1-07-13121/42 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-07-13121

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2014, Tartu kohtumaja Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Mari Jürgenson Kriminaalasja number 1-07-13121 Tõlk X Kriminaalasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise otsustamise küsimus Kinnipeetav Aleksandr Škarednõi isikukood 37609210338; asukoht: X; vabanemisel kindel elukoht puudub RESOLUTSIOON Jätta vabastamata Aleksandr Škarednõi talle Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaja lõppemist. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, arvates 14.01.2014 (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 18.12.2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Škarednõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksandr Škarednõi tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 18.05.2005 otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta 6 kuu 22 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust. Otsus jõustus 11.02.2009 Riigikohtu määrusega. Karistusaeg algas 03.08.2007 ja lõpeb 24.02.2017. Õigus tingimisi ennetähtaegselt vabanemise küsimuse arutamiseks tekkis KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 17.12.2013.

Aleksandr Škarednõi on varem kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral, viimati 18.05.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 8 järgi 4-aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga. Tartu Vangla iseloomustuses (isiklik toimik II osa, tlk 114-115) on märgitud, et kinnipeetav kannab kolmandat reaalset vangistust; kuriteod on muutunud raskemaks, kuritegude soodusteguriks on sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Vangistuse jooksul on ta osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes, mh X, spordiprogramm X; läbis riigikeele A2 ja B1 taseme kursuse, omandas põhihariduse. Osaleb vangla majandustöödel. Käesoleval ajal on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, viimati eemaldatud töölt kuni üheks kuuks muudetud vormielemendi hoidmise eest. Varasemalt on viibinud kriminaalhooldusel, kriminaalhooldaja ettekande alusel katseaega pikendatud 6 kuu võrra. Toime pandud kuritegusid põhjendab kriminaalse seltskonnaga suhtlemisega, raha puudumise ja narkootikumide tarvitamisega. Tartu vangla toetab kinnipeetava vabastamist, kuna uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 44%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks viie aasta jooksul 36%. Kriminaalhooldusametniku kogutud andmest (isiklik toimik II osa, tlk 112-113) nähtub, et

A. Škarednõil puudub vabaduses elukoht ja lähivõrgustik. Töökoht ja materiaalne toetus on eelmise tööandja poolt. Riskiks on alkoholi tarvitamine ja suhtlusringkonna mõju. Eelmise käitumiskontrolli ajal sooritas uue kuriteo, samuti karistati teda katseajal väärteo korras alkoholi kuritarvitamise eest. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korral määrata A. Škarednõile järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele töötukassas hiljemalt 2 nädala jooksul vabanemisest, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks nõusoleku andnud ning mitte viibida alkoholi müüvates asutustes, v. a toidupoed ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav Aleksandr Škarednõi avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Varem olid tema eluviisid sellised, et ei püsinud tööl. Alles siis, kui sai tööle laevaremondi tehasesse, jäi tööle. Tööandja vist leidis temas vajaliku töö. Nüüd tahab sinna tagasi minna ja saab sealt ka elukoha. Praegu vanglas töötab ja on tööga rahul. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksandr Skarednõi vabastamist enne tähtaega ja tema allutamist käitumiskontrollile järgmistel põhjustel: - Aleksandr Škarednõi on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistust kannab kolmandat korda. Ta on ka varasemalt olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid see ei ole tema suhtes olnud tulemuslik, sest ta on jätkanud ka katseajal kuritegude toimepanemist; - karistust kannab väljapressimise eest, mis on pandud toime alkoholijoobes, isikute grupis ja vägivallaga. Sooritatud kuriteod on muutunud järjest raskemaks; -

A. Škarednõi omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta alluda kehtestatud korrale; - vabanedes puudub kindel elukoht. Positiivne on A. Škarednõi osalemine sotsiaalprogrammides ja riigikeele õppes, kuid võttes arvesse tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja tema poolt ära kantud karistuse pikkust oleks tema vabastamine ennetähtaegselt käesoleval ajal liialt varajane.

KOHTU SEISUKOHT KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Aleksandr Škarednõi poolt toimepandud kuritegude asjaolud, tema varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal on sellised, mis ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist vaatamata tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks formaalse aluse olemasolu.

A. Škarednõi on temale esimese astme kuritegude eest mõistetud vangistusest ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast. Seetõttu on KarS § 76 lg 2 p 2 alusel olemas formaalne alus küsimuse arutamiseks. Aleksandr Škarednõi kannab karistust esimese astme kuriteo – väljapressimise eest, mis on toime pandud grupis ja alkoholijoobes olles. Lisaks sellele on Aleksandr Škarednõile viimase kohtuotsusega mõistetud karistusele liidetud ka eelmise kohtuotsusega esimese astme kuriteo eest mõistetud ärakandmata karistus. Vabastatuna esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest tingimisi pani A. Škarednõi katseajal toime uue esimese astme kuriteo. Mõlemad on rasked, omandi vastu suunatud esimese astme kuriteod. Vangla spetsialistid on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riski A. Škarednõi puhul kõrgeks. Lisaks neile asjaoludele ei võimalda Aleksandr Škarednõi ennetähtaegset vabastamist tema käitumine karistuse kandmise ajal: ta on rikkunud kehtivat sisekorda, mille eest on teda karistatud korduvalt distsiplinaarkorras. Karistused on kehtivad. Käitumine karistuse kandmise ajal sellisel viisil välistab võimaluse, et kohus saaks Aleksandr Škarednõi hinnata isikuks, kelle vabastamine karistuse kandmiselt ennetähtaegselt on õigustatud. A. Škarednõi isikut ja varasemat elukäiku hinnates märgib kohus, et tema distsiplineerimatu käitumine vabaduses on näidanud, et A. Škarednõi ei ole soovinud ega suutnud ennast reeglitele allutada. Ka satub

A. Škarednõi vabanemisel olukorda, mis pigem soodustab distsiplineerimatust ja vaba olemist järelevalvest. Tal puudub elukoht ja toetav lähivõrgustik. Ta kavandab tööle saada ja elama asuda X. Kohus leiab, et ehkki tööandja on nõus vabanejale pakkuma eluaset ja tuge, ei saa sellest vabanejale kujuneda vajalikku toetavat sotsiaalset võrgustikku. Ka on A. Škarednõil vabaduses tõsine risk X tarvitamise näol. Nii ei ole ühtki KarS § 76 lg 3 asjaolu, mis toetaksid A.Škarednõi vabastamist ennetähtaegselt ajal, kui karistusajast on jäänud kanda veel kolm aastat. Seega tuleb Aleksandr Škarednõil temale mõistetud karistuse kandmist vangistuses jätkata ning kujundada hajumust õiguskuulekaks käitumiseks.

Ene Muts täitmiskohtunik