1-06-2065/56 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-06-2065

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2014, Tartu kohtumaja Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Mari Jürgenson Kriminaalasja number 1-06-2065 Kriminaalasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise küsimuse lahendamine Kinnipeetav Urmas Liivat isikukood: 36906232752; asukoht: Tartu vangla; elukoht vabanemisel X RESOLUTSIOON Jätta vabastamata Urmas Liivat talle Tartu Maakohtu 15.08.2006 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaja lõppemist. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, arvates 14.01.2014 (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 18.12.2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Urmas Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Urmas Liivat mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 15.08.2006 otsusega KrK § 115’ lg 2 ja KarS §

141 lg 2 p 1, 5 ja 6 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 aastat vangistust. Otsus jõustus 28.02.2007. Karistusaeg algas 06.09.2005 ja lõpeb 06.09.2014. Õigus tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanemise küsimuse arutamiseks tekkis KarS §

76 lg 2 p 2 alusel 17.12.2013. Harju Maakohtu 21.04.2010 määrusega jäeti Urmas Liivat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tartu Maakohtu 03.12.2012 määrusega jäeti Urmas Liivat KarS §

76 lg 3 alusel vabastamata talle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 15.08.2006 kohtuotsusega

KrK § 115¹ lg 2 ja KarS § 141 lg 2 p 1, 5, 6 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 9 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Urmas Liivatit on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral:

1. 17.01.1985 Tartu Linna Rahvakohtu otsusega KrK § 88 lg 3 ja KrK § 139 lg 3 järgi 2 aasta vabadusekaotusega 2-ks aastaks edasilükkamisega;

2. 14.11.1985 Tartu Linna Rahvakohtu otsusega KrK § 139 lg 3 alusel 3 aasta vabadusekaotusega, KrK § 41 alusel karistuseks 4 aastat vabadusekaotust, mille kandmiselt vabanes 09.10.1987.a tingimisi ennetähtaegselt;

3. 19.09.1991 Tartu Linna Rahvakohtu otsusega KrK § 139 lg 3 alusel 2 aasta 6 kuu vabadusekaotusega, mille kandmiselt vabanes 20.05.1994 pärast karistuse kandmist;

4. 15.08.2006 Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja otsusega KrK § 115¹ lg 2 alusel 2 aasta vangistusega, KarS § 141 lg 2 p 1, 5, 6 alusel 8 aasta vangistusega, KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 9 aasta vangistusega, mille kandmise alguseks 06.09.2005. Tartu Vangla iseloomustuses (isiklik toimik II osa, tlk 140-141) on märgitud, et kinnipeetav kannab kolmandat reaalset vangistust; käesolevat vangistust kannab vägistamise ja X. Vangistuse jooksul on osalenud järgmistes taasühiskonnastavates tegevustes: tagasilanguse ennetamise programm seksuaal-kurjategijatele, suitsetamisest loobumise nõustamine ja tööhõive majandusabitöölisena. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad (lõppenud distsiplinaarkaristusi 3). Kuritegelikke hoiakuid vangistuse jooksul väljendanud ei ole, kuna aga isik ei teadvusta toimepandud kuriteoga seotud riske, siis pole vangla hinnangul võimalik hinnata kinnipeetava motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist, kuna uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 10%, seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosuseks viie aasta jooksul 7-22%. Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa, tlk 138-139) nähtub, et Urmas Liivatil on võimalik vabanemisjärgselt kolida oma päritoluperekonna juurde aadressile X. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elab 4 inimest. Kinnipeetava X sõnul saab U. Liivat seal elada lühiajaliselt. Garanteeritud töökoht puudub. Kohtutäiturite andmebaasi väljavõttest nähtub, et U. Liivati suhtes on menetluses mitmeid täiteasju, võlgnevuste kogusumma on

20 176.17 eurot, millest enamuse moodustab X. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku Urmas Liivati tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korral määrata talle katsejaks järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, võtta ennast töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest, mitte suhelda kannatanuga kriminaalhooldaja eelneva loata. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil avaldas Urmas Liivat soovi vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Ta läheb elama X juurde, et teda aidata. X kasvatab praegu tema kahte last. X kaudu saab X ehitusel tööd. Ta ei tunnista kõike, milles teda süüdistati, kuid sellistesse tegudesse iseenesest suhtub negatiivselt. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Urmas Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: Urmas Liivat on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistust kannab kolmandat korda. Käesolev karistus on mõistetud X suhtes X süstemaatiliselt ja pika aja vältel toimepandud X eest.

Urmas Liivat eitab Tartu vangla andmetel jätkuvalt kuriteo toimepanemist. Sellest järeldub , et ta pole oma kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud ja seega on motivatsioon muutumiseks madal. Vabanedes soovib Liivat asuda elama oma X juurde , kus elavad ka tema X Liivati ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka menetluses osalenud prokurör.

KOHTU SEISUKOHT KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri kohtule esitatud arvamusega ning kuulanud kohtuistungil ära Urmas Liivati, on seisukohal, et Urmas Liivatit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vangistuse ajal on võimaliku uue kuriteo toimepanemise riskid vajalikul määral jäänud madaldamata, millest tulenevalt ei ole põhjendatud lugeda vanglakaristust Urmas Liivati suhtes oma eesmärki täitnuks. Urmas Liivati vabadusse naastes võib olla säilinud temast lähtuv reaalne uute kuritegude toimepanemise oht. Hetkel Urmas Liivatil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kogu pika vangistusaja vältel on ta aga osalenud ainult kahes taasühiskonnastavas programmis: tagasilanguse ennetamise programmis X, mis katkes seoses U. Liivati ümberpaigutamisega (kuna aga U. Liivat kuritegu ei tunnista, siis Tartu vanglas teda programmi ei võetud) ja suitsetamisest loobumise nõustamine, mille tagajärjel kinnipeetav loobus suitsetamisest ainult mõneks ajaks. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on Urmas Liivat kogu pika vanglakaristuse aja kohtuotsuses kirjeldatud kuritegudes oma süüd täielikult eitanud. Alles 03.12.2012 kohtuistungil, kui arutati vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, tunnistas

U. Liivat osaliselt enda süüd. Samal seisukohal on ta ka praegu sama küsimuse arutamisel. Urmas Liivat kannab juba kolmandat korda vanglakaristust, neist ühe karistuse kandmiselt on vabastatud vangistusest ka tingimisi ennetähtaegselt. See aga ei takistanud Urmas Liivatil vabadusse naastes uusi ja veelgi suurema ohtlikkusega ja I astme raskeid kuritegusid toime panemast. Eelkõige on kuriteo asjaolud ja tema suhtumine enda tegudesse need põhjused, mille tõttu ei ole Urmas Liivatit võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kokkuvõtvalt ei ole Urmas Liivatit põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna I astme kuriteod on rasked ja kannatanu jaoks raskete tagajärgedega, viies X. Urmas Liivati käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal ei ole küllaldaselt näha õiguskuulekale teele asumist, kogu vangalakaristuse aja on ta kuritegude toimepanemist täielikult eitanud ega ole võtnud vastutust oma käitumise eest. Osalenud on ta ainult kahes taasühiskonnastavas programmis, mille kasutegur on aga küsitav olukorras, kus kinnipeetav enda süüd X kannatanu suhtes toimepandud X ei tunnista. See tähendab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud enda probleemiga tegelema ja on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kuna vangistuse ajal on uue kuriteo toimepanemise riskid jäänud vajalikul määral maandamata, siis on Urmas Liivatist lähtuv ohtlikkus uute kuritegude toimepanemiseks säilinud ja kohus ei pea sellistel asjaoludel, kui karistus ei ole enda eesmärke saavutanud, ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu veel ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist.

Ene Muts täitmiskohtunik