4-13-8750/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8750

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuaril 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-8750 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

U.D kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 04.12.2013 otsusele väärteoasjas nr 2316,13,009871 Kaebuse esitaja

U.D (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht XXXOÜ) Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2 Toimepanemise aeg ja koht: 11.11.2013 kell 11:11, Pärnu mnt, Tallinn Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus menetlustalitus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 04.12.2013 otsus väärteoasjas nr 2316,13,009871 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista U.D-le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

3. Võimaldada U.D tasuda mõistetud rahatrahv (ükssada

kakskümmend) eurot osade kaupa 4 (nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 30 (kolmkümmend) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15)

kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 04.12.2013 otsuses

väärteoasjas nr 2316,13,009871 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr

10220034796011 SEB Pangas või a/a 221023778606 Swedbank pangas). Kohustuslik on märkida viitenumber 10220135294360 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-13- 8750, U.D“. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval kassatsiooniteate esitamisest.

Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.

Asjaolud ja menetluse käik

27.12.2013 laekus Harju Maakohtule U.D kaebus Politseija piirivalveamet, Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo 04.12.2013 otsusele väärteoasjas nr 2316,13,009871. Eelnimetatud otsusega karistati U.D LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 (kakssada) eurot. Kaebaja on asunud seisukohale, et väärteoasja menetlemisel on rikutud väärteomenetluse nõudeid. Isik soovis tutvuda kiirusemõõtja andmetega, kuid seda temale ei võimaldanud. U.D palub tühistada väärteomenetluse otsus või vähendada rahatrahvi suurust.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et U.D poolt koostatud kaebus on alusetu. Kohtuvälisel menetlejal puudub alus kahelda tunnistaja XXXusaldusväärsuses, kuivõrd need kattuvad kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatuga. “Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §

9 lg 6 räägib varjatud mõõtmistegevusest ja selle kohaselt varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral kiirusmõõturi lugem teatatakse koos sõiduki andmetega eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-29-05 p 6.2 on öelnud, et Siiski ei tähenda mõõteseadme näidu näitamata jätmine seda, et kirjalikult fikseeritud kiiruse mõõtmise tulemus oleks tõendina lubamatu (tõendi lubatavuse kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.04.2005 otsus väärteoasjas 3-1-1-19-05 p 7.4), vaid mõõtetulemuse näitamise kohta märke tegemine väärteoprotokolli või menetlustoimingu protokolli aitab hilisema vaidluse korral hinnata tõendi usaldusväärsust. Asjas nr 3-1-1-105-03 ei ole Riigikohus väitnud, nagu tooks näidu tutvustamata jätmine kaasa tõendi lubamatuse ja koos sellega kiiruse ületamise tõendamatuse. Kuivõrd tegemist oli kombineeritud liiklusjärelvalvega on kiiruse mõõtmise koht ja sõiduki peatamise koht erinevad, samuti on teostatud erinevate ametnike poolt.

Riigikohtulahendi 3-1-1-105-03 p 9 kohaselt on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et Juhul, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis peab vastama V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on hädavajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Protokolli osas tuleb täita V™S § 19 lg 1 p 6 nõudeid. On üldteada, et suurel kiirusel 50 km/h kiiruspiirangu alas mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud ka seda, et mootorsõiduki juhtimine kiirusega 74+/-3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, näitab isiku suhtumist liiklusnõuetesse ja õiguskorda, seda eriti LS §

227 lg 2 vastava rikkumise puhul. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud U.D kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §

123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokollist AB1344018 (VT tl 1) selgub, et 11.11.2013 kell 11:11 juhtis U.D

Pärnu mnt Tallinnas mootorsõidukit Toyota Hilux (registreerimismärk XXX) kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui

21 km/h, sõites kiirusega 74+/-3 km/h (lubatud 50 km/h). Menetlusalune isik pani toime LS §

227 lg 2.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 4) kohaselt patrullpolitseinik XXX mõõtis 11.11.2013 kell 11:11 U.D poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Hilux (registreerimismärk XXX). Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte LTI 20-20 UX020596 ja seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Kõnealust seadet on testitud ka veel mõõtmise päeval kell 09:20 ning seade oli töökorras. Seega on mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on U.D tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT lk 1 pöördel). Menetlustoimingu protokoll vastab V™S § 49 sätestatule ja protokollis on täidetud V™S § 19 lg 1 p 6 nõudeid.

Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta väärteoasja kohtuvälises menetluses, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt

KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et U.D süüline käitumine LS § 227 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Vaidlustatud Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 04.12.2013 otsuselt väärteoasjas nr 2316,13,009871 nähtuvalt karistati U.D LS § 227 lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kaebusest selgub, et

U.D mõistab oma rikkumist ning kahetseb. Karistusregistri teatisest (VT lk 9)

U.D kohta nähtub, et isikut ei ole varem karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest. U.D-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS §

56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja U.D-le LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, on õiguspärane ka kaebajale võimaluse andmine trahvi ositi tasumiseks 4 (nelja) kuu jooksul.

Leo Kunman Kohtunik