4-13-4045/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.

2013.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-4045 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Väärteoasi R.O kaebus PPA Ida prefektuuri 23.05.2013 otsusele väärteoasjas nr 2440,13,002971 Väärteoasja arutamise aeg

14.11. ja 05.12.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

PPA Ida prefektuuri esindaja Meelis Kaev Menetlusalune isik , isikukood xxx, R.O elukoht: xxx Kaitsja advokaat Allan Valk Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus

O T S U ST A S :

Jätta rahuldamata R.O kaebus ning jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.05.2013 otsus väärteoasjas nr 2440,13,002971, millega temale Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 alusel määrati rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot ja KarS

§ 276 alusel määrati rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot.

Rahatrahv tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 10220135125332 selgituseks R.O nr 4 : -13-4045 rahatrahv.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 14.01.2014.

MENETLUSE KÄIK:

R.O kohta koostati väärteoprotokoll nr. AB1290327 03.05.2013.a selles, et ta xxx , juures olles liikuvas sõidukis sõitjana ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga.

Peale seda kui sõiduk oli peatatud juures, sõitja olles xxx rikkumise toimepanija, keeldus

dokumentide esitamisest. Isikule oli korduvalt ja arusaadavas vormis antud seaduslik korraldus tulla politseisõidukisse isikusamasuse tuvastamiseks PPVS§ 718 lg 1,2,6 alusel. Sõitja eiras tahtlikult ja teadvalt rollija Pavel Reškini poolt antud seaduslikku korraldust kont väljuda sõidukist mille tulemusena kontrollija oli sunnitud kasutama sundi. (tlk.13-14). Oma käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 30 lg 1 ja § 38 lg 3 MS § 19 lg 4 p 2 , VT

sätteid.

2 ja K

Väärtegu kvalifitseeriti LS § 239 lg 1 p arS § 276 järgi.

xxx R.O xxx Väärteos kogutud tõendid on tunnistaja T ülekuulamise protokoll, tunnistaja P Rxxx . ülekuulamise protokollid 2 tk ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll

Väärteoasjas nr. 2440,13,002971 kohtuvälise menetleja 23.05.2013 otsuse alusel määrati R.O-le karistuseks KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel LS § 239 lg 1 alusel rahatrahv

15 trahviühikut s.o 60 eurot ja KarS § 276 alusel rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot.

R.O kaitsja esitas kohtule kaebuse

ja vaidlustas kohtuvälise menetleja 23.05.2013 otsuse suhtes

S xxx Axxx väärteoasjas nr. 2440,13,002971 paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus.

KOHTU POOLT

UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED

Kaebuse esitaja R.O (protokoll lk. 2 4) – selgitas, et ta ei tunnista oma süüd,

ses

sest ei saanud aru autost t turvavöö oli tal kinnitatud ja üks kord ütles „ matom“, väljumise põhjust ja ta tõmmati autost välja. R.O kinnitas rikkumise kohta xxx Kaebuse esitaja selgitas, et ta politseiautot ei märganud, sest vestles juhiga. Ta ei mäleta mitu politseinikku tema juurde tulid. Peatamise põhjust ei kuulnud. R.O selgitas, et temale selgitati, l peab ta autost et ta ei ole nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ja küsis, mis põhjuse välja tulema. Politseinik t välja tulla palus autos , hiljem hakkas tirima. R.O eitas oma süüd ka kohtuvälises menetluses. Tunnistaja, patrullpolitseinik, Txxx R.O ütlustest nähtub (protokoll lk. 4-7), et ta mäletab kaebuse esitajat punases xxx ja turvav tal kõrvalistujana öö ei olnud üle rinna vaid rippus kõrval. Isikul oli tume riietus. Paarimees nägi enne, et kaasreisija turvavöö ei ole kinnitatud ja tunnistaja kinnitas seda

paarimehele politseisõidukis sõnaliselt. Politseiautot märgates hakkas isik turva seda i vööd kinnitama, kohmitsema ja peale panema. Politseisõiduk seis s ristmikul ja ootas kuni sõiduk sõidaks neist mööda. Ilm oli päikesepaisteline ja nähtavus oli hea. Vilkuritega anti

eatus. sõidukijuhile märku peatumiseks ja umbes 300 m pärast sõiduk p Kuna kiirused ei olnud suured oleks saanud peatuda varem. sõiduk

Algul paarimees P.Rxxx temalt rääkis juhiga, siis läks juhi kõrvalistuja juurde ja palus korduvalt . dokumente. Kõrvalistuja dokumente ei esitanud

Tunnistaja MxxxSxxx

ütlustest nähtub (protokoll lk.8-9), et ta liikles 10.04.2013 koos

R.O-ga xxx

. Teda karistati väärteokorras rahatrahviga, et kaassõitja sõitis ilma nõuetekohaselt kinnitamata turvavööta.

Kaitsja vahendusel on tunnistajale edastatud teave, et tema kohta tehtud karistamisotsus on jõustunud kuna Riigikohus ei võtnud kassatsiooni menetlusse.

. Tunnistaja kinnitas, et Tunnistaja ei mäleta kas tema kaassõitja esitas politseile dokumendid kaassõitjal oli turvavöö kinnitatud sõidu algusest alates ja sõidukijuhina sai oma rikkumisest teada teise patrulli käest (tlk.72).

Tunnistaja selgitas, et tema kaassõitja ei olnud rikkumisega nõus. Vestlust ei toimunud ja kaassõitjal autost vä paluti ljuda.

Tunnistaja, patrullpolitseinik, PxxxRxxx

ütlustest (protokoll lk. 9-11) nähtub, et koos paarimehega, Txxxs R.O liikusid xxx suunas ja jäid seisma ristmikul, et anda teed lähenevale . Tunnistaja nägi, et kõrvali l oli turvavöö kinnitamata. Kaasreisija nägi xxx stuja

politseid

eravärvides sõidukis ja haaras turvavöö, püüdis seda kinnitada. Vahemaa võis olla 10 m kui ta märkas. Politseiautos lülitati sisse vilkurid ja tunnistaja arva , et auto jääb kohe s

seisma.

Auto ei peatund ja sõitis edasi ja tagant oli näha, et kogu aeg püüdis kassreisija turvavööd kinnitada. Autojuht sõitis väiksemal kiirusel kui oli lubatud kuid seisma ei jäänud. Lõpuks jäi xxx keskuse juures. Peale vestlust juhiga hakka

s kõrvalistuja karjuma, võttis telefoni kätte ja vene keeles karjus, kus on tõendid, näidake videot, tal on turvavöö peal. Tunnistaja selgitas, et ei taha trahvi teha, rahunegu maha ja teine kord ol ru saada ja gu tähelepanelikum. Kõrvaistuja ei soovinud a nõudis videosalvestust. Tunnistaja palus esitada oma dokumendid, millele isik vastas, et tal ei ole dokumente. Tunnistaja selgitas, et esitas seda nõuet mitu korda, et saaks isiku tuvastada. Kuna menetlustoimingut ei olnud võimalik jätkata, kaassõitja oli agressiivne, karjus, paluti tal korduvalt sõidukist väljuda. Tunnistaja lülitas sisse väikese kaamera. Tekkis vaidlus, sest isik ei soovinud alluda korraldusele, kuigi mitu korda selgitati, mida ta valesti tegi. Lõpuks kasutati sundi ja isik toimetati patrullsõidukisse. Patrullautos isik teeskles, et tal on halb ja temale kutsuti kiirabi. Arst selgitas, et ei ole midagi tõsist, vererõhk on kõrge. Isik ei ole tunnistajale varasemalt tuttav. Kohus uuris kaebusele lisatud Politseija Piirivalveameti vastust 16.05.2013 R.O kaebusele (registreeritud 03.05.2013 Politseija Piirivalveametis) s.o tlk.7-8, mis on koostatud uuritud intsidenti kajastava PPA sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse poolt videosalvestuse ja Pxxxl Rxxx ettekandes sisalduva teabe kontrollimise tulemustest .

Ettekandest nähtub, et iklusjärelevalvet Kohtla Järvel, märkas ta mööda xxx teostades li - Järveküla teed kesklinna suunas sõitvat sõidukit Audi, mille kõrvalistuja ei olnud turvavööga kinnitatud. xxx peatumisteekond oli pikk, kuna kõrva stuja üritas sõidu ajal turvavööd peale li

tõmmata. Salvestuse ja ettekandes esitatud asjaolud ei ole vastuolus. Salvestuselt nähtub, et

R.O ei allunud P korduvatele ning selgelt antud korraldustele tulla sõidukist välja .Rxxx ning minna õigusrikkumise arutamiseks politseisõidukisse. Isik eiras kõiki P.R xxxi korraldusi.

Politseiametniku korraldused olid seaduspärased, need olid antud selgelt ja arusaadavalt ning neist nähtus korralduse andmise põhjus. Kokkuvõtlikult tuvastati kontrolli käigus, et politseiametnik P.Rxxx

i tegevus R.O suhtes vastas PPVS nõuetele ja oli õiguspärane. Kohus uuris tõendit tlk. 59-62, s.o Viru Maakohtu 12.08.2013 käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsust väärteoasjas 4 3356 Mati Sepperni karistamise kohta LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest s.o 10.04.2013 kell 15.11 sõidutas M xxx Sxxx reisijat (R.O

), kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Kohtuotsuses kohus tuvastas, et menetlusalune isik Mxxx xxx t Se sõidutas kõrvalistuvat reisija R.O, kes ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Kohtuvälise menetleja 29.04.2013 otsus väärteoasjas 2440,13,002199 jäeti eelnimetatud kohtuotsusega muutmata.

Tlk. 63 esitatud tõend Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumääruse 3-7-1-1-1-109 resolutsioonist nähtub, et Mati Sepperni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valgu kassatsioon jäetakse menetlusse võtmata. Riigikohtu

Kohus tutvus videosalvestusega, millest nähtub R.O kestev allumatus ja sõnaline keeldumine patrullpolitseiniku PxxxRxxxseaduslikele korraldustele.

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku arvamused, vahetult uurinud väärteotoimikus olevaid tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud neid kogumis, leiab, et R.O kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteoasjas nr. 2440,13,002971 kohtuvälise menetleja 23.05.2013 otsusega karistus R.O-le määratud KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel LS § 239 lg 1 alusel rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot ja KarS § 276 alusel rahatrahv 50 trahviühikut s.o

200 eurot

tuleb jätta muutmata.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. -

Kohus hindab tunnistajate Pxxx xxx ja Txxx xxx Re

Ne ütlusi tõepäraseks ja nimetatud

tunnistajate ütlustega on tõendatud, et väärteoprotokollis täheldatud ajal ja kohas s.o xxx

juures Mxxx Sxx juhitavas

sõidukis kaasreisija R.O oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata. Nimetatud ütlused seonduvad omavahel ja ka Viru Maakohtu

12.08.2013 väärteoasja (käesolevaks ajaks jõustunud) kohtuotsuses nr. 4-13-3356

(2440,13,002199)

. Viimatinimetatud kohtu põhjendustest selgunud samade järeldustega väärteoasjas jättis kohus rahuldamata Mxxx Sxxxi kaebuse, mille asjaolud seonduvad käesoleva väärteomenetluse oli sõidukijuht, milles kaassõitjana sõitis ga ja kus Mxxx xxx Se R.O. M.S süüline käitumine oli kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 alusel s.o xxx

liiklusalane rikkumine kus juht sõidutas reisijat, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud

R.O kui kaasreisija turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata jätmise fakt on tuvastatud ka eelnimetatud, jõustunud kohtuotsusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärus

109 resolutsioonist nähtub e 3-7-1-1-1- , et Mxxxi

Sxxxi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valgu kassatsioon jäetakse Riigikohtu menetlusse võtmata. Tunnistaja T.R.O xxx ütlustest nähtub, et P.R palus korduvalt juhi kõrvalistujalt dokumente, kuid neid ei esitatud Reisija temperamentselt , Vaidles valju muutus argessiivseks, tõstis käsi hääletooniga politseiametnikuga, ei allunud korraldusele esitada dokumendid.

Kohus arvestab asjaolu, et kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo-d 3-1-1-43-05, 3-1-1-29-05), kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike kaasamisega kohtumenetlusse tunnistajatena.

Tulenevalt VTMS § 313

lg 1 on lubatav kohtuvälise menetleja ametnik tõendiallikana väärteomenetluses.

lusid ja kirjeldanud neid Kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehio väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses, võib osaleda kohtu või - kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.

Seega kohus hindab kuuluvaiks tunnistaja PxxxRxxx ja Txxx R.O tõendite kogumisse

kohtuistungil antud selgitused M.Sxxx

i kaassõitja turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise asjaolude ja menetluse käigus tuvastatud faktiliste asjaolude kohta.

Kohtul ei ole

alust kahelda tunnistaja

te ütluste tõepärasuses kohtuvälise menetluse käigu ja R.O suhtumise kohta rikkumisse kuna tuvastatud asjaoludes ei ole ilmnenud tähelepanuväärseid kõrvalekaldeid. ütlused, et Kohtu veendumust kinnitavad ka tunnistajate P.Rxxxi ja T.Nexxx

Audi sõidukiirus oli väike ja selle peatumine politseisõiduki poolt vilkuritega antud peatumismärguandele oli võimalik varem, kuid ilmselt turvavöö kinnitamine võttis aega ja Audi peatus alles Järveküla tee maja nr. 22 juures. Kohus ei hinda tõepäraseks tunnistaja Mati Sepperni ütlusi selles, et tema kaassõitja turvavöö oli ki Tunnistaja selgitas ka, et ta nnitatud alates sõidu algusest.

oma kaasreisija käitumise asjaolusid ei mäleta. Samuti ei ole tõepärased ka menetlusaluse isiku R.O ütlused, et tal oli turvavöö kinnitatud ei saanud aru, miks ta pidi sõidukist väljuma. ning ta Nimetatud kahe isiku ütlused on veenvalt ümber lükatud politseiametnike-tunnistajate P.Rxxxi ja T.R.O ütlustega, mi juhitava sõiduki liikumise ja selle peatumisnõude s on seondatud nii M.Sxxx

täitmise venitamisega kuni kaassõitja oli jõudnud kinnitada oma turvavöö.

Kaasreisija

askeldamine turvavöö kinnitamisega tegelemisel oli näha Audi möödumisel eravärvides politseisõidukist

tunnistaja P.Rxxx. P.Rxxx selgitas, et ta kavatses üksnes sõidukijuhti hoiatada ilma menetlusdokumente vormistamiseta, kuid kaasreisija agressiivne sekkumine välistas sellise võimaluse, sest sõidukijuht ja tema kaasreisija ei tunnistanud asetleidnud rikkumisi.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg st 1 tulenevalt võib väärteoasjas ot - sust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05).

Kohus uuris menetlusaluse isiku poolt kaebusele lisatud fotosid ( tlk. 57,58), värvifotod

viidates olukorrale, mida politseinikud tunnistajad nägid, soovides tõendada, et kas kõrvalistujal on turvavöö kinnitamata või mi Siinkohal ei piisa üldtuntuks tunni tte. statud seisukohast, et fotodega on võimalik tõendada võimalikke tõendamisesemesse puutuvaid asjaolusid. Kohus lähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et ebausaldusväärsest allikast saadud tõend tuleb tõendite kogumist välja jätta, sellele ei saa tugineda kohtuotsuse tegemisel ( vt RKKKo lahendid

3-1-1-89-06, 3-1-1-113-06, 3-1-1-1-07, 3-1-1-3-07, 3-1-1-87-11, 3-1-1- -12 ), samuti ei saa

kohus tugineda ebausaldusväärsest allikast saadud tõendile valikuliselt, vaid peab hindama usaldusväärsust tervikuna ( 3-1-13-12 p 13-14, 3-1-1-31-12, 3-1-1-26-13).

Kohus rõhutab, et tõendile valikulise tuginemise keeld tähendab, et kohus ei saa otsustada, et osaliselt on tõend usaldusväärne, millele võib tugineda, ülejäänud osas aga ebausaldusväärne.

Kohus leiab, et ka siis, kui tõendi sisu osaliselt vastab objektiivsetele usaldusväärsetele tõenditele, ei ole lubatud sellele tõendile tugineda ja tuleb hinnata mitteusaldusväärseks ning tõend tervikuna tuleb tõendite kogumist välja jätta.

Kohus uurinud seega nimetatud fotosid märgib, et kaebuse esitaja ja tema kaitsja (kaebus allkirjastatud kaitsja poolt) on kohtule esitanud tõendi, mille kohus tunnistab kohtukõlbmatuks.

Kaebuse esitaja väite kontrollimine on sisuliselt võimatu, sest fotol olevas sõidukis juhi kõrva istmel kaassõitjat pildistamise ajal ei ole, seega puudub kohtul vähimgi võimalus l

kaebuses väidetavat olukorda ka fotol samasugusena tajuda.

b lisaks eeltoodule Kohus märgi , et fotol ei ole võimalik ka tajuda väärteoprotokollis märgitud sõiduki punase Audi 100 622 TGM värvuse vastavust. Fotol esitatud sõiduki värv ei ole kuidagi tõlgendatav punasena. Ainus tõepärane järeldus fotode kohta saab olla asjaolu, et fotodel on tõepoolest kajastatud väärteo toimepanemisega seondatav xxx-xxx. Seega ei ole kaebuse esitaja poolt tunnistajate kohtule esitatud fotod tõendiks, mis lükkavad ümber P.Rxxx ja T.R.O esit . Turvavahendite

ütlused R.O-le atud süüdistuses LS § 30 lg 1 kasutamine -

(1) Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

- rikkumise s.o tema viibimine poolt nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga

M.Sxxx

juhitavas sõidukis kaassõitjana viibimisel. Kohus jätab eeltoodud põhjendatud kaalutlustel kaebusele lisatud ja tlk. 57,58 fotod välja tõendite kogumist.

xx, seistes Videosalvestusega on tõendatud, et politseiametnik P.R juhi kõrvalistuja poolse

avatud ukse juures palus isiku tuvastamiseks, sõiduki R.O väljuda sõidukist

menetlustoimingute tegemiseks ja suunduda politseiautosse. Juba esimesele eelnimetatud korraldusele vastas R.O sõnaliselt korralduse täitmisest keeldumisega kõrgendatud hääletoonil ja jäi oma kohale Selline R.O käitumine on 23.05.2013

istuma.

väärteootsuses kajastatud õigesti PPVS § 718 lg 1,2,6 rikkumisena. ( Isikusamasuse

tuvastamine ).

(1) Politsei võib isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja vanuse, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse või süüteomenetluse tagamiseks.

(2) Politseil on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik ja nõuda temalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamist ning saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta ja biomeetrilisi andmeid.

(5) Isikusamasuse tuvastamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(6) Politseil on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, kui isikusamasuse tuvastamine ei ole kohapeal võimalik ning see on vältimatult vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse või süüteomenetluse tagamiseks.

P.Reškin palus videosalvestusest nähtuvalt vä järjest R.O hemalt 8 (kaheksa) korda

väljuda sõidukist menetlustoimingute tegemiseks ja suunduda politseiautosse rikkumise asjaolude selgitamiseks ja isiku tuvastamiseks

. R.O keeldus korraldust täitmast ja jätkas agressiivse ja va politseiametnikult igakordse korralduse peale ljuhäälse kõnemaneeriga selgituste nõudmist sõidukist väljumata. R.O oma rikkumise toimepanemise kohta

oli piisavalt aega täita temale antud korraldus , kuid isik väljendas oma k koheselt eeldumist

intensiivse

Edasi politseiametnik teavitas menetlusalust isikut ja ärritatud kõnemaneeriga.

jätkuva keeldumise korral sunni rakendamise võimalikkusest tema suhtes ja sunni rakendamisel salt politseiametniku tegevusele sõidukist väljumisel väljendus R.O ebasünd reageerides, keeldus edasisest koostööst politseiametnikuga, tuues mittetäitmise argumendiks terviseprobleeme. P.Rxxx oli sunnitud enda turvalisuse tagamiseks agressiivselt meelestatud

R.O suhtes kasutama lüh käeraudu tema toimetamiseks politseisõidukisse.

iajaliselt Politseiautos menetlusalune isik väitis, et ning ta vabastati käeraudadest kui isik tal on halb

oli rahunenud ja oli lubanud edaspidi käituda rahumeelselt. Politseiametnik kutsus välja kiirabi ja menetlus peatati antud kohas menetlusalusele isikule kutse väljakirjutamise toiminguga.

Kohus leidis, et politseiametniku näol on tegemist võimuesindajaga. Temale antud volituste alusel on politseiametnik kohustatud teostama avalikku võimu. Ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt peab olema seaduslik. Politsei ja Piirivalveseaduse § 3 lg 1 ja 7-st tuleneb, et

(1)

Politsei ülesanneteks on:

avaliku korra 1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja rikkumise kõrvaldamine 7) süütegude menetlemine. Väärteod on süütegude üheks liigiks ning süüteo tuvastamisel lasub politseil menetluskohustus. Sellest tulenevalt olid politseiametniku P.Rxxx seks korraldused tulla õiguserikkumise arutami politseisõidukisse õiguspärased.

Kohus leidis, et politseiametnikud Pxxl Rxxx ja Txxx R.O kes liiklusjärelevalve teostamise korras ( isiku sõidukis juhi kaasreisija oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata)

vabatahtlikult menetlustoimingust keeldumisel ja agressiivse käitumise ilmnemisel, politseiametnikele isikult lähtuva võimal käeraudade lühiajaline iku ohu ennetamiseks oli pealepanek

seaduslik tegevus, teostatud oma pädevuse piirides ja õigusaktides ettenähtud korras.

Sel viisil ennetades nii rikkujale endale kui ka politseiametnike elule ja tervisele ohu tekkimist.

Tulenevalt eelnimetatud seaduse §7 1 lg 1 peab kohus õiguspäraseks ka politseiametnike pool suhtes erimeetmete s.o temale t R.O käeraudade paigutamist, vältimaks tema käitumisest tulenevat ohtu teda ümbritsevatele isikutele. § 71. Politsei järelevalve

(1) Politsei järelevalve (edaspidi järelevalve) on politsei tegevus ohu ennetamisel, tõrjumisel ja korrarikkumise kõrvaldamisel.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud järelevalve meetme ja erimeetme kohaldamise õigus on politseiametnikul.

Kohus leidis, et P.Rxxx on õigesti juhindunud PPVS § 32 sätetest s.o Käeraudade, jalaraudade või sidumisvahendi kasutamine

(1) Politsei võib isiku suhtes kasutada käeraudu, kui isikult on seaduse alusel võetud vabadus ning on alust arvata, et ta võib:

1) rünnata teist isikut, osutada politseiametnikule või abipolitseinikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet;

Seega eeltoodud tunnistajate ütlused ja nende ütlustele vastav politseiametnike käitumise seaduslik alus on kohtu poolt kontrollitud ning kohus kinnipidamine järeldab, et R.O

liiklusjärelvalve käigus, järelevalve meetmete, käeraudade kasutamine oli politseiametnike seaduslik tegevus. Kohus leidis, et nii tunnistajate politseiametnike P.Rxxx kui ka T.Nexxi ütlused seonduvad eeltoodud videosalvestuses nähtud R.O käitumise asjaoludega.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1). Seega on P.xxxoolt kogutud tõendite kogumile lisatud videosalvestus asjakohane ja kuulub vahetult tõendite kogumisse objektiivse ja tõepärase tõendina

. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal oli võimalus tutvuda kohtuistungil videosalvestusega ning tutvumise aeg oli ka kohtule vastavaid taotlusi piisav kaitseõiguse teostamiseks, kuna menetluse edasilükkamiseks kaebuse esitaja ja kaitsja poolt ei esitatud.

Kohus leidis, et R.O käitumises on leidnud tõendamist KarS § 276 süüteokoosseis.

KarS § 276 kaitstav õigushüve on avalik võim. Kuriteokoosseisu moodustab võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine.

Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni nt politseiametnik (RKKK 3-1-1-26-08).

Kuriteokoosseis kaitseb neid võimuesindajaid, kellel lähtuvalt oma ülesannetest on suurenenud oht sattuda kurjategija rünnaku ohvriks, st isikuid, kes oma ametikohustustest tulenevalt peavad kaitsma avalikku korda ja tõkestama reaalselt asetleidvaid avaliku korra rikkumisi. Kohtu arvates ei ole käesoleva vää vaidlust selle üle, et politseiametnikud oma rteomenetluses ametikohustuste täitmisel liiklusjärelevalvet teostades on riigivõimu esindajad. Võimuesindaja korraldus on pädev kui see on antud pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras.

Tulenevalt VTMS § 19 lg 4 p 2 on menetlusalune isik kohustatud täitma menetleja seaduslikke korraldusi (RKKK 3-1-1-120-05). Tuleb arvestada, et isegi siis, kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et võimuesindaja antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel et korralduse eiramine POLEKS aset leidnud. Isiku poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui võimuesindaja korraldus vastab HaldMS § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (RKGK 3-3-1-21-03) Tühine haldusakt on tühine algusest peale ning seda ei ole kellegi kohustust täita. Samas üksnes isiku teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus võimuesindaja korralduse seadusevastasusest ei anna isikule õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt avaliku võimu teostamist (sarnaselt RKKK 3-3-1- 103-06).

Koosseisupärane tegu ei ole igasugune võimuesindaja mis tahes õiguspärase korralduse täitmata jätmine. ( RKKK 3 07) antud väärteomenetluses kohus ei tuvastanud -1-1-38- KaRS § 276 laiendatud tõlgendamise asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt.

st e Võimuesindaja korraldus § 276 mõttes tuleb lähtuda selle paragrahvi üldise esmärgist. § 276

paikneb 16.peatüki avaliku rahu vastased süüteod 3. jaos s.o avaliku võimu teostamise vastased süüteod. Seega antud väärteokoosseisu eesmärk on kindlustada avaliku võimu teostamise tõhusus. KarS § 276 peab tagama, et võimuesindaja poolt süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse olukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud. KarS § 276 alusel isiku karistamise korral peab võimuesindaja seaduslikul korraldusel olema vahetu ajalis-ruumiline seos võimuesindaja poolt toimetatava menetlustoiminguga või mingi avalikku korda või teiste isikute õigushüvesid ähvardava ohuolukorra kõrvaldamisega. Selline olukord peab korralduse andmisel juba olemas olema või vahetult ees seisma. Konkreetse ohuolukorrana, mille kõrvaldamisele suunatud võimuesin aab isikut § 276 järgi daja korralduse eiramise eest s karistada ei ole käsitatav võimalus, et isik jätkab tulevikus õigusvastast käitumist pannes toime uusi süütegusid.

Korralduse eiramise all tuleb mõelda igasugust selle mittevastavat täitmist sh ka ainult osalist a see

või mittetähtajalist täitis, j võib seisneda tegevuses kui ka tegevusetuses.

dusliku korralduse eiramise puhul on tegemist Olukorras kus võimuesindaja sea tegevusetusdeliktiga peab menetleja väärteoprotokollis põhjendama ka seda milline oleks siis olnud nõutav tegu s.o korralduse täitmine, kas see korraldus pidi olema täitjale arusaadav ning milline ajavahemik oleks olnud vajalik selle korralduse täitmiseks. Korralduse andmise peab võimuesindaja võimaldama isikul järgida korraldust vabatahtlikult ja hoiatama teda enne võimaliku sunni rakendamist v.a. kui see on võimatu õigusrikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu RKKK 3-3-3-68-08. Kui tegemist on tegevusetusdeliktiga peab lisaks tuvastama selle et isikul oli võimalik seda korraldust objektiivselt täita. Väärteoprotokollis peab olema nii antud korraldus, selle aluseks olev õigusnorm kui ka korralduse eiramise tehiolud RKKK 3- 1-1-94-07.

Kohus leidis, et kohtuliku väärteomenetluse käigus ei ole leidnud tõendamist LS § 38 lg 3 sätete rikkumine R.O poolt, kes antud väärteomenetluses ei ole sõidukijuht. Antud lõike esimese lause laiendatud tõlgendamine ei ole R.O-le kui kaasreisijale inkrimineeritava süüteoga seondatav. LS § 38 lg 3 teine lause puudutab ka sõitjat, kuid R.O-le ei ole inkrimineeritud sõidukist lahkumist ilma politseiametniku loata. LS . § 38. Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt

(3) Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel.

te Väärteomenetlus käigus ei ole kogutud tõendeid R.O käitumises nimetatud sät rikkumise kohta, mistõttu nimetatud sätt kohtuvälise menetleja otsuses

e sisuta kajastamine

ei saa mõjutada määratud karistuse ka menetlusalusele isikule raskust. Kohus on tuvastanud menetlusaluse isiku poolt lg 4 p 2 rikkumise. Menetlusaluse VTMS § 19 isiku õigused ja kohustused

(4) Menetlusalune isik on kohustatud:

1) …

netleja seaduslikke korraldusi. 2) täitma me

Kohus leiab, et kohtule esitatud kaebus menetlusaluse isiku huvide kaitsmiseks on koostatu d ilmse hooletuse tunnustega. Kaebuses on kasutanud menetlusaluse R.O asemel

isiku eesnimena Sergei v malt 5 korda kaebuse kolme -5) s.o. ähe lehelise teksti vältel (tlk.3 Sergei R.O nime vahelduvalt R.O nimega. Ebaselguse on kõrvaldanud kohus menetluse käigus lisatud kohtuvälise menetleja otsus , kuna kaebusele ei ole e koopiat, mida va lustatakse. id Kohus pöörab tähelepanu õigusabi osutaja koostatud kaebusele, kus on viidatud kohtuvälises menetluses tuvastamata faktiväidetele, milliseid ka kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud. Kaebuse ja suvalised s on esitatud tõenditega tagamata väited p 1.2 ja p 1.4 selles, et R.O täieliku ümber istus rahulikult ja

on kohtumenetluses P.xx mis

lt

lükatud politseiametnike ütluste kui ka seda kinnitava nii tunnistajatevideosalvestuse

vaa , et menetlusalune isik rahustas politseiametnikku ei tamise käigus. Täheldatud väidet

nähtu menetlusaluse isiku ütlused väärteotoimikus, millele kaebuse ega tunnistajate le

allakirjutanu saanuks tugineda. Kaebuse koostaja on onutanud põhjendamatult mo menetlusaluse isiku seisukohta

väärteomenetluses, esitades enda poolt allkirjastatud kaebuses menetlusaluse nimel õigusabi osutamisel väiteid, mis ei ole faktiliselt aset leidnud, ega ole uses ega kohtumenetluses kinnitust leidnud. kohtuvälises menetl

Koh

- us on seisukohal, et antud väärtegude puhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s

30 sätestatud alustel. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et N.Astševile se § 239 lg 1 p 2 ja KarS

Liiklusseadu

§ 276 järgi kvalifitseeritavad väärteod leidsid N.Astšev aset ning need pani toime .

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuvälise menetleja

otsuses on märgitud, et vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ja kohus nõustub selle seisukohaga. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Menetl

usalusele isikule R.O-le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 alusel määratud karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut s.o alla sanktsiooni keskmise määra § 239. Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine .(Liiklusseaduse

(1) Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest:

oolt; 1) sõidukijuhi p

. 2) sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut

KarS § 276 alusel Võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest – (

karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga) N.Astševile määratud

rahatrahvi suuruseks , mis on samuti tunduvalt alla on 50 trahviühikut s.o 200 eurot sanktsiooni keskmise määra eeldusel, et selline karistus piisav meede, et isik hoiduks uutest rikkumistest.

Kohtuväline menetleja on valinud põhjendatult karistuse liigi s.o rahatrahvi, mis on piisav meede karistuse eesmärgi s.o sõidukis nõuetekohaselt turvavööd kinnitamata sõitva isiku enda liiklusturvalisuse tagamisse

. On arvestatud ja õiguskuulekas käitumine väärteomenetluses asjaolu, et puuduvad varasem samalaadsed liiklusalased rikkumised. R.O ad

Sellest tulenevalt ei näe ka kohus võimalust isiku karistuse kergendamist kaaluda, sest R.O oma süüd tunnistanud ja karistuse kergendamist ei ole kohtult taotlenud.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohtu lahendist 3-1-1-14-07, p 6 tulenevalt karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust menetlusaluse isiku isikut. Riigikohtu lahendi 3-1-1-99-06 p-s 15.1 on sätestatud: Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT

III 2004, 14, 174).“

Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu.

Kohtu hinnangul määratud karistuse liik ja määr on vastavuses isiku süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega, on proportsionaalne toimepandud rikkumisele, arvestab teo toimepanija isikut, omab eripreventiivset toimet ja ning piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus täheldas, (3

-1-1-43-06) et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu - andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

MENETLUSKULUD

Kohtu hinnangul R.O-le määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

konkreetse karistuse kohaldamine R.O-le omab eripreventiivset toimet ja mõjutab isiku käitumist tulevikus antud rikkumiste ärahoidmise eesmärgil

.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jätab rahuldamata R.O kaebuse ning muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 3.05.2013 otsuse v

äärteoasjas nr. 2440,13,002971 millega temale Liiklusseaduse §

239 lg 1 p 2 alusel määrati rahatrahv 15 trahviühikut s

60 eurot ja KarS § 276 karistuseks .o. alusel määrati rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot.

R.O kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlus riigi või kohaliku eelarve vahenditest tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusalune isik on vaba valida endale lepinguline kaitsja või taotleda riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Lepingulise kaitsja valimisel ja kaebuse rahuldamata jätmise puhul jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma

Kohtunik