1-13-11134/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-13-11134

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2014, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Täitmiskohtunik

Ene Muts

Kohtuistungisekretär

Mari Jürgenson

Tõlk

X

Kriminaalasja number

1-13-11134

Kriminaalasi

tingimisi

enne

tähtaja

lõppemist

vangistusest

vabastamise küsimus

Kinnipeetav

Aleksei Tšurikov

isikukood: 38210260311; asukoht: Tartu vangla;

elukoht vabanemisel X

Kaitsja

vandeadvokaat X

RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, § 432

1. Vabastada Aleksei Tšurikov (isikukood 38210260311) temale Norra Ülemkohtu

27.06.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni 09.09.2015.

KarS § 78 p 2 kohaselt hakata Aleksei Tšurikovi katseaega arvestama alates

kohtumääruse jõustumisest.

2. Kohustada Aleksei Tšurikovi katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel X

• ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 8 alusel määrata Aleksei Tšurikovile katseajaks

kontrollkohustused:

• mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

• asuma tööle või võtma end töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest

alates;

• osalema sotsiaalabiprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab.

4. Määrata Aleksei Tšurikov katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaal-

hooldusosakonna kriminaalhooldusametniku X järelevalve alla.

5. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Tšurikovilt 36 (kolmkümmend

kuus) eurot riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB),

nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS),

viitenumber 2800049874. Selgitusse märkida Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja,

kohtumääruse number 1-13-11134 ning isiku nimi, kelle eest tasutakse.

Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates määruse

jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse

määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

6. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja kaitsjale viimase

soovil.

Aleksei Tšurikovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks

Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul

arvates 14.01.2014 (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

31.12.2013 esitas Tallinna vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei

Tšurikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Seejärel paigutati

kinnipeetav karistust kandma Tartu vanglasse.

Aleksei Tšurikov on süüdi mõistetud vägistamise eest Norra Ülemkohtu 27.06.2012 otsusega

ja karistatud vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. Kuritegu vastab Eesti Vabariigi KarS § 141 lg 1

koosseisule.

Karistusaeg algas 09.03.2011 ja lõpeb 09.09.2015.

Õigus tingimisi ennetähtaegselt vabanemise küsimuse lahendamiseks tekkis KarS § 76 lg 1 p

2 alusel 09.06.2013.

Aleksei Tšurikovi ei ole varem kriminaalkorras karistatud.

Tallinna Vangla iseloomustuse (isiklik toimik II osa tlk 6-8) kohaselt kinnipeetaval vangistuse

jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. See näitab, et isik suudab ennast kontrollida ja oma

emotsioonidega hästi toime tulla. Kuriteo sooritamise põhjusena toob A. Tšurikov välja

alkoholiga liialdamise. A. Tšurikov ei väljenda ühiskonna suhtes vaenulikkust. Ta soovib

saada kriminaalhooldusele, lubades täita kõik kontrollnõuded. Tartu Vangla hinnangul on

süüdimõistetu puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul

9% ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 23-40%. Eeltoodust lähtudes Tallinna vangla

toetab Aleksei Tšurikovi ennetähtaegset vabastamist. Tartu vangla teeb ettepaneku määrata

kinnipeetavale tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral lisaks kontrollnõuetele ka

KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 ettenähtud kontrollkohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa tlk 3-4) nähtuvalt on Aleksei

Tšurikovil vabaduses olemas kindel elukoht X. Varasemalt on kinnipeetav vabaduses

peamiselt töötanud ning tal on võimalik vabanedes tööd leida. Kriminaalhooldusametnik

palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised

kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsida endale töökoht või võtta

ennast töötuna arvele 2 nädala jooksul vabanemisest.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav Aleksei Tšurikov avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta kahetseb

kuritegu. Tal on elukoht X juures ja toetavad lähedased. Peres on X, kes sündis karistuse

kandmise ajal. Pere motiveerib tegutsema ja elama seaduskuulekalt. On nõus osalema

sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab.

Prokuröri esitas kirjaliku arvamuse, milles toetab sarnaselt Tartu vanglaga A. Tšurikovi

vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna on täidetud nii vabastamise formaalsed kui ka

materiaalsed eeldused. Prokurör leiab, et märkimist väärib, et A. Tšurikovi on kriminaalkorras

karistatud ühel korral, mis tähendab, et ka reaalset vangistust kannab ta esmakordselt.

Prokuröri hinnangul võib väita, et suure tõenäosusega on seniseks ärakantud vangistus

avaldanud A. Tšurikovile sellist mõju, mis motiveerib teda tulevikus mitte sooritama

kuritegusid. Ehk on põhjust uskuda, et A. Tšurikov on talle mõistetud ning reaalselt vanglas

ärakantud karistusest järeldused teinud. Ta aktsepteerib reegleid. Ametnikega suhtlemisel on

korrektne ja viisakas. Lisaks huvitub A. Tšurikov ühiskonnas toimuvast, mis võib aidata

vabaduses võimalike probleemidega edukalt hakkama saada. Distsiplinaarkaristused

vangistuse jooksul puuduvad. Ei ole kinnitust leidnud, et A. Tšurikovil oleks välja kujunenud

suhteid kriminaalse taustaga isikutega. Karistuse kandmise ajal on A. Tšurikov läbinud

keevitaja ja tõstukijuhi kursused. Eeltoodu pinnalt võib väita, et vangistuses viibides on

A. Tšurikov alustanud enese muutmist. Tulevikuks on ta püstitanud seaduskuulekad

eesmärgid: asuda tööle ja toetada rahaliselt oma perekonda. Samuti on ta motiveeritud järgima

kriminaalhooldusnõudeid. Prokuröri hinnangul näitab see selgelt, et A. Tšurikov on

vangistuses olles omad järeldused teinud. Ka on Aleksei Tšurikovil garanteeritud

ennetähtaegse vabanemise korral eluase oma X juures. Samuti leiab ta suure tõenäosusega

tööd, kuna enne vangistust on ta töötanud mitmetel erinevatel ametikohtadel. On avaldanud

ka vangistuse ajal soovi tööd teha.

Seega leiab prokurör, et A. Tšurikovi suhtes on otstarbekas rakendada just meetmeid, mis

kaasnevad katseajaga. Ehk praegusel juhul on prokuröri hinnangul mõistetud reaalne

vangistust oma eesmärgi täitnud, mis tähendab, et edaspidi oleks efektiivsem rakendada

A. Tšurikovi suhtes lisameetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Sellisel juhul säilib

kriminaalhooldajal A. Tšurikovi üle täiendav kontroll ning võimalus aidata tal paremini

resotsialiseeruda. Lisaks oleks prokuröri arvates mõistlik A. Tšurikovi suhtes kindlasti

rakendada Tartu vangla ja kriminaalhooldaja poolt väljapakutud lisakohustusi.

Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust ja avaldas, et on olemas alused Aleksei Tšurikovi

ennetähtaegseks vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Aleksei Tšurikov on ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on

rohkem kui 6 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetut kriminaalkorras varem

karistatud, st reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Vangistuse ajal on süüdimõistetu

suutnud täielikult alluda tema üle vangistuses kehtestatud reeglitele ning tal ei ole ühtegi

distsiplinaarkaristust. Seega on alust arvata, et süüdimõistetul on tekkinud motivatsioon oma

suhtumise muutmiseks ja temale kehtestatud reeglitele allumiseks. Kohtule esitatud

materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi

tarvitamine. Süüdimõistetu tähtsustab vabanedes tööle asumist ning perele pühendumist ja tal

on olemas ka kindel elukoht ning lähedaste igakülgne toetus. Seega on näha, et süüdimõistetul

on olemas motivatsioon oma eluviisi muutmiseks, ta on seadnud endale tulevikuks positiivsed

ja reaalsed eesmärgid. Samuti omab ta vabaduses seadusekuulekalt elamiseks piisavaid

tagatisi perekonna toetuse näol ja isiku kindel soov töötada. Eeltoodut kinnitab A. Tšurikovi

kohta Tartu vangla poolt koostatud iseloomustav materjal. Vastav veendumus tekkis

kohtunikul ka kinnipeetava ärakuulamise järel.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksei Tšurikovi katseajaga tingimisi enne tähtaega

vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud ning sellega kaasnev kriminaalhooldusele

allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui

karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise

riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste

määramine. Kohus peab vajalikuks talle tööle asumise lisakohustuse panemist, et tagada seega

tema reaalne tööleasumine. Kuna süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutavaks asjaoluks

võib pidada ka alkoholi tarvitamist, siis peab kohus vajalikuks määrata talle

kriminaalhoolduse

ajaks

alkoholi

mittetarvitamise

kohustus.

Arvestades

seda,

et

süüdimõistetu vangistuse jooksul Eestis taasühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole,

peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks ka lisakohustuse osaleda

sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik vajalikuks peab.

Menetluskuludeks on vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 36

eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksei Tšurikovilt välja mõista riigituludesse.

Ene Muts

täitmiskohtunik