1-13-9874/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-9874

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuaril 2014. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-9874 (kohtueelses menetluses 10230107785) Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Martina Kommel Kriminaalasi Kristjan Riet süüdistuses KarS § 329, § 347 lg 1 ja §

348 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov Süüdistatav KRISTJAN RIET, isikukood: 38108300287, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: keskharidus, töökoht: XXX OÜ, asjaajaja, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 3, väärteokaristusi 1, alates 17.10.2013 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld; Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p-d 3, 5 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Kristjan Riet (i.k. 38108300287) KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2. Tunnistada Kristjan Riet (i.k. 38108300287) KarS § 347 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3. Tunnistada Kristjan Riet (i.k. 38108300287) KarS § 348 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

4. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.05.2010. a – 17.05.2010. a ja 30.08.2013. a – 04.09.2013. a, s.o 8 (kaheksa) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 22

1-13-9874

(kakskümmend kaks) päeva vangistust.

6. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.03.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu ja

28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

7. Vastavalt KarS §-le 69 asendada Kristjan Riet’ile mõistetud 11 (üksteist) kuud ja

20 (kakskümmend) päeva vangistust 700 (seitsmesaja) tunni üldkasuliku tööga ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud.

8. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Kristjan Riet’i täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

9. Kristjan Riet’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

10. KrMS §-d 180 lg 1, 175 lg 1 p-d 3, 5 ja 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kristjan Riet’ilt riigituludesse menetluskuluna:

• ekspertiisikulud summas 246,76 eurot;

• kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot;

• sundraha osaliselt summas 480 eurot; kokku 727,21 eurot.

11. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Kristjan Riet’il tasuda menetluskulud kokku summas 727,21 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 60,60 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 60,61 eurot.

12. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas konto nr EE891010220034796011, Swedbank’is konto nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis konto nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis konto nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Kristjan Riet 1-13-9874 menetluskulud“.

13. Asitõendid:

• Soome Vabariigi juhiluba ja Soome Vabariigi isikutunnistus (asuvad

1-13-9874

EKEI-s vastutaval hoiul) – jätta EKEI-sse.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Kristjan Riet’i süüdistatakse selles, et juhtides 16.05.2010. a kella 19.08 ajal Tallinnas Linnu tee 57 juures mootorsõidukit Chrysler 300C, reg.nr. XXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, ta hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega 15.03.2010. a täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, olles 12.03.2010. a Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud ja 28 päeva 18-kuulise katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. (otsus jõustus 13.03.2010).

Seega Kristjan Riet, hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 kvalifitseeritava kuriteo. Samuti, süüdistatakse Kristjan Riet’i selles, et eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas, võltsis tähtsaid isiklikke dokumente – Soome Vabariigi juhiluba nr. XXX ja Soome Vabariigi isikutunnistust nr. XXX, märkides mõlemale tähtsale isiklikule dokumendile isiku nimeks XXX ja sünniajaks XXX. a koos enda fotoga. Seega Kristjan Riet, võltsides tähtsat isiklikku dokumenti, pani toime KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti, süüdistatakse Kristjan Riet’i selles, et tema juhtides 16.05.2010. a kella 19.08 ajal Tallinnas Linnu tee 57 juures mootorsõidukit Chrysler 300C, reg.nr. XXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles politseiametniku poolt peatatud kontrolliks, esitas isiku identifitseerimiseks politseiametnikule teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi Soome Vabariigi juhiloa nr. XXX, mis on välja antud XXX. Seega Kristjan Riet, kasutades teadvalt võltsitud tähtsa isiklikku dokumenti, pani toime KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-13-9874

04.11.2013. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov, süüdistatav Kristjan Riet ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe. KarS § 347 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus (6) kuud vangistust KarS § 348 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm (3) kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg 2 päeva (16.05.2010 kuni 17.05.2010). Seega, karistuseks seitse (7) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 12.03.2010. a mõistetud kandmata 3 kuud ja 28 päeva võrra, mõista liitkaristuseks üksteist (11) kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg 4 päeva (30.08.2013 kuni 04.09.2013). Seega, lõplikuks karistuseks üksteist ( 11) kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga - 704 tundi. KarS § 69 lg 3 ja 4 sätete alusel määrata ÜKT tegemiseks 24 (kakskümmend neli) kuud, mille ajal süüdistatav peab täitma KarS §-s 75 lg 1 p 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:

1. elama alalises elukohas XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike registreerimisele;

3. alluma Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kristjan Riet’ile selgitati sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust, need ei kuulu kokkuleppe sisusse, vaid mõistetakse välja eraldi kohtu poolt. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. KOHTU PÕHJENDUSED

13. jaanuari 2014. a istungil kinnitas süüdistatav, et ta sai kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kohus jõudis süüdistatavat küsitledes siseveendumusele, et kokkulepet sõlmides väljendas süüdistatav oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppest keeldumiseks, kriminaaltoimiku tagastamiseks ning kriminaalmenetluse lõpetamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud kuriteo kvalifikatsiooni ning karistuse liigi ja määraga.

1-13-9874

Süüdistatav Kristjan Riet on toime pannud teise astme kuriteod, töötab, kehtivaid kriminaalkaristusi on 3 ja väärteokaristusi 1. Seetõttu on põhjendatud tema karistamine raskema karistusliigi s.o vangistusega. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kokkuleppes on küll kokku lepitud kohustuslikud kontrollnõuded (KrMS § 75 lg 1) enne 1. jaanuarit 2013 kehtinud redaktsiooni järgi, kuivõrd kuritegu oli toime pandud enne uue redaktsiooni kehtima hakkamist. Kohus leiab, et kuigi karistusseadustik sisaldab üldjuhul materiaalõigusnorme, mille puhul kohaldatakse teo toimepanemise hetkel kehtinud normi, kui hilisem norm ei ole kergendava iseloomuga. KarS § 75 on kohtu hinnangul menetlusõiguslik norm, mida kohaldatakse rakendamise hetkel kehtivas redaktsioonis (alus: KrMS § 3 lg 2). Seega tuleb lähtuda kohustuslike kontrollnõuete kohaldamisel kohtuotsuse tegemise hetkel kehtivast KarS § 75 lg 1 redaktsioonist. Kuivõrd tulenevalt KrMS § 245 ei ole kohustuslike kontrollnõuete sisu karistuskokkuleppe esemeks, on kohtul õigus kohaldada seaduses sätestatut sõltumata kokkuleppes toodust. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Kristjan Riet tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 329, § 347 lg 1 ja § 348 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole Kristjan Riet’i poolt toime pandud tegudes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning Kristjan Riet’ile inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 329, §

347 lg 1 ja § 348 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Kristjan Riet’ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o ekspertiisikulud summas 246,76 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot ja sundraha. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist. Kuni 31. detsembrini 2013 kehtis II astme kuriteolt sundraha 480 eurot. Alates 1. jaanuarist 2014 on II astme kuriteolt sundraha 532,50 eurot. Karistuskokkulepe sõlmiti 4. novembril 2013, seega oli süüdistataval õiguspärane ootus, et asi lahendatakse sama aasta jooksul ja, et tema poolt tasumisele kuuluv sundraha on sama, mis kokkuleppe sõlmimisel talle teatavaks tehti. Süüdistatav ei saanud mõjutada kriminaalasja kohtus arutamisele võtmise kiirust. Kohus nõustub kaitsja argumentidega, leides, et taotlus tuleb rahuldada osas, mille võrra sundraha suurenes.

13. jaanuari 2014. a istungil taotles süüdistatav menetluskulude tasumist ositi. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et Kristjan Riet peab menetluskulud kokku summas 727,21 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 60,60 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 60,61 eurot Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kokkuleppega, mõistab süüdistatava kokkuleppes esitatud kuritegudes süüdi ning mõistab süüdistatavale kokkuleppes märgitud karistuse.

Velmar Brett Kohtunik