05.2011 ja lõpp 12.01.2015

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud U.M-i iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas koos ema ja õega aadressil xx xx xx elab elukaaslase juures xxx ja aadressil xxx . Käesoleval ajal ema elab õde oma perekonnaga. xxx. Esialgu kinnipeetaval oleks võimalik elama asuda aadressile

Isikul on lukksepa eriala. Vangistuse ajal omandas B1 taseme riigikeele oskuse. Perioodil 13.02.2012- eening" ning 12.03.2012 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitr sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" 10.10.2012-05.12.2012. Käesoleval ajal isik on hõivatud vangla majandustöödega. Isiku sõnul vabaduses töötas ametlikult 2010. aastal kolm kuud " is. Käesoleval ajal isik on xxx"- hõivatud tööga vanglas. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, vägivalda kasutades. Tallinna Vangla andmetel on rahalisi nõudeid 4314,12 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Vabanedes kindlat töökohta ei ole. Isik on korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse alusel ning joobeseisundis juhtimise eest. Alkoholijoobes on käitunud vägivaldselt, ei mõtle tagajärgedele. Kuriteo pani toime alkoholijoobes. Isiku sõnul on proovinud 8 aastat tagasi amfetamiini. Andmeid tarvitamise kohta ei ole. Riskeerivale eluviisile viitab korduvkaristatus nii kriminaalkui ka väärteo korras. On mõjutatav tuttavate poolt. Vägivallakuriteod on toime pandud grupis. Varasemalt on karistatud kriminaalkorras röövimise, ähvardamise, varguse ning asja omavolilise kasutamise eest. Käesoleval ajal on karistatud röövimise eest. Kuritegude sooritamise põhjuseks on olnud materiaalse kasu saamine, alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%. Kuna kinnipeetav on toime pannud vägivalla komponendiga kuriteo, on samalaadse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva

2 aasta jooksul on 45%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Rahvastikuregistri andmetel on U.M sissekirjutus xxx. Ema sõnul ei ole sinna elama asuda võimalik, kuna seal elab õde oma perega. Kuid ema sõnul on võimalik esialgselt asuda elama tema juurde xxx, mis on kahetoaline korter ja kuulub sõbrannale, k Eestis. U.M võimalik elada ühes toas. es ei ela

U.M on omandanud lukksepa eriala, oli praktikal . Ametlikult töötanud ei xxx xx ole, kuid on aeg-ajalt töötanud ka ehitusel. Materiaalselt toetab ema. U.M on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras 14 korda. Uued kuriteod pani toime kriminaalhooldusel olles katseajal. Kahel korral on tegu röövimisega. Karistatud on veel tervisekahjustuse tekitamise, ähvardamise, asja omavolilise kasutamise ja võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Isik on korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse nii §70 kui §71 alusel. Samuti ühel korral Liikluseaduse alusel joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vabanemise korral on olemas lähedased ja elukoht, kuid puudub töökoht, lukksepa eriala on omandatud Kutsekoolis. Olemas on isikut tõendavad dokumendid isikutunnistus kehtivusega kuni 06.04.2015.a.

Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja toetab kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides ennetähtaegset vabastamist.

Vangistuses veedetud aega on U.M kasutanud töötamiseks, riigikeele õppimiseks ning sotsiaalprogrammides osalemiseks, mis viitab sellele, ta on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et nimetatud süüdimõistetu puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistus

e kandmisest lõpuni vanglas. U.M

taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et U.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. U.M Varasemalt on karistatud röövimise, on kolm korda kriminaalkorras karistatud. ähvardamise, varguse ning asja omavolilise kasutamise eest. Kuritegude sooritamise põhjuseks on olnud materiaalse kasu saamine, alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Käesoleval ajal on karistatud röövimise eest

1 astme kuriteo ( ). Uued kuriteod pani toime katseajal. Korduvalt karistatud ka v okorras sh alkoholiseaduse alusel. äärte Jätkuv süütegude toimepanemine

räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt usele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik U.M oli määratud kriminaalhoold pani katseajal toime uued kuriteod.

Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata.

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna U.M on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. U.M-i elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et U.M-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks U.M uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu U.M-i ata temale mõistetud vabastam vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik