3-14-50012/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50012

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50012 Haldusasi A.P. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon

1. Jätta A.P. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Saata määruse ärakiri taotluse esitajale ning Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7; § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. 03.01.2014 esitas A.P. vaide Tallinna Vanglale ( Vanglas registreeritud 07.01.14) taotlusega, milles ta vaidlustab 01.01.14.a. toimingu sigarettide originaalpakendist väljavõtmise kohta. Vaides märgib kaebaja, et välja töötamata on sigarettide väljastamise kord; pakenditeta sigaretid kuivavad; kaup on rikutud; kinnipeetaval puudub kontroll sigarettide arvu ja „aktsiisi osas“; „vanglatöötaja väljastab 5 tk sigarette originaalpakendist kummikinnastatult“.

2. 03.01.2014 saabus Tallinna Halduskohtule A.P. esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluses on märgitud, et alates 01.01.2014 on Tallinna Vangla Esimene üksus asunud kinnipeetavate poolt vangla poest ostetud sigarette pakendist välja võtma ning ühte suurde karpi paigutama. Selle tõttu lahtiselt sooja ja kuiva õhuga kokkupuutel sigaretid riknevad ning muutuvad kasutuskõlbmatuks. Taotleja hinnangul on säilituskarbid, mis on valmistatud vanast kaubast ülejäänud pappkastidest, ebasteriilsed. Vanglaametnikud võivad sigarette rikkuda, ühtlasi võivad sigarettide üleandmisel levida bakterid ja haigused, kuna nende käsitlemisel ei kasuta valvurid ühekordseid kindaid. Sigarettide igapäeva kogust ja kasutust ei registreerita ning kaevata ei ole kuhugile, kui sigaretid kaovad; pakendite puudumisel ei saa kontrollida, kas tegemist on aktsiisikaubaga ja missugune hind on pakendil; ei saa kontrollida kauba originaalsust ega ja igapäevast kasutust ning kas poest tellitud sigarettide hind vastab tellitule. Vangla on rikkunud kaebaja omandit/vara, kuna võtab kauba välja

3-14-50012

säilitamiseks ettenähtud pakendist. Sigarettide üle arvepidamise kohta märgib kaebaja täpsemini, et muudatus tekitab lisaks probleemi sigarettide arvestamises – kui varasemalt olid sigaretid 20 kaupa pakendis ning neist oli lihtne ülevaadet saada, siis nüüd kaob kinnipeetaval kontroll suitsude arvu üle. Taotleja viitab, et varasemalt on sigarette kapist kaduma läinud. Kuna sigarettide kogust ega igapäevast kasutust ei registreerita, on hiljem sigarettide hoiulaekast kadumist keeruline tõendada. Lisaks puudub taotlejal sigarettide pakist eemaldamise korral võimalus kontrollida, kas kaup on originaalne ja kas selle hind vastab sellele summale, mis tema arvelt maha võetakse. Sellist praktikat rakendab Tallinna Vanglas ainult esimene üksus, mis aga on taotleja hinnangul võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Eelnevast tulenevalt taotleb A.P., et kohus esialgse õiguskaitse korras kohustaks Tallinna Vanglat nimetatud toiminguid lõpetama kuni läbimõeldud sigarettide hoiustamise korra välja andmiseni ning peatada taotluses käsitletud toimingud Tallinna Vangla Esimeses üksuses kohtuotsuse tegemiseni.

3. 06.01.2014 tegi kohus vanglale kohtunõude, milles kohustas esitama A.P. vaide ja tema poolt taotluses viidatud dokumendid ning ühtlasi esitama oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas.

4. 10.01.2014 vastuses saatis Tallinna Vangla kohtule nõutud dokumendid ning palus A.P. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta. Vangla selgitab vastuses, et alates 31.01.2013 läks Tallinna Vangla Esimene üksus üle sellisele halduspraktikale, mille kohaselt väljastab kinnipeetavale sigarette vanglaametnik ning et hiljemalt 15.01.2014 on kõik viis Tallinna Vangla üksust sarnaselt teistele Eesti suurematele vanglatele läinud üle praktikale, mille kohaselt väljastab kinnipeetavale sigarette vanglaametnik. Seni kasutusel olnud praktika kohaselt avas vanglaametnik kinnipeetavale kuuluva sigaretilaeka, kust kinnipeetav ise võis jalutuskäigule kuni viis sigaretti kaasa võtta. Kuna kinnipeetavad aga nimetatud korda järjekindlalt rikkusid, võttes ametnike märkamata ja õigusakte rikkudes sigaretipakist enam kui viis sigaretti, mida hiljem kambritesse kaasa võeti ja seal ära suitsetati, ohustati sellega vangla julgeolekut, see tingis praktika muutmise. Praktika, mille kohaselt väljastab vanglaametnik suitsulaekast sigaretid, mitte ei võta neid kinnipeetav ise, on kasutusel enam kui aasta nii Tartu Vanglas kui ka Viru Vanglas. Seaduslik alus sigarettide väljastamiseks tuleb vanglale VSkE § 82 lg 3 kolmandast lausest, mille kohaselt väljastab vanglateenistus tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Sigarette jagavad vanglaametnikud kannavad kummikindaid ja kuni viis sigaretti antakse kinnipeetavale karbist ettevaatlikult, võttes kinni sigareti põlevast osast, mitte filtrist. Kummikinnaste kasutamise ja sellise sigaretiosa mittepuudutamisega, mille kinnipeetav endale suhu paneb, on tagatud sigarettide hügieeninõuetele vastav väljastamine. Kuna sigarettide väljastamine on reguleeritud nii VSkE kui ka kodukorraga, puudub vajadus selles osas täiendava regulatsiooni kehtestamiseks. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20 „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) seletuskirja kohaselt on punktis 12.2 kehtestatud piirangu abil

3-14-50012

vanglal võimalik minimeerida keelatud ajal ja kohas suitsetamist, kuna maksimaalne lubatud sigarettide arv on vastavuses suitsetamiseks ettenähtud ajal äratarvitatavate sigarettide arvuga, mistõttu ei jää sõltlase valdusesse äratarvitamata sigarette, mida tarvitada või edastada tarvitamiseks teistele keelatud ajal ja kohas. Kambrites ja ühiselt kasutatavates ruumides suitsetamine seab lisaks aga vangla kodukorra reeglite rikkumisele ka otseselt ohtu ühist ruumi kasutavate isikute ja teenistujate julgeoleku. Kinnipeetava sigarette hoiustab vangla kaanega pappkarpides, mis on valmistatud puhtast ja uuest materjalist.

Karbile kleebitakse kinnipeetava pilt, kelle sigarette selles hoiustatakse, et välistada sigarettide väljastamine valele isikule. Karbid on uued ja vangla lisab fotod kasutusel olevatest karpidest. Sigarettide väljastamine karbist hõlbustab suitsetamiskohta kaasa võetud sigarettide koguse kontrollimist, samuti on selliselt sigarettide kinnipeetavatele andmine oluliselt kiirem kui pakendist võttes. Samuti on karbist sigarettide väljastamine hügieenilisem - sigaretipakendisse on sigaretid asetatud selliselt, et filtriga suitsuosa on ülevalpool.

Seega peaks vanglaametnik igakordselt pakendist sigarette võttes sigaretifiltrit puudutama. Kuna kasutatavad karbid sigarettide hoiustamiseks on uued, need paigutatakse koos sigarettidega kinnipeetava suitsulaekasse; karbid on kuivad ning kaanega suletavad, mistõttu on nendes sigarettide säilimine tagatud veelgi paremini, kui avatud sigaretipakendis. Lisaks on Tallinna Vangla seisukohal, et kuna sigaret koosneb kuivatatud tubakast, mis on paberisse keeratud ja filtrist, ei ole sigaretis midagi sellist, mis saaks rikneda või kasutuskõlbmatuks muutuda.

Kuna sigaretipakend ei ole vajalik selleks, et sigarette eesmärgipäraselt kasutada ning kodukorra p 4.8 kohaselt on jalutuskäigule lubatud võtta kaasa kuni viis sigaretti ilma pakita, ei riku sigarettide pakendist väljavõtmine kuidagi kinnipeetava õigusi. Igale sigaretile on märgitud selle nimi, mille alusel saab kinnipeetav veenduda, et tegemist on just tema poolt tellitud sigaretimargiga. Sigaretipaki hinda pakendile ei märgita – pakihinna saab kinnipeetav teada kaupluse hinnakirjast, mis igakuiselt kinnitatakse, ja mille alusel kinnipeetav kauplusest kaupa tellida saab.

A.P. väide, nagu ei näidataks kinnipeetavale tellitud sigarette, on kohut eksitav ja vale. Vangla kaupluse vahendusel sigarettide tellimiseks täidab kinnipeetav tellimislehe, millele märgib enda poolt tellitava sigareti margi ja koguse. Poepäevadel antakse tellitud sigaretid kinnipeetavatele üle selliselt, et tellitud sigaretipakke näidatakse kinnipeetavale, kes seejärel kinnitab oma allkirjaga tellimislehel, et on tellitu kätte saanud. Edasi liiguvad sigaretid kinnipeetava sigaretilaekasse. Tallinna Vangla ei nõustu A.P. väitega nagu ei oleks kinnipeetaval enam tellitud sigarettidest ülevaadet.

Kodukorra p 16.2.19 kohaselt on suitsetaval kinnipeetaval lubatud osta ühe kaupluses käimise korra ajal maksimaalselt neli pakki sigarette. Kaupluse vahendusel saavad kinnipeetavad sigarette osta kahel korral kuus. Sarnaselt varasemaga teab ka nüüd kinnipeetav, millal kauplusest maksimaalselt neli pakki, s.o

80 sigaretti, kätte sai. Nimetatud koguse sigarettidega saab 16 päeva suitsetada selliselt, et kinnipeetav võtab jalutuskäigule kaasa maksimaalselt lubatud arvu sigarette. Seadusandja pole pannud vanglale kohustust tubakatoodete üle täpse arvepidamise pidamiseks ning Tallinna Vangla seda ei teegi.

3-14-50012

Tallinna Vanglal ei ole põhjust arvata, et vanglaametnikud kinnipeetavatele kuuluvaid sigarette võtavad. Lisaks riskiks vanglaametnik sellise käitumisega enda suhtes distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse algatamisega. Tallinna Vangla hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse taotluse puhul täidetud halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg-s 1 sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused. Taotleja ei ole välja toonud, kuidas tema õigused saaksid pöördumatult kahjustada, kui kohus esialgse õiguskaitse taotlusi ei rahulda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama sätte lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-

01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Vaidemenetluse osas oleks analoogselt tegemist olukorraga, kus isiku seisund võib vaidemenetluse ajal halveneda.

6. HKMS § 251 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Kohus tõlgendab A.P. taotlust selliselt, et ta taotleb tema poolt kirjeldatud tegevuse lõpetamist kuni vastava korra väljatöötamiseni, kaebaja eesmärgiks on, et Tallinna Vangla väljastaks talle jalutuskäigu ajal suitsetamiseks tema poolt ostetud sigaretid originaalpakendis ja et töötaja tegutseks kummikinnastes. Kaebajat on ilmselt rahuldanud suitsude väljastamise senine kord ja ta ei soovi muudatusi. Selliselt ühtib taotlus vaides esitatud taotlusega (vaie on esitatud sigarettide originaalpakendist väljavõtmise kohta). Kuna vaie on menetluses, siis ei ole kohtule täpsemalt veel teada, missuguse nõude kaebaja lõplikult formuleerib, ent kohtule ei nähtu, et taotlejale kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatud tagajärjed. Tegemist ei ole olukorraga, kus vaide või võimaliku tulevase kaebuse eesmärgi saavutamine muutuks raskendatuks või võimatuks. Vaide saab alati lahendada ja kehtivat korda muuta.

7. Taotleja on välja toonud, et sigaretid võivad rikneda, kui need originaalpakendist välja võetakse ja nimetab asjaolud, mis tema arvates seda kinnitavad. Taotleja viitab omandiõiguse riivele. Veel leiab taotleja, et vangla muutunud tegevus ei ole reguleeritud ega selliselt kontrollitav. Vangla vastusest ja vangla tegevust reguleerivatest normidest nähtub aga, et tegevus on õiguslikult reguleeritud ja seda ka siis, kui eesmärgi saavutamiseks ei ole senist

3-14-50012

korda muudetud, kuid praktilises tegevuses tagatakse sigarettide eeskirjadekohane hoidmine ja väljastamine senisest muudmoodi. Antud juhul on reguleeritud Tallinna Vangla kodukorra p 12 kaudu suitsetamisega seotud küsimused ning p 12.2 sätestab, et kinnipeetavate tubakatooteid hoitakse vangla poolt selleks ettenähtud laegastes. Igale suitsetavale kinnipeetavale on ette nähtud isiklik laegas, milles on lubatud hoida vaid isiklikke tubakatooteid, muude ainete ja esemete hoidmine laekas on keelatud. Suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses laekast maksimaalselt viis sigaretti ilma pakita.

Jalutuskäigu ajal sigarette lisaks ei väljastata. Seega on kodukorraga ette nähtud nii laegaste kasutamine ja sigarettide nendes hoiustamine, sj igapäevaselt väljastatakse 5 sigaretti, kui isik läheb jalutama. Reguleeritud on ka sigarettide ostmine, üleandmine, kauba kontrollimine, mistõttu ei esine olukorda, et kinnipeetav ei saaks ise jälgida, missuguse kauba ta on soetanud ja missuguses koguses tal sigarette on kasutada. Nii on Kodukorra p 16.2.19 kohaselt kinnipeetaval lubatud ühe kaupluses käimise korra ajal osta maksimaalselt 4 pakki sigarette.

Vangla sisekorra eeskirja § 74 lg 4 näeb ette, et sisseoste võimaldatakse kinnipeetaval teha vähemalt üks kord kuus. Kohtule teadaolevalt saavad Tallinna Vangla kinnipeetavad teha sisseoste üldjuhul kaks korda kuus. Kuna kinnipeetav võib korraga poest osta 4 pakki sigarette, siis teeb see kokku 80 sigaretti, arvestades, et pakis on 20 tk. Kui kinnipeetav suitsetab iga päev ära kogu talle lubatud koguse, st 5 sigaretti, siis jätkub talle neljast pakist sigarettidest 16 päevaks. A.P. saab igakordselt kontrollida, missugusel hulgal ta kaupa soetas, missugune kaup oli tellitud ja missuguse kauba ta vastu võttis, seejärel arvestada, kuipalju ta sellest ära kulutas.

Üksi eeskiri ei saa lõpuni tagada, et laekast ei läheks kaupa kaduma, kui esineb vargusi. Kehtivast korrast tuleneb, et laegast saab kasutada kinnipeetav koos ametnikuga ning asjaolu, et sigaretid puistatakse laekasse ilma pakendita, ei tähenda veel, et laekast sigarettide kadumine oleks senisest vähem reguleeritud. Kontrollivõimalused saadava kauba ja laekas asuva kauba üle on igati tagatud ja ei ole äratuntav, kuidas kaob võimalus kontrollida, mis marki sigaretid A.P.le anti või missugused sigaretid asuvad laekas. Ka ilma sigaretipakendita saab kindlaks teha, missugust marki suits on laekasse paigutatud, kuna ka iga üksik sigaret on vastavalt markeeritud.

Taotlusest ei nähtu, et peaks esinema reaalne oht, et laekasse saaksid sattuda maksumärgistamata sigaretid, kuivõrd kaup soetatakse vangla vahendusel. Viimane soetamise viis tagab kauba ehtsuse ja vastavuse seaduse nõuetele ja juhul, kui vangla kauplus paneb toime õigusrikkumise, siis on vastutus reguleeritud juba muude õigusnormidega. Taotlusest ei nähtu, et juba käesolevalt peaks esinema probleeme ja kahtlusi, et laekasse satub keelatud kaup. Sigaretid ei ole üldteadaolevalt kiiresti riknev kaup. Kohus ei pea usutavaks, et vähem kui kuu ajaga muutuksid sigaretid kasutuskõlbmatuks ka juhul, kui need originaalpakendist välja võetakse.

Ka tavaline sigaretipakend ehk ümbris ei kujuta teadaolevalt sellist pakendit, mille funktsiooniks oleks kauba pika-ajaline säilitamine. Isegi kui kinnipeetav suitsetab harva ning oluliselt vähem sigarette, kui see on maksimaalselt võimaldatud, saab kinnipeetav ise vältida sigarettide oletatavat riknemist, ostes sigarette vastavalt vajadusele, mitte iga kord täies lubatud koguses. Isegi juhul, kui tekib olukord, mil kaup rikneb, ka siis ei saabu veel pöördumatuid tagajärgi, kuna tekkiv võimalik kahju on hilisemalt hüvitatav. A.P. ülejäänud väited ei anna kohtule samuti alust arvata, et talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral mingisugused pöördumatud tagajärjed kaasnevad.

3-14-50012

Arvestades vangla selgitust, mille kohus on esitanud ülaltoodult määruse p-is 4, nähtub, et sigarettide üleandmise osas (vanglaametnikud kannavad kummikindaid ning annavad sigaretid kinnipeetavale üle, võttes kinni sigareti põlevast osast, mitte filtrist), on täidetud esmased hügieeninõuded. Sellest nähtub ühtlasi, et vangla täidab A.P. poolt vaides esitatud nõudmise kummikinnaste kandmise osas. Samuti ei ole kohtul alust arvata, et laekad on mingil moel ebahügieenilised. Vangla on lisanud fotod kasutusele võetud laegastest ning asjaolu, et nad on valmistatud papist, ei vii veel järeldusele, et need on kuidagi ebahügieenilised.

Kohus ei näe ka alust taotleja väitel, et vanglaametnikud võtavad kinnipeetavate laegastest sigarette või rikuvad neid tahtlikult. Vangla on selgitanud, et kinnipeetavad saavad jätkuvalt näha enda poolt tellitud sigarette, samuti on sigarettidele kantud mark, mille järgi kinnipeetav saab kontrollida, et ta on saanud selle kauba, mida tellis. Kuna praktika selliselt toimib, ei ole kaebaja kahtlused asjakohased. Samuti on põhjendamatu taotleja väide, et sigarettide kadumisega hakkab vangla uue praktika tõttu olema rohkem probleeme. Kui need tekivad, ei ole välistatud vajadus muuta praktikat ja leida uusi väljundeid.

Kohtule teadaolevalt on vanglal tekkinud probleemid seotult sigarettide üle kontrolli pidamisega. Juhul, kui kinnipeetavale anda võimalus võtta laekast ise kaasa jalutuskäigule ettenähtud kogus sigarette, püütakse ametnikke petta ja ringlusesse satub teadmata kogus sigarette, samas on vanglatöötajal praktiliselt võimatu tõendada, et töötaja neid sealt ise ära ei võtnud, kui tekib vahe. Samas nähtub kohtule, et vangla otsib väljundeid lubatud vahenditega ja kui eesmärke on võimalik veel ka muudmoodi saavutada, siis saab selle tagada vaid painduvalt praktikat muutes.

Ühtlasi nähtub, et kui iga kinnipeetav ise ilma kinnasteta sorib sigaretipakis või laekas, ei ole tagatud karpides hoitava kauba hügieen ja see on tagatud senisest enam, kui sigaretid on laekas ja sealt võtab nad välja ametnik, kes kasutab selleks kindaid. Üldjuhul nähtub, et lahendus on ka praktiline, kuna kinnipeetav saab arvet pidada enda tegevuse alusel, tagatud on hügieen ning kinnipeetava teenindamise kiirus. Kuna sigarette ei väljastada kinnipeetavale kambrisse ja suitsetamiseks väljastab kinnipeetavale sigaretid vanglaametnik, nagu juba varasemalt Tallinna Vangla Esimeses üksuses seda tehti, siis ei ole taotleja jaoks muutunud midagi ülemääraselt keerukaks.

Kaebaja väide selles osas, et rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, on samuti alusetu. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et talle oleksid tagatud täpselt samasugused kinnipidamistingimused nagu teises vanglas või sama vangla teises üksuses. Vanglal on kohustus tagada õigusaktidest tulenevad nõuded ning käesoleval juhul ei nähtu, et mingisuguseid nõudeid rikutud oleks. Kohtule teadaolevalt on samasugusele asjade korraldusele üle läinud Tartu Vangla ja ka Viru Vangla ning üleminek toimub ka Tallinna Vanglas, protsess on veel lõpuni viimata ja seda saab teostada järk-järgult.

Kohus nõustub vanglaga, et kehtiv kord ja praktika aitavad vanglal paremini tagada julgeoleku eesmärki, st vältida olukordi, kus kinnipeetav võtab karbist rohkem sigarette ning tarvitab neid keelatud kohas, kasutab neid kontrollimatult vahetuskaubana vms sellisel viisil. Paraku satuvad senist igapäevapraktikat arvestades sigaretid kontrollimatult ringlusse ja nähtub, et ametnike usaldust kuritarvitatakse. Vangla poolt saavutatav eesmärk ei ole vastuolus ühegi isiku õigust kaitsva normiga, sj väidetav omandiõiguse riive on sedavõrd minimaalne, et avalik huvi kindlustada vangla sisemine kord ja julgeolek kaalub selle üle.

3-14-50012

A.P. on esitanud vaide ja vaide rahuldamisel võidakse ehk ka praktikat muuta, ent käesoleval juhul ei esine pöördumatuid tagajärgi, mis tingiksid õiguskaitse andmise. Kohus märgib, et kuivõrd haldustegevuse väljunditeks võivad olla nii haldusaktid kui ka toimingud, siis haldusorgan ei pea iga toimingu kohta välja andma haldusakti ja antud juhul nähtus, et vangla tegevus tuleneb õigusaktidest ja on kontrollitav.

8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A.P. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik