4-13-8245/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8245

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14 jaanuar 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-13-8245 (2317,13,004063; 2317,13,007238)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

B.N, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. B.N süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.

2. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 03.03.2014. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. B.N-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena:

„B.N,

4-13-8245,

joobeekspertiis“.

4. B.N-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi nr 13E-AN0612 tegemisel tekkinud kulu 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot, mis tuleb

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.N , 4-13-8245, aineekspertiis“.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Asitõend: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud värvusetu vedelik massiga 101,2 grammi, mis sisaldab endas 0,062% metadoonhüdrokloriidi konfiskeerida KarS § 84 lg 3 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel vastavalt eeskirjadele.

7. Asitõend: väärteotoimiku juurde lisatud ravimipurk, plastpudel ja kilepakike hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.01.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 15.11.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364658 selles, et 20.04.2013 kella 08.25 ajal peeti Tallinnas, Männiku tee 98 kinni B.N, kellelt võeti ära erinevaid esemeid, nende hulgas ka plastmasspudel vedelikuga.

Vastavalt ekspertiisiaktile nr 13E-AN0612 sisaldas musta kaanega plastmasspudelis olev vedelik massiga 101,2 g 0,062% metadoonhüdrokloriidi, milles metadooni 0,056 grammi. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist ainet metadooni. 15.11.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364079 selles, et 07.09.2013 kella 15.25 ajal peeti Tallinnas, Sõpruse pst-l Vambola bussipeatuses kinni B.N, kellelt võetud proovis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli, alprasolaami ja 7-aminoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas arsti ettekirjuteudeta narkootilist ainet fentanüüli.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi tema kohtuvälisel menetlusel nimetatud aadressil saadetud kutse on menetlusaluse isikuga koo elav täisealine perekonnaliige allkirja vastu kätte saanud, mistõttu tuleb lugeda kutse kätteantuks. Kuna kohus ei ole menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud ja kohtukutse on edastatud piisava etteteatamistähtajaga, leiab kohus, et menetlusalune isik on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik ega ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, mistõttu saab väärteoasja läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine on tõendatud, isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga, mis on jäetud tasumata. Seetõttu tuleks kohaldada aresti 15 päeva, mõista välja ka menetluskulu 35 eurot joobe tuvastamise kulu ja 252 eurot aineekspertiisi kulu. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti ja aineekspertiisi akti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärtegude toimepanemises on uuringuaktis ja ekspertiisiaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli ja valdas väikeses koguses narkootilist ainet metadooni, milliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata pani menetlusalune isik toime järjekordsed väärteod. Arvestades isiku karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on kahe viimase aasta jooksul kümnete otsustega karistatud rahatrahvidega, millised on kõik jäetud tasumata, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamise ja aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistust küll mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena.

Märt Toming

kohtunik