3-14-50022/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50022

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50022 Haldusasi I.M.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon

1. Vabastada I.M. esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest.

2. Jätta I.M.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Saata määruse ärakiri taotluse esitajale, Tallinna Vanglale ning Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7; § 204 lg 2). Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1; § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. 03.01.2014 esitas I.M. vaide Tallinna Vanglale taotlusega „kehtestada kord, et kummikinnastes ametnik väljastab soovitud 5 tk sigarette originaalpakendis“.

2. 06.01.2014 saabus Tallinna Halduskohtule I.M.i esialgse õiguskaitse taotlus seoses sigarettide pakendist väljavõtmise ning ühte karpi paigutamisega. Taotluses on märgitud, et alates 01.01.2014 võtab Tallinna Vangla I üksus kinnipeetavate poolt vangla poest ostetud sigaretid originaalpakendist välja ning ladustab need lahtiselt, mistõttu sigaretid kuivavad ning muutuvad kasutuskõlbmatuks. Taotleja leiab, et selline teguviis rikub tema subjektiivseid õigusi, kuna: 1) Tallinna Vangla Esimese üksuse toiming on sooritatud ilma vastavat haldusakti andmata suulise korralduse alusel;

3-14-50022

2) haldusakt on kehtetu, kui ei ole teada selle andja, kuna Tallinna Vangla neljast üksusest viiakse eeltoodud toiminguid läbi üksnes Esimeses üksuses; 3) kinnipeetavatelt võeti ära õigus ning võimalus kontrollida oma vara. Poest kaupa saades annab kinnipeetav allkirja, et on kogu kauba kätte saanud, sigarette kinnipeetav seejuures ei näe. Kuna vangla ei registreeri laekasse pandavate sigarettide arvu ning kui palju neid igapäevaselt ära tarvitatakse, on kinnipeetaval võimatu tõestada vanglapoolseid kuritarvitusi; 4) kuna tegemist on aktsiisikaubaga, kuid puuduvad originaalpakendid maksumärkidega, on võimatu teada ja tõestada, millised sigaretid ja mis hinnaga laekasse pannakse. Eelnevast tulenevalt taotleb I.M., et kohus esialgse õiguskaitse korras kohustaks Tallinna Vangla Esimest üksust „lõpetama edasised manipulatsioonid sigarettidega“ kuni läbimõeldud sigarettide hoiustamise ja väljastamise korra väljatöötamiseni, või kohtuotsuse kuulutamise ja jõustumiseni, ning väljastama seni sigarette kuni 01.01.2014 kehtinud korra järgi. Ühtlasi taotleb I.M., et kohus vabastaks ta taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad rahalised vahendid.

3. 06.01.2014 tegi kohus vanglale kohtunõude, milles kohustas esitama I.M.i vaide ja tema poolt taotluses viidatud dokumendid ning ühtlasi esitama oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas.

4. 10.01.2014 vastuses saatis Tallinna Vangla kohtule nõutud dokumendid ning palus I.M.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta. Vangla selgitab vastuses, et alates 31.01.2013 läks Tallinna Vangla Esimene üksus üle sellisele halduspraktikale, mille kohaselt väljastab kinnipeetavale sigarette vanglaametnik ning et hiljemalt 15.01.2014 on kõik viis Tallinna Vangla üksust sarnaselt teistele Eesti suurematele vanglatele läinud üle praktikale, mille kohaselt väljastab kinnipeetavale sigarette vanglaametnik. Seni kasutusel olnud praktika kohaselt avas vanglaametnik kinnipeetavale kuuluva sigaretilaeka, kust kinnipeetav ise võis jalutuskäigule kuni viis sigaretti kaasa võtta. Kuna kinnipeetavad aga nimetatud korda järjekindlalt rikkusid, võttes ametnike märkamata ja õigusakte rikkudes sigaretipakist enam kui viis sigaretti, mida hiljem kambritesse kaasa võeti ja seal ära suitsetati, ohustades sellega vangla julgeolekut, tuli praktikat muuta. Selline praktika, mille kohaselt väljastab vanglaametnik suitsulaekast sigaretid, mitte ei võta neid kinnipeetav ise, on kasutusel enam kui aasta nii Tartu Vanglas kui ka Viru Vanglas. Seaduslik alus sigarettide väljastamiseks tuleb vanglale VSkE § 82 lg 3 kolmandast lausest, mille kohaselt väljastab vanglateenistus tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Sigarette jagavad vanglaametnikud kannavad kummikindaid ja kuni viis sigaretti antakse kinnipeetavale karbist ettevaatlikult, võttes kinni sigareti põlevast osast, mitte filtrist. Kummikinnaste kasutamise ja sellise sigaretiosa mittepuudutamisega, mille kinnipeetav endale suhu paneb, on tagatud sigarettide hügieeninõuetele vastav väljastamine. Kuna sigarettide väljastamine on reguleeritud nii VSkE kui ka kodukorraga, puudub vajadus selles osas täiendava regulatsiooni kehtestamiseks. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20 „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) seletuskirja kohaselt on punktis 12.2 kehtestatud piirangu abil vanglal võimalik minimeerida keelatud ajal ja kohas suitsetamist, kuna maksimaalne

3-14-50022

lubatud sigarettide arv on vastavuses suitsetamiseks ettenähtud ajal äratarvitatavate sigarettide arvuga, mistõttu ei jää sõltlase valdusesse äratarvitamata sigarette, mida tarvitada või edastada tarvitamiseks teistele keelatud ajal ja kohas. Kambrites ja ühiselt kasutatavates ruumides suitsetamine seab lisaks aga vangla kodukorra reeglite rikkumisele ka otseselt ohtu ühist ruumi kasutavate isikute ja teenistujate julgeoleku. Kinnipeetava sigarette hoiustab vangla kaanega pappkarpides, mis on valmistatud puhtast ja uuest materjalist. Karbile kleebitakse kinnipeetava pilt, kelle sigarette selles hoiustatakse, et välistada sigarettide väljastamine valele isikule.

Sigarettide väljastamine karbist hõlbustab suitsetamiskohta kaasa võetud sigarettide koguse kontrollimist, samuti on selliselt sigarettide kinnipeetavatele andmine oluliselt kiirem kui pakendist võttes. Samuti on karbist sigarettide väljastamine hügieenilisem - sigaretipakendisse on sigaretid asetatud selliselt, et filtriga suitsuosa on ülevalpool. Seega peaks vanglaametnik igakordselt pakendist sigarette võttes sigaretifiltrit puudutama. Kasutatavad karbid sigarettide hoiustamiseks, mis koos sigarettidega kinnipeetava suitsulaekasse asetatakse, on uued ja kuivad ning kaanega suletavad, seega on nendes sigarettide säilimine tagatud veel paremini kui avatud sigaretipakendis.

Lisaks on Tallinna Vangla seisukohal, et kuna sigaret koosneb kuivatatud tubakast, mis on paberisse keeratud ja filtrist, ei ole sigaretis midagi sellist, mis saaks rikneda või kasutuskõlbmatuks muutuda. Kuna sigaretipakend ei ole vajalik selleks, et sigarette eesmärgipäraselt kasutada ning kodukorra p 4.8 kohaselt on jalutuskäigule lubatud võtta kaasa kuni viis sigaretti ilma pakita, ei riku sigarettide pakendist väljavõtmine kuidagi kinnipeetava õigusi. Lisaks on igale sigaretile märgitud selle nimi, mille alusel saab kinnipeetav veenduda, et tegemist on just tema poolt tellitud sigaretimargiga.

Sigaretipaki hinda pakendile ei märgita – pakihinna saab kinnipeetav teada kaupluse hinnakirjast, mis igakuiselt kinnitatakse, ja mille alusel kinnipeetav kauplusest kaupa tellida saab. I.M.i väide, nagu ei näidataks kinnipeetavale tellitud sigarette, on kohut eksitav ja vale. Vangla kaupluse vahendusel sigarettide tellimiseks täidab kinnipeetav tellimislehe, millele märgib enda poolt tellitava sigareti margi ja koguse. Poepäevadel antakse tellitud sigaretid kinnipeetavatele üle selliselt, et tellitud sigaretipakke näidatakse kinnipeetavale, kes seejärel kinnitab oma allkirjaga tellimislehel, et on tellitu kätte saanud.

Edasi liiguvad sigaretid kinnipeetava sigaretilaekasse. Tallinna Vangla ei nõustu I.M.i väitega, nagu ei oleks kinnipeetaval enam tellitud sigarettidest ülevaadet. Kodukorra p 16.2.19 kohaselt on suitsetaval kinnipeetaval lubatud ühe kaupluses käimise korra ajal lubatud osta maksimaalselt neli pakki sigarette. Kaupluse vahendusel saavad kinnipeetavad sigarette osta kahel korral kuus. Sarnaselt varasemaga teab ka nüüd kinnipeetav, millal kauplusest maksimaalselt neli pakki, s.o 80 sigaretti kätte sai. Nimetatud koguse sigarettidega saab 16 päeva suitsetada selliselt, et kinnipeetav võtab jalutuskäigule kaasa maksimaalselt lubatud arvu sigarette.

Seadusandja pole pannud vanglale kohustust tubakatoodete üle täpse arvepidamise pidamiseks ning Tallinna Vangla seda ei teegi. Tallinna Vanglal ei ole põhjust arvata, et vanglaametnikud kinnipeetavatele kuuluvaid sigarette võtavad. Lisaks riskiks vanglaametnik sellise käitumisega enda suhtes distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse algatamisega. Esialgse õiguskaitse taotluse puhul pole täidetud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-s 1 sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused. Taotleja

3-14-50022

ei ole välja toonud, kuidas tema õigused saaksid pöördumatult kahjustada, kui kohus esialgse õiguskaitse taotlusi ei rahulda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotlus

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui selle taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

6. Vangla poolt saadetud K-Raha väljavõttest nähtub, et taotleja ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline esialgse õiguskaitse taotluselt 15 euro suurust riigilõivu tasuma. Vahemikus 06.09.2013 – 06.01.2014 on taotleja sissetulekuteks olnud kaks 40 euro suurust ülekannet tema isalt, st kokku 80 eurot, millest peale vangistusseaduse (VangS) § 44 alusel tehtavaid kinnipidamisi jäi taotlejale vabaks kasutamiseks kokku

24 eurot. HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud valemit rakendades oleks taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 12 eurot, mida on vähem kui nõutav riigilõiv. Taotluse esitamise hetkel oli I.M.i kontol 0,34 eurot vabu vahendeid. Nendest andmetest lähtudes tuleb taotlejat maksejõuetuks pidada. Seega tuleb I.M.i menetlusabi taotlus rahuldada ning vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.

Esialgse õiguskaitse taotlus

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama sätte lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

8. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-

01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Vaidemenetluse osas oleks analoogselt tegemist olukorraga, kus isiku seisund võib vaidemenetluse ajal halveneda.

9. HKMS § 251 lg 1 p p 3 kohaselt võib kohus kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama.

3-14-50022

Kohus tõlgendab I.M.i taotlust selliselt, et ta taotleb esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla kohustamist talle jalutuskäigu ajal suitsetamiseks väljastama tema poolt ostetud sigaretid kauplusest soetatud originaalpakendis. Selliselt ühtib taotlus vaides esitatud taotlusega.

10. Kohtule ei nähtu, et taotlejale kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatud tagajärjed. Tegemist ei ole olukorraga, kus vaide või võimaliku tulevase kaebuse eesmärgi saavutamine muutuks raskendatuks või võimatuks. Taotleja on välja toonud, et sigaretid võivad rikneda, kui need originaalpakendist välja võetakse. Isegi juhul, kui selline tagajärg saabuks, ei ole tegemist pöördumatu olukorraga, kuna tegeliku kahju tekkimisel saab isik esitada kahjunõude. Kohtule ei nähtu, et vangla on jätnud reguleerimata oma tegevuse või et tegevus ei tulene kehtivast õigusest.

Vangistusseadusest tulenevalt on reguleeritud Tallinna Vanglas suitsetamise kord ja vastavalt Kodukorra p –is 12. Tallinna Vangla kodukorra p 12.2 sätestab, et kinnipeetavate tubakatooteid hoitakse vangla poolt selleks ettenähtud laegastes. Igale suitsetavale kinnipeetavale on ette nähtud isiklik laegas, milles on lubatud hoida vaid isiklikke tubakatooteid, muude ainete ja esemete hoidmine laekas on keelatud. Suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses laekast maksimaalselt viis sigaretti ilma pakita. Jalutuskäigu ajal sigarette lisaks ei väljastata.

Kodukorra p 16.2.19 kohaselt on kinnipeetaval lubatud ühe kaupluses käimise korra ajal osta maksimaalselt 4 pakki sigarette. Vangla sisekorra eeskirja § 74 lg 4 näeb ette, et sisseoste võimaldatakse kinnipeetaval teha vähemalt üks kord kuus. Vastustaja järgi saavad Tallinna Vangla kinnipeetavad teha sisseoste üldjuhul kaks korda kuus. Seega on reguleeritud nii laegaste kasutamine, sigarettide ostmine, üleandmine kinnipeetavale, ka kauba kontrollimine, mistõttu ei esine olukorda, et kinnipeetav ei saaks ise jälgida, missuguse kauba ta soetas ja missuguse koguses ta sigarette saab kasutada ja kasutas või missugusel hulgal peab neid asuma laekas.

Kuna kinnipeetav võib korraga poest osta 4 pakki sigarette, siis teeb see kokku 80 sigaretti, arvestades, et pakis on 20 tk. Kui kinnipeetav suitsetab iga päev ära kogu talle lubatud koguse, st 5 sigaretti, siis jätkub talle neljast pakist sigarettidest 16 päevaks. Sigaretid ei ole üldteadaolevalt kiiresti riknev kaup. Kohus ei pea usutavaks, et vähem kui kuu ajaga muutuksid sigaretid kasutuskõlbmatuks ka juhul, kui need originaalpakendist välja võetakse. Isegi kui kinnipeetav suitsetab harva ning oluliselt vähem sigarette, kui see maksimaalselt võimaldatud on, saab kinnipeetav ise vältida sigarettide oletatavat riknemist, ostes sigarette vastavalt vajadusele, mitte iga kord täies lubatud koguses.

11. Ka I.M.i ülejäänud väited ei anna kohtule alust arvata, et talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral mingisugused pöördumatud tagajärjed kaasnevad. Arvestades vangla selgitust sigarettide üleandmise osas (vanglaametnikud kannavad kummikindaid ning annavad sigaretid kinnipeetavale üle, võttes kinni sigareti põlevast osast, mitte filtrist) on täidetud esmased hügieeninõuded. Sellest nähtub ühtlasi, et vangla täidab I.M.i poolt vaides esitatud nõudmise kummikinnaste kandmise osas. Taotleja saab igakordselt kontrollida, missugusel hulgal ta kaupa soetas, missugune kaup oli tellitud ja missuguse kauba ta vastu võttis, seejärel arvestada, kuipalju ta sellest ära kulutas. Üksi eeskiri ei saa lõpuni tagada, et laekast ei läheks kaupa kaduma, kui esineb vargusi. Kehtivast korrast tuleneb, et laegast saab kasutada kinnipeetav koos ametnikuga ning asjaolu, et sigaretid puistatakse laekasse ilma pakendita, ei tähenda veel, et laekast sigarettide kadumise vältimiseks oleks olukord

3-14-50022

senisest vähem reguleeritud. Kontrollivõimalused saadava kauba ja laekas asuva kauba üle on igati tagatud ja ei ole äratuntav, kuidas kaob võimalus kontrollida, mis marki sigaretid taotleja laekasse eraldati või missugused sigaretid asuvad laekas. Ka ilma sigaretipakendita saab kindlaks teha, missugust marki suits on laekasse paigutatud, kuna iga üksik sigaret on vastavalt markeeritud. Taotlusest ei nähtu, et peaks esinema reaalne oht, et laekasse saaksid sattuda maksumärgistamata sigaretid, kuivõrd kaup soetatakse vangla vahendusel. Viimane soetamise viis tagab kauba ehtsuse ja vastavuse seaduse nõuetele ja juhul, kui vangla kauplus paneb toime õigusrikkumise, st soetab või eraldab keelatud kaupa, siis on vastutus reguleeritud juba muude õigusnormidega.

Taotlusest ei nähtu, et juba käesolevalt peaks esinema probleeme ja kahtlusi, et laekasse satub keelatud kaup. Sigaretid ei ole üldteadaolevalt kiiresti riknev kaup. Kohus ei pea usutavaks, et vähem kui kuu ajaga muutuksid sigaretid kasutuskõlbmatuks ka juhul, kui need originaalpakendist välja võetakse. Ka tavaline sigaretipakend ehk ümbris ei kujuta teadaolevalt sellist pakendit, mille funktsiooniks oleks kauba pika-ajaline säilitamine. Isegi kui kinnipeetav suitsetab harva ning oluliselt vähem sigarette, kui see on maksimaalselt võimaldatud, saab kinnipeetav ise vältida sigarettide oletatavat riknemist, ostes sigarette vastavalt vajadusele, mitte iga kord täies lubatud koguses.

Isegi juhul, kui tekib olukord, mil kaup rikneb, ka siis ei saabu veel pöördumatuid tagajärgi, kuna tekkiv võimalik kahju on hilisemalt hüvitatav. Taotleja ülejäänud väited ei anna kohtule samuti alust arvata, et I.M.le võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral saabuda mingisugused pöördumatud tagajärjed. Arvestades vangla selgitust, mille kohus on esitanud ülaltoodult määruse p-is 4, nähtub, et sigarettide üleandmise osas (vanglaametnikud kannavad kummikindaid ning annavad sigaretid kinnipeetavale üle, võttes kinni sigareti põlevast osast, mitte filtrist), on täidetud esmased hügieeninõuded.

Sellest nähtub ühtlasi, et vangla täidab vaides esitatud nõudmise kummikinnaste kandmise osas. Samuti ei ole kohtul alust arvata, et laekad on mingil moel ebahügieenilised. Vangla on lisanud fotod kasutusele võetud laegastest, nad on valmistatud papist ja peavad suletuna tagama kauba säilimise. Kuna taotleja märgib, et nn uus kord kehtib arvates 01.01.14.a. ja I.M. pöördus kohtusse 06.01.14.a., vaide kirjutas juba 03.01.14.a., siis ei saanud veel tekkidagi olukorda, et kaup oleks saanud juba nende puistamisega laegastesse rikneda, so paari päevaga.

Taotleja nimetab ära sigarettide kuivamise, ent taotlusest ja selle asjaoludest ei nähtu, et justnimelt paari päeva jooksul olid sigaretid kuivanud nii, et neid ei saanud tarvitada ja see tingib vajaduse EÕK järele. Kohus ei näe ka muid põhjusi, miks arvata, et ametnikud rikuvad kaupa tahtlikult. Kuna taotleja ise leiab, et vangla poest saavad nad originaal-kaupa, siis ei teki probleeme selles, et taotleja saab originaalkauba, mis ladustataks etema laekasse. Laekasse paigutatakse seesama kaup, mille I.M. on tellinud ja mille saamist ta ise kinnitab, seega liigub kindel kogus ja kindlat marki sigarette laekasse, milles on kauba olemasolu kontrollitav.

Taotleja ise ei pea tõendama, et laekasse liikuv kaup on legaalne (aktsiisimärkidega). Vangla on selgitanud, et kinnipeetavad saavad jätkuvalt näha enda poolt tellitud sigarette, samuti on sigarettidele kantud mark, mille järgi kinnipeetav saab kontrollida, et ta on saanud selle kauba, mida tellis. Kuna praktika selliselt toimib, ei ole vastupidised kahtlused asjakohased. Vangla läheb üle uuele praktikale ja eeskujuks on teiste vanglate vastav praktika. Kui tekivad probleemid, ei ole välistatud vajadus muuta praktikat ja leida uusi väljundeid.

Kohtule teadaolevalt on vanglal tekkinud probleemid seotult sigarettide üle kontrolli

3-14-50022

pidamisega. Juhul, kui kinnipeetavale andajätkuvalt võimalus võtta laekast ise kaasa jalutuskäigule ettenähtud kogus sigarette, püütakse ametnikke petta ja võtta kaasa lubatust enam sigarette, st et ringlusesse satub teadmata kogus sigarette, samas on vanglatöötajal praktiliselt võimatu tõendada, et töötaja neid sealt ise ära ei võtnud, kui tekib vahe. Samas nähtub kohtule, et vangla otsib tekkinud probleemile väljundeid lubatud vahenditega ja kui eesmärke on võimalik veel ka muudmoodi saavutada, siis saab selle tagada vaid painduvalt praktikat muutes. Ühtlasi nähtub, et kui iga kinnipeetav ise ilma kinnasteta haarab sigaretipakist kaasa suitse või sorib laekas, ei ole tagatud karpides hoitava kauba hügieen ja nüüdsest on see tagatud senisest enam, kui sigaretid on laekas ja sealt võtab nad välja ametnik, kes kasutab selleks kindaid. Üldjuhul nähtub, et lahendus on ka praktiline, kuna kinnipeetav saab arvet pidada enda tegevuse alusel, tagatud on hügieen ning kinnipeetava teenindamise kiirus. Kuna sigarette ei väljastada kinnipeetavale kambrisse ja suitsetamiseks väljastab kinnipeetavale sigaretid vanglaametnik, siis ei ole taotleja jaoks muutunud midagi ülemääraselt keerukaks. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et talle oleksid tagatud täpselt samasugused kinnipidamistingimused nagu teises vanglas või samas vanglas varasemal ajal. Vanglal on kohustus tagada õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine ning käesoleval juhul ei nähtu, et mingisuguseid nõudeid rikutud oleks, kui kasutatakse senisest korrast teistsugust korda. Kohtule teadaolevalt on samasugusele asjade korraldusele üle läinud Tartu Vangla ja ka Viru Vangla ning üleminek toimub Tallinna Vanglas, protsess on veel lõpuni viimata ja seda saab teostada järk-järgult.

12. Kohus nõustub vanglaga, et kehtiv kord ja praktika aitavad vanglal paremini tagada julgeoleku eesmärki, st vältida olukordi, kus kinnipeetav võtab karbist rohkem sigarette ning tarvitab neid keelatud kohas, kasutab neid kontrollimatult vahetuskaubana vms sellisel viisil. Paraku satuvad senist igapäevapraktikat arvestades sigaretid kontrollimatult ringlusse ja nähtub, et ametnike usaldust kuritarvitatakse. Vangla poolt saavutatav eesmärk ei ole vastuolus ühegi isiku õigust kaitsva normiga, sj väidetav omandiõiguse riive on sedavõrd minimaalne, et avalik huvi kindlustada vangla sisemine kord ja julgeolek kaalub selle üle. Samas ei saa kohus välistada, et vaide lahendamisel võidakse ehk ka praktikat muuta, ent käesoleval juhul ei esine pöördumatuid tagajärgi, mis tingiksid õiguskaitse andmise. Kohus ei näe alust taotleja väitel, et tuleks lõpetada vangla manipulatsioonid, Kohtule ei ole lahti selgitatud, mida taotleja siinkohal silmas peab, samas on vaides märgitud, et pole välistatud organiseeritud pettus „maksumärkidega“. Kuna ka vaidest ei nähtu, milles peaks organiseeritud pettus seisnema ja kelle suhtes taotleja seda kahtlustab, märgib kohus siiski, et kui esineks olukord, mil vanglaametnikud vahetavad tahtlikult kinnipeetavate tellitud sigaretid mõne muu (odavama) margi vastu või võtavad kinnipeetavate laegastest sigarette, siis ei ole tegemist mitte eeskirjadest tuleneva veaga või regulatsiooni nõrkusega, vaid ametniku keelatud tegevusega. Kuna kinnipeetavad saavad jätkuvalt näha enda poolt tellitud sigarette, samuti on sigarettidele kantud mark, mille järgi kinnipeetav saab kontrollida, et ta on saanud selle kauba, mida ta ise tellis, siis on olukorra üle kontrollivõimalus taotleja käes ja pettuse avastamisel tuleb süüdlased niikuinii välja selgitada, ent see kohustus ei lasu kinnipeetaval. Senises taotleja elukorralduses aga ei muutu praktiliselt midagi, kuna sigaretid pannakse jätkuvalt laekasse, kinnipeetav neid enda juurde ei saa, ning suitsetamiseks väljastab kinnipeetavale sigaretid vanglaametnik, st et jalutuskäigule minnes tagatakse taotlejale tema tellitud kaup, varguste/õigusrikkumiste avastamisel ja korral tagatakse vastavuses õigusnormidega vajalik uurimine.

3-14-50022

Kohus nõustub vanglaga, et kehtiv kord ja praktika võivad kaasa aidata vanglal paremini tagada julgeolekut, st vältida olukordi, kus kinnipeetav võtab karbist rohkem sigarette ning tarvitab neid keelatud kohas ja ajal.

13. Kuna vaidlustatud on toimingut, mitte haldusakti, ei hakka kohus arutlema taotleja väite üle haldusakti kehtetuse osas. Kohus märgib, et haldustegevuse väljunditeks võivad olla nii haldusaktid kui ka toimingud. Haldusorgan ei pea iga toimingu kohta välja andma haldusakti.

14. Eelnevast tulenevalt jätab kohus I.M.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik