1-09-3113/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-09-3113

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2014, Tartu kohtumaja Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Mari Jürgenson Kriminaalasja number 1-09-3113 Kriminaalasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise otsustamise küsimus Kinnipeetav R.W isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel XXXX RESOLUTSIOON Jätta vabastamata R. talle Tartu Maakohtu 10.09.2009 otsusega mõistetud W vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaja lõppemist. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, arvates 14.01.2014 (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 18.12.2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R.

W tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. R. tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 10.09.2009 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi ja W talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsusega mõistetud kandmata karistuse osa 6 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust ja R. -le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 4 W kuud 24 päeva vangistust. Karistusaeg algas 11.09.2009 ja lõpeb 04.02.2016. Õigus tingimisi ennetähtaegselt vabanemise küsimuse arutamiseks tekkis KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 17.12.2013. R. -d on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati Tartu Maakohtu W 23.09.2008 otsusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2009 otsusega) KarS § 200 lg 2 p

4, 5, 8, 9 järgi 7 aasta vangistusega, liitkaristus 7 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 18.09.2009. Tartu Vangla iseloomustuses (isiklik toimik II osa II kd, tlk 169-170) on märgitud, et R. -d W on karistatud vägivaldsete väljapressimiste, vägivaldse avaliku varguse, vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta, vägistamise, röövimise ja avaliku korra raskete rikkumiste eest. Käesoleval ajal kannab teist vangistust. Individuaalset täitmiskava on kinnipeetav täitnud vastavalt isiklikule motiivile ja vangla võimalustele – sotsiaalprogrammidest on ta läbinud Viha juhtimise, Õige hetke, sotsiaalsete oskuste ja Eluviisitreeningu. 2013. aastast õpib 10. klassis ja osaleb anonüümsete alkohoolikute tugirühmas. Vangistuses on R. läbinud W küll taasühiskonnastavaid tegevusi ja väljendanud soovi ennast muuta, kuid samas on jätkanud distsipliinirikkumisi. Omab kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate distsipliinirikkumiste eest. Vangla andmetel on tal diagnoositud XXXX. Lähtudes kinnipeetava eluolust vabaduses ja ülalpidamisest vangistuse vältel ning tema poolt toimepandud kuritegude koguarvust ja iseloomust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist; uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 63- %. Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa II kd, tlk 167-168) nähtub, et R. lähedasteks on õed-vennad, käesoleval ajal on ka suhted emaga paranenud. W Vabanemisel soovib ta elama asuda aadressile XXXX Väidetavalt on tal vabanemisel olemas töökoht. Kriminaalhooldusametnik ei pea põhjendatuks R. ennetähtaegselt W vabastamist vangistusest, sest ta on korduvalt eiranud ühiskonnas kehtestatud reegleid.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu R. soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta W väidab, et on vangistuse ajal järele mõelnud. Ta tahab minna tööle ja muuta oma eluviise. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei toeta R. tingimisi W enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: R. on varasemalt kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vangistust kannab W teist korda. Ta on ka varasemalt olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid see ei ole tema suhtes olnud tulemuslik, sest ta on jätkanud ka katseajal kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab röövimise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest vangistuses. Korduv vägivallakuritegude toimepanek (ka vangistuses) viitab R. -ni kinnistunud W vägivaldsele käitumisele. Tartu vangla hinnangul on järgneva kahe aasta jooksul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 48% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus 59 %, Seega suur. Jasõtšõn omab 20 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta alluda kehtestatud korrale. Jasõtšõni ennetähtaegset vabanemist ei toeta ka kriminaalhooldaja ega Tartu vangla. KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega ning kuulates ära süüdimõistetu leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. R. kannab praegu Tartu Maakohtu 10.09.2009 otsusega mõistetud liitkaristust (6 W aasta 4 kuu 24 päeva pikkust vangistust) muu hulgas ka I astme kuritegude toimepanemise eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast kanda ligikaudu kaks aastat. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (isikliku toimiku I osa tlk 6-10, 20, 27-33, 44-45) nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 8-l korral.

Valdavalt on teda karistatud vägivallakuritegude eest. Praegu kannab ta vangistust röövimiste ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Ka on teda korduvalt karistatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud ning varavastaste ja liiklusalaste väärtegude eest. Tema kuritegudega kahjustatud õigushüvede ring on laienenud ja kuriteod on muutunud raskemaks. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht ning see on suhteliselt kõrge. Kohus nõustub sellise seisukohaga, sest süüdimõistetu on korduvalt käitunud õigusvastaselt ka karistuse kandmise ajal.

Süüdimõistetut on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, tal on 20 kehtivat distsiplinaarkaristust. Antud distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et süüdimõistetu ei ole suuteline õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on aga üheks süüdimõistetu vangistuseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks. Isik, kes pole võimeline õiguskuulekalt käituma isegi vangla range järelevalve tingimustes, ei suuda seda teha tõenäoliselt ka vabaduses viibides, kui peaks olema allutatud käitumiskontrollile.

Seega ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. Eeltoodu alusel ei ole kohtul tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on väidetavalt võimalik saada töökoht (vaatamata kindlale elukohale ja lähedaste olemasolule sooritas ta ikkagi kuritegusid).

Kohus leiab, et süüdimõistetut, keda on korduvalt kuritegude eest karistatud, kel on kalduvus vägivallakuritegude toimepanemisele ja kes on jätkanud I astme kuritegude sooritamist ning kes omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi ega ole täielikult täitnud individuaalset täitmiskava, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, sest suure tõenäosusega jätkab ta vabaduses olles senist elustiili ega käitu õiguskuulekalt. Ka leiab kohus sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üldja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni.

Perekonna, eluja töökoha olemasolu, soov edaspidi elada seadusekuulekalt ei ole sellised argumendid, mis välistaksid veel uue kuriteo toimepanemise. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu veel ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist.

Ene Muts täitmiskohtunik