3-13-1941/35 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2014. a Tallinn Haldusasja number 3-13-1941 Haldusasi Hotronic Lääne OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 23.08.2013 maksuvõla tasumise korraldusele nr 13-7/99-16 Menetlusosalised Kaebaja – Hotronic Lääne OÜ, esindaja Kaspar Lind Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Dmitri Zdobnõh Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Maksuja Tolliameti 23.08.2013 maksuvõla tasumise korraldus nr 13-7/99-16.

3. Mõista Maksuja Tolliametilt Hotronic Lääne OÜ (registrikood 11155119) kasuks välja menetluskulud 4042 (neli tuhat nelikümmend kaks) eurot ja 50 senti. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.09.2013 saabus Tallinna Halduskohtule Hotronic Lääne OÜ kaebus Maksuja Tolliameti (MTA) 23.08.2013 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-7/99-16 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

2. 25.09.2013 määrusega rahuldas halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas vaidlustatud korralduse täitmise kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 10.10.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

3. 10.10.2013 esitas MTA halduskohtu 25.09.2013 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus oma 30.10.2013 määrusega osaliselt rahuldas. Ringkonnakohus muutis halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni ning peatas vaidlustatava korralduse täitmise selliselt, et MTA-l on lubatud maksuotsuse täitmiseks sooritada maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1–51 sätestatud täitetoiminguid.

4. 19.11.2013 saabus kohtule vastustaja avaldus kaebuse õigeks võtmise kohta.

5. 27.11.2013 esitas kaebaja esindaja menetluskulude taotluse ja nimekirja, taotledes vastustajalt 4157,50 euro suuruse menetluskulu (sh 3392,50 eurot õigusabikulu ja 765 eurot riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt) väljamõistmist.

6. 09.12.2013 esitas vastustaja esindaja oma seisukoha kaebaja menetluskulude taotlusele. Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlusele osaliselt vastu ning palub välja mõistetavate menetluskulude summat vähendada 2545,29 euroni.

7. 19.12.2013 esitas kaebaja esindaja kohtule täiendava menetluskulude taotluse ja nimekirja, milles taotleb täiendava 161 euro (õigusabikulu) väljamõistmist vastustajalt ning vaidleb vastu vastustaja taotlusele menetluskulude vähendamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. 19.11.2013 saabus kohtule vastustaja avaldus kaebuse õigeks võtmise kohta. Sellest tulenevalt tuleb Hotronic Lääne OÜ kaebus rahuldada ning Maksuja Tolliameti 23.08.2013 maksuvõla tasumise korraldus nr 13-7/99-

16 tühistada.

2. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 108 lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotleb vastustajalt kokku 4318,50 euro suuruse menetluskulu (sh 3553,50 eurot õigusabikulu ja 765 eurot riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt) väljamõistmist.

3. Vastustaja ei vaidle vastu tühistamiskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (750 eurot) väljamõistmisele. Vastustaja vaidleb vastu õigusabikulude (HKMS § 102 p 1 tähenduses esindajakulude) väljamõistmisele kaebaja poolt taotletud ulatuses ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmisele 15 euro ulatuses. Vastustaja leiab, et 20.09.2013 arvel kajastuv „üldnõustamine“ summas 115 eurot ei ole käsitletav menetluskuluna haldusasjas nr 3-13-1941. Sellele arvele lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et tegemist on tasuga Maksuja Tolliametile esitatud taotluse koostamise eest; seda taotlust ei koostatud kohtumenetluse raames. Kohus nõustub selles osas vastustajaga. Nimetatud kulu tekkimise ajaks on märgitud 28.08.2013 ning selgituseks „Taotluse koostamine MTA-le seoses maksuvõla avaldamisega“. Tegemist ei ole kohtumenetlusega seotud kuluga, vaid tegemist on haldusmenetluses kantud kuluga. Riigikohtu praktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt nt RKHK 05.12.2013 otsus nr 3-3-1-60-13, p 17). Kohus leiab, et 115 eurot „üldnõustamise“ eest ei ole menetluskulu ning see ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele.

4. Samuti vaidleb vastustaja vastu kaebaja poolt seoses esialgse õiguskaitse taotlusega kantud menetluskuludele. Vastustaja on seisukohal, et olukorras, kus kohtumenetluse sees leiab aset kohtumenetluse muudest osadest selgelt piiritletud vaidlus (näiteks esialgse õiguskaitse vaidlus), mida puudutav kaebaja nõue rahuldatakse vaid osaliselt, kuuluvad ka kaebaja selle piiritletud vaidlusega seotud õigusabikulud väljamõistmisele vaid ulatuses, milles kaebaja vastav nõue rahuldati. Kuna EÕK osas esitas määruskaebuse MTA ja Tallinna Ringkonnakohus Maksuja Tolliameti määruskaebuse osaliselt rahuldas, kuuluvad määruskaebuse esitamisega seoses kantud menetluskulud vastustaja arvates väljamõistmisele vaid 50% ehk 534,75 euro ulatuses. Samal põhjusel kuulub vastustaja hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) välja mõistmisele vaid 50% ehk 7,50 euro ulatuses. 50% ulatuses kuuluvad välja mõistmisele ka õigusabikulud, mis on seotud koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega ja sisalduvad 20.09.2013 arves. Arves ega sellele lisatud spetsifikatsioonis ei ole eraldi välja toodud, milline osa kaebuse koostamisele kulutatud ajast kulus just nimelt esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele, kuid arvestades, et kaebuse tekstiosa pikkuseks on umbes

18 lehekülge ja esialgse õiguskaitse taotlus moodustab sellest umbes 13,5% (veidi alla 2,5 lehekülje), peaks esialgse õiguskaitse taotlusele vastama umbes 13,5% selle arve summast (millest on maha arvatud eespool mainitud 115 eurot) ehk 298,08 eurot. 50% 298,08 eurost on 149,04 eurot. See summa tuleb vastustaja hinnangul hüvitamisele kuuluvast summast maha arvata. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati osaliselt, tuleks esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv ning vastustaja määruskaebusele vastuse esitamise kulud ning lisaks sellele esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldatavad kulud välja mõista üksnes 50% ulatuses.

Kui esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse vaid osaliselt, kuid tegemist on siiski põhjendatud taotlusega, ei tähenda see, et esialgse õiguskaitse taotlusega seoses kantud kulud oleksid osaliselt põhjendatud ja tuleks vastustajalt välja mõista üksnes osaliselt. Määruskaebusele tuli esitada vastus ja teha vajalik töö. Kaebaja poolt kohtule nii kaebuse kui ka sellega koos esialgse õiguskaitse taotluse esitamine olid kokkuvõttes tingitud vastustaja õigusvastasest haldusaktist, vastustaja esitas ka määruskaebuse, EÕK taotluses tehtud lahendit muudeti ringkonnakohtus ja viimane põhistas selle eesmärgipärasuse.

Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kantud menetluskulud põhjendatud ning tuleb vastustajalt välja mõista. Samuti loeb kohus põhjendatud menetluskuluks vastustaja määruskaebusele vastuse koostamise eest tehtud kulutuse. Tegemist on küll märkimisväärse kuluga – 1069,50 eurot (koos käibemaksuga), kuid arvestades, et vastustaja määruskaebus oli üksikasjaline ja hõlmas endas mitmeid õiguslikke aluseid ja faktilisi andmeid ning selles esitati põhistusi varasemast enam, siis võis reaalselt kaebaja esindajal kuluda sellele vastuse koostamiseks 7 h 45 min, seega ei saa pidada märgitud kulu põhjendamatult suureks.

Olukorras, kus vastustaja taotles halduskohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamist või alternatiivselt muuhulgas Hotronic Lääne OÜ nõuetele ning pangakontodele sissenõude pööramist, oli põhjaliku määruskaebuse vastuse koostamine kaebaja huvide kaitseks oluliselt vajalik ja põhjendatud, arvestades võimallike saabuvaid tagajärgi ettevõtlusele. Arvestada tuleb, et EÕK esitamisel hinnatakse ka kaebuse perspektiivikuse üle, mistõttu määruskaebusele vastamisel tuli määruskaebuse esitaja seisukohad siduda taas ka asja sisulise osaga, nt kaebaja maksujõulisuse ja äriühingu võimaliku tegevuse lõpetamisega, seda enam, et kaebuse perspektiivikusele oli andnud oma ulatuslikud seisukohad ka määruskaebuse esitaja, kes puudutas mitmesuguseid kaebaja tegevusse kuuluvalt sisulisi asjaolusid.

Vastuse esitamise vajadust määruskaebusele vastustaja ei eita. Vastustajal oleks saanud seda kulu vältida, kui ta oleks menetluse õigeksvõtmise avalduse esitanud juba varem ning kas kaebuse või siis määruskaebuse esitamise ajaks asjaolud üle kontrollinud. Kohus saatis kaebuse vastustajale koos kohtunõudega juba 19.09.2013; 10.10.2013 esitas vastustaja määruskaebuse, milles lahkas põhjalikult halduskohtu 25.09.2013 määrust ning vastupidiselt halduskohtu eelhinnangule märkis, et kaebust tuleb pigem perspektiivituks pidada. Seega oli vastustajal piisavalt aega, et tutvuda põhjalikult kaebusega ning kujundada selle põhjendatuse osas oma seisukoht.

Vastustaja esitas kaebuse õigeksvõtmise avalduse alles tunduvalt hiljem – 19.11.2013.a. Neid asjaolusid arvestades oleks määruskaebusele vastuse esitamise kulude osaline kaebaja kanda jätmine kohtu hinnangul ebaõiglane, kuna töö on asjakohaselt tehtud ja on mahukas, kaebaja kulutused on tingitud tema vastu tehtud otsuste olemasoluga ja esitamisega.

5. Vastustaja märgib lisaks, et 16 tundi ei ole vajalik ja põhjendatud ajakulu käesoleva kaebuse koostamiseks, kuna sama esindaja esindas kaebajat juba maksumenetluses, kus esitas eriarvamuse, mida suures osas ka kaebuses korratakse, ning samuti ei olnud tegemist ainulaadse või tavalisest mahukama vaidlusega. Vastustaja leiab, et käesolevas asjas kaebuse (nö originaalse osa) koostamise mõistlikuks ajaks võiks lugeda 8 tundi ning vastav tasu oleks seega 1104 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud mh järgmisi kriteeriume: kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus (nt RKHK 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11;

RKHK 01.06. 2011 otsus nr 3-3-1-20-11, p 18; RKHK 05.05.2011 otsus nr 3-3-1-17-11, p 18); kaebuse koostamise keerukus ja aeganõudvus (RKHK 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11); jõupingutused tõendamisel (RKHK 05.05.2011 otsus nr 3-3-1-17-11, p 18); vaidluse olemus (RKHK 16.06.2010 otsus nr 3-3- 1-36-10, p 34); vaidlustatud maksuotsuses esitatud nõude suurus (RKHK 16.06.2010 otsus nr 3-3-1-36-10, p 34). Käesolevat vaidlust ei saa küll pidada tavapärasest maksuvaidlusest eriliselt keerukamaks, kuid arvestada tuleb sellega, et vaidlustatud korraldusega pandi kaebajale kohustus tasuda kolmanda isiku AS Hotronic (pankrotis) maksuvõlg, seejuures oli maksuhaldur üritanud maksuvõlga kolmandalt isikult tema suhtes toimunud täiteja pankrotimenetluses sisse nõuda.

Kuna vaidlustatud korralduses käsitles vastustaja nimetatud kolmanda isiku suhtes toimunud menetlust, eeldas kaebuse koostamine ka sellega tutvumist ning selles osas seisukoha võtmist (kaebuse p 2.4). Kaebuse põhiosa moodustavad kaebaja vastuväited vaidlustatud korralduses toodud väidetele AS Hotronic (pankrotis) ettevõtte ülemineku osas. Ettevõtte ülemineku küsimust ei saa kohtu arvates pidada vähekeerukaks vaidluseks, mh seetõttu, et ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleb hinnata mitmeid kriteeriume (RKHK on nt 17.06.2013 otsuse nr 3-3-1-1-13 p-s 12 toonud välja 10 peamist kriteeriumi) kogumis ning arusaadavalt on kaebajal oma õiguste tõhusamaks kaitseks vaja esitada oma argumendid kõikide olulisemate kriteeriumide osas.

Mahult ja keerukuselt võiks asja võrrelda näiteks olukorraga, kus kaebajale oleks tehtud maksuotsus või vastutusotsus. Lisaks tuleb arvestada, et kaebajale pandi vaidlustatud korraldusega kohustus tasuda võrdlemisi suur summa – 143 231,85 eurot. Menetluskulude suurust maksuhalduri poolt nõutava summa suurus iseenesest ei mõjuta, küll aga tingib see kaebaja poolt suuremate jõupingutuste tegemise oma õiguste võimalikult tõhusaks kaitseks. Käesolevalt selgub, et ka vastustajal endale on antud teema olnud keerukas, kohtul puudub alus arvata, et vastustaja on tahtlikult koostanud otsuse, mis tuleb tunnistada kehtetuks.

Vastustaja on välja toonud, et põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et sama advokaat, kes koostas kaebuse, koostas maksumenetluse raames ka eriarvamuse ning osa kaebusest kattub suures osas eriarvamusega. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et sama advokaadi poolt maksumenetluses osalemine peaks mõjutama menetluskulude suurust. Kuna haldusmenetluse raames kantud kulusid ei saa menetluskuludena välja mõista, ei teki olukorda, kus sisuliselt sama asja eest mõistetakse välja topelt menetluskulud – erinevalt näiteks olukorrast, kus sama advokaat koostab nt nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse, mis suures osas kattuvad.

Riigikohtu halduskolleegium on 30.11.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-70-05 p-s 11 märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Menetluskulude väljamõistmata jätmine viib ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni olukorras, kus kantud, vajalikud ja põhjendatud ning tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata kaebuse esitaja kanda. Kaebuse esitaja pingutused kaebuse esitamiseks ja oma seisukohtade kaitmiseks andsid temale kokkuvõttes positiivse tulemuse, mida kaebust koostamata ei pruukinuks toimuda.

Vastavalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohus on lahendites nr 3-1-1-25-06, 3-1-1-37-03 ja 3-1-1-98-03 väljendanud seisukohta, et taotletava õigusabi eest makstava summa mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest lähtuvalt konkreetse asja keerukusest ja osutatud õigusabiteenuse mahust. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust.

Kohus leiab, et kaebuse koostamine eeldab üldjuhul asjas nii faktilise kui ka õigusliku olustiku väljaselgitamist ning õigusliku positsiooni kujundamist, sellega on kaebaja esindaja toime tulnud. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja 27.11.2013 taotluses esitatud menetluskulusid asja mahtu ja keerukust ning vahepealset määruskaebemenetlust arvestades pidada tavapärastest vajalikest menetluskuludest ilmselgelt suuremateks. Kulud on kantud ning nende kandmine on tõendatud (maksekorraldus tl 144).

6. Lisaks 27.11.2013 taotlusele esitas kaebaja 19.12.2013 seisukoha vastustaja 09.12.2013 arvamuse suhtes, esitades lisaks täiendava menetluskulude nimekirja ja taotluse 161 euro suuruse täiendava menetluskulu kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Arve tasumine on tõendatud maksekorraldusega (tl 159). Selgitusest nähtub kulu tekkimise kohta järgmist: „26.11.2013 – Telefonikõne kliendiga, menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamine (haldusasi nr 3-13-1941) – 40m; 19.12.2013 – Telefonikõne kliendiga, kaebaja täiendav avaldus ja täiendav menetluskulude taotlus koos nimekirjaga (haldusasi nr 3-13-1941) – 30m“. Kohus märgib esmalt, et tulenevalt HKMS § 108 lg-st 5 ei kanna vastustaja pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. 19.12.2013 taotluses aga taotleb kaebaja kulude hüvitamist, mis on tekkinud justnimelt pärast vastustaja poolt kaebuse õigeksvõttu (19.11.2013). 10.12.2013 määruses kohus küll märkis, et kaebajal on võimalik esitada vastustaja 09.12.2013 menetlusdokumendile oma seisukoht, kuid kaebajal ei olnud kohustust seda teha, sj nähtub, et kaebaja taotleb mh menetluskulude nimekirja ja taotluse esitamisest tulenevate menetluskulude hüvitamist. Menetluskulude taotluse esitamisega ei kaasne hüvitatavaid menetluskulusid ja isegi juhul, kui kaebaja soovis vastata, puudub mõistlik põhjus, miks menetluskulude taotluse esitamiseks esines veelkord tungiv vajadus teha suhteliselt ulatuslikke kulutusi, sj ka telefonikõnedele. Kuludele on märgitud märkimisväärne aeg, samas ei ole märgitud, missugune aeg kulus telefonikõnedele ja missugune aeg muule tegevusele. Arvete koostamine või esitamine ei ole sj seotud õigusliku vaidlusega ja vältimatult õigusnõustaja kvalifikatsiooni vajava tegevusega, seega ei nähtu erandlikku alust, miks tuleks peale õigeksvõttu tehtud eelmärgitud kulutused hüvitada. Seega ei kuulu kaebaja poolt 19.12.2013 menetlusdokumendis taotletud 161 eurot vastustajalt välja mõistmisele.

7. Eelnevast tulenevalt kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele riigilõiv kokku

765 eurot ning õigusabikulu 3277,50 eurot (3553,50 – 115 – 161), st kokku tuleb vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja mõista 4042,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik