1-14-251/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2014 Tallinnas Kriminaalasja number 1-14- 251 (14230200032)

Kohtukoosseis Eeluurimiskohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Maris Karna Kriminaalasi

V.A

süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluse sätete järgi (kiirmenetluses) Prokuröri abi Urmo Paal Süüdistatav

V.A

isikukood: ; määratlemata kodakondsusega; XXX

emakeel: vene keel; elukoht: xxx; keskharidusega; töötu;

varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati:

14.10.2013 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi üldkasuliku tööga 348, mis on tegemata. Kahtlustatavana kinni peetud 11.01.2014 kell 23.19. Kaitsja Adv. Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 239-250, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, §

180 lg 1, 3 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.A KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.10.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üldkasuliku töö 348 tundi ehk 174 päeva ehk 5 kuu ja 24 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta

21 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust lugeda alates V.A kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 11.01.2014.a.

Valida V.A suhtes tõkendiks vahistamine. Võtta V.A vahi alla kohtusaalis.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel V.A le kuuluv -

mootorsõiduk BMW xxx, reg. märgiga xxx, kui kuriteo toimepanemise vahend.

Välja mõista V.A-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot.

Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank (IBAN EE 89

1010220034796011); a/a nr 221023778606 Swedbank (IBAN EE 93 2200221023778606); a/a nr 333416110002 Danske Bank (IBAN EE 40 3300333416110002) . Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-14-251, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning

KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ett e ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Asjaolud:

V.A süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.01.2014 kella 23.19 ajal Harjumaal

Tallinnas Merivälja tee 16 juures, mootorsõidukit BMW xxx, reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,93 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,84 mg/l).

Samuti tema, 25.11.2013. a. kella 00.10 paiku juhtis Harjumaal Tallinnas Viru tn 21 maja juures mootorsõidukit BMW xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,38 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,32 mg/g). Sellise käitumisega rikkus V.A liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on alkoholi 1,50 milligrammi ühe grammi kohta või rohkem.

Seega V.A pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V.A karistamist vangistusega 7 kuud (millest kantud kohtuotsuse päeva seisuga

3 päeva), mida suurendada eelmise karistuse võrra, liitkaristus 1 aasta 21 päeva. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid ja prokurör nõustus anda võimalus asuda karistust kandma 10 päeva pärast seoses süüdistatava ema invaliidsusega.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigija määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi, süüdistatav ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht:

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et V.A poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb V.A-le mõista kokkuleppe kohane karistus.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taotlus edasi lükata karistuse algus 10 päevaks rahuldamisele ei kuulu. V.A on isik, kes paneb toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid süstemaatiliselt. Käesoleva menetluse objektiks on kaks episoodi, millised ta pani toime ajal, mil pidi tegema üldkasuliku tööd (14.10.2013 kohtuotsuse kohaselt). V.A põhjendused selle kohta, et ta peab invaliidist ema hooldama ei ole veenvad sellel foonil, kui tihti ta kuritegusid toime paneb. Kohus peab vajalikuks karistuse kandmise algust lugeda alates V.A kinnipidamisest 11.01.2014.a. ning seetõttu valib tõkendiks V.A suhtes vahistamise eelkõige järgnevate kuritegude ärahoidmise eesmärgil.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. V.A pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 266,25 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu.

Eeluurimiskohtunik: