3-13-1004/20 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-1004

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2014 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-1004 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

E. R kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Büroo otsus nr 923470;

- tühistada Sotsiaalkindlustusameti 10.04.2013 vaideotsus nr 1.1-11/337;

- teha Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Büroole ettekirjutus taastada kaebajale algselt määratud 80%-line töövõimetuse kaotus.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

10. jaanuar 2014

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja E. R. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet (esindaja Pille Martin).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata E. R kaebus haldusasjas nr 3-13- 1004.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 10. jaanuaril 2014.

3-13-1004

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

22.11.2012 otsuses nr 923470 andis ekspertarst arvamuse, mille kohaselt on

E. R osaliselt töövõimetu üldhaigestumise tagajärjel ja tema töövõimekaotuse protsent on 50 (tl 7). 22.11.2012 Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu Büroo otsusega nr 923470 määrati E. R töövõimekaotuse protsendiks 50% (tl 7 pöördel). 11.02.2013 esitas E. R Sotsiaalkindlustusametile avalduse, milles vaidlustas talle 22.11.2012 Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu Büroo otsusega nr 923470 määratud töövõimekaotuse protsendi (tl 8). 10.04.2013 Sotsiaalkindlustusameti vaideotsusega nr 1.1-11/337 jäeti avaldaja vaie rahuldamata (tl 9-10). 10.05.2013 esitas E. R kohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti vaideotsusele nr 1.1-11/337 ning kaebajale määratud 80%-lise töövõimetuse protsendi taastamiseks (tl 5-6). 14.06.2013 kaebaja täpsustas esitatud kaebust ja selle nõudeid (tl 19-20). 16.08.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 28-30). 29.11.2013 täpsustas kaebaja taotlusega oma väiteid (tl 105).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja väidetel ei ole vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel tema tervisliku olukorra hindamisel arvesse võetud viimaste diagnooside olulisust tema töövõimele. Kaebaja hinnangul ei ole SKA ekspertarst dr B. B analüüsinud tema haiguslugusid ega kaebaja valmisolekut asuda füüsilisele tööle peale raskeid traumasid. Kaebaja selgituste kohaselt määrati talle Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu Büroo 30.11.2010; 17.10.2011 otsustega püsivaks töövõimetuse protsendiks 80 %, mis vastab ka tema tervislikule olukorrale, kuid 22.11.2012 otsusega määrati töövõimetuse protsendiks 50 %. 01.04.2013 pöördus kaebaja perearsti poole, kes suunas kaebaja Pärnu EMO vastuvõttu ning talle määrati koormustest. Kuna kaebaja ei jõua täiskoormusel töötada, ei oma ta ka pidevat töökohta. Kaebaja töövõimest on hinnanguliselt alles vaid 25%. Samas tuleb tal maksta eluasemelaenu. Kaebaja on tervise tõttu pidanud loobuma kõikidest ühiskondlikest ja sportlikest tegevustest. Kaebaja õpib hooldustöötaja erialal ja kasvatab kahte alaealist last ning tal on väga raske toime tulla madala töövõimetuspensionäri pensioniga. Taastusravi perioodil 28.02.2013- 08.03.2013 täitis kaebaja järjekordse töövõimetus ekspertiisitaotluse brosüüri ja soovis selle edastada SKA Pärnu büroole, kuid seda ei võetud vastustaja poolt vastu põhjendusega, et tema suhtes kehtib 22.11.2012 ekspertiisi otsus. Esitatud taotluse eesmärgiks oli ekspertiisikomisjoni tähelepanu juhtimine kaebaja täiendavatele haigusjuhtumitele, uuringutele, üldkirurgia

3-13-1004

stasionaarsele epikriisile. Isikul on õigus nõuda ekspertiisi enne korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega ning taotleda püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt. Taolise võimaluse olemasolu ei olnud kaebajale teada ning ka vaideotsuses ei selgitatud seda. Eksitav on Sotsiaalkindlustusameti poolt kaebajale antud teave selle kohta, et vaideotsust on võimalik halduskohtus vaidlustada kolme kuu jooksul. Vaideotsuse kohaselt on õigus halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaevatavate otsuste tegemisel on võetud aluseks kaebaja 08.10.2012 esitatud taotlus ja perearsti poolt 16.10.2012 koostatud kaebaja terviseseisundi kirjeldus. Vaideotsuse tegemisel on arvestatud kaebaja tervise osas enne vaideotsuse tegemist koostatatud epikriise, terviseuuringute tulemusi ning ekspertarsti poolt koostatud kaebaja terviseseisundi kirjeldust. Ekspertiisi tegemisel aluseks võetud meditsiinidokumentide alusel põhjustavad kaebajal diagnoositud haigused kaebajal keskmise raskusega südame funktsioonihäire. Sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 alusel kinnitatud töövõime kaotuse protsendi määramise korra § 11 lg 1 p 2 võimaldab keskmise raskusega südame funktsioonihäire korral määrata püsiva töövõimetuse suuruseks 0-70%. Vastavalt määruse § 2 lg 6 hinnatakse kirjaldatud juhtumil ka isiku tervisehäire mõju tema töövõimele, arvestades omandatud haridust ja varasemat töökogemust. Kuna kaebaja eelnevad ametid ja varasem töökogemus nõuavad suuremat füüsilist pingutust, on tema püsiv töövõimetus määratud keskmisest suuremas ulatuses 50%. Varasemalt oli kaebajale määratud töövõimetus 80% ulatuses seetõttu, et tegemist oli haiguse järgse varase raviperioodiga. Kaebaja vasaku põlve haigestumist perearsti 16.10.2012 poolt koostatud terviseseisundi kirjeldusest ei nähtu. Püsivat töövõimetuse protsenti ei suurenda ka MRT uuringul leitud muutused vasaku põlve liigeses, sest olulist alajäseme funktsioonihäiret ei ole seal välja toodud. Põlvel olulist funktsioonihäire puudumist kinnitab asjaolu, et kaebaja suutis selle jalaga jalgpalli mängida, mille käigus vigastas ta oma vasaku jala põlve tõsiselt 12.01.2013. Nimetatud vigastust ja sellest tingitud funktsioonihäiret vaidlustatud otsuste tegemisel arvesse ei võetud, kuna kirjeldatud vigastus tekkis peale otsuste vastuvõtmist. Juhul, kui 21.01.2013 jalavigastuse tõttu toimus muutus kaebaja terviseseisundis, võib isik taotleda ekspertiisi enne korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega ja töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt. Sellisel juhul võetakse arvesse ka vasaku jala funktsioonihäire.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja väidetel täitis ta taastusravi perioodil 28.02.2013-08.03.2013 järjekordse töövõimetus ekspertiisitaotluse brosüüri ja soovis selle edastada SKA Pärnu büroole, kuid seda ei võetud vastu.

3-13-1004

HKMS § 2 lg 3 alusel lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Juhul, kui isiku terviseseisund või püsiva töövõimetuse põhjus vahepeal muutub, võib isik Sotsiaalministri 23.09.2008 määrusega nr 57 kinnitatud „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu“ § 12 lg 4 alusel taotleda ekspertiisi enne korra § 11 lõigetes 1 ja 4 sätestatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist või enne lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega. Lähtudes nimetatud korra § 8 lg 2 võib isik taotleda püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt. Kuna käesolevas asjas ei ole vaidluse all vastustaja toimingud kaebaja taotluse lahendamisega seoses täiendavate haigusjuhtumite ja uuringutega 2013 aastal, ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja 29.11.2013 esitatud väidetele seoses uue ekspertiisi taotluse esitamisega. Asjaolu, et vaidlustatud vaideotsuses ei selgitatud kaebajale võimalust ekspertiisi taotlemiseks enne korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega, ei ole aluseks kaebaja poolt taastusravi perioodil 28.02.2013-08.03.2013 esitatud ekspertiisitaotluse menetlusele hinnangu andmiseks käesoelvas asjas.

Kaebuse kohaselt kasvatab kaebaja kahte alaealist last ning tal on väga raske toime tulla madala töövõimetuspensionäri pensioniga. Samuti tuleb tasuda pangalaen. Kaebaja väidetel ei jõua täiskoormusel töötada, on pidanud tervise tõttu loobuma kõikidest ühiskondlikest ja sportlikest tegevustest. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 18 alusel arvutatakse töövõimetuspension lähtudes vanaduspensionist. Töövõimetuspension moodustab töövõime kaotusele vastava protsendi vanaduspensionist. Sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise korra“ § 1 alusel väljendab püsiva töövõimetuse ulatust töövõime kaotuse protsent. Tulenevalt eeltoodust on töövõimetuse ulatuse kindlaks määramisel ja töövõimetuspensioni arvestamisel oluline tervisehäire mõju isiku töövõimele. Järelikult ei ole töövõimetuse ulatuse tuvastamisel ja /või töövõimetuspensioni arvestamisel oluline isiku osalemine ühiskondlikes ja sportlikes tegevustes, tema majanduslik olukord, ülalpeetavate arv ega olemasolevad rahalised kohustused ja/või nende suurus, mistõttu ei ole otsuste vaidlustamisel asjakohased kaebaja väited eelpool nimetatud asjaolude osas.

Kaebaja hinnangul on tema puhul valesti määratud töövõime kaotuse ulatus. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes tuleb taastada püsiva töövõimetuse ulatus 80 %. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei jõua ta täiskoormusel töötada ning tema töövõimest on alles jäänud ainult 25 %. Kaebaja põhistab eelpool toodud väiteid enesetundega koormuse taluvusel ja piirangutega, mida tervislik olukord talle seab ning kirjeldustega tegevustest, millest on ta pidanud loobuma seoses halva enesetundega (tl 19, 20).

3-13-1004

Asjas esitatud tõendite kohaselt oli vaidlustatud otsuste vastuvõtmise aluseks kaebaja poolt esitatud taotlus ekspertiisi läbiviimiseks, perearsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldus, kaebaja suhtes koostatud epikriisid ja erinevate uuringute tulemused. Kaebaja hinnangut oma tervislikule seisukorrale ekspertarstide poolt antud arvamused ei kinnita. Kaebaja tõlgendus oma tervise osas teostatud uuringute/analüüside tulemustele ja subjektiivne hinnang enda tervisliku seisundi kohta ning soov taastada endine olukord ei ole piisavad kinnitamaks kaebaja hinnangut, mille kohaselt on tema püsiva töövõimetuse ulatus jätkuvalt 80 %.

Kaebaja esitas ekspertiisi taotluse 07.10.12, mille SKA Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo lahendas 22.11.2012 otsusega. Seega sai otsuse tegemisel arvesse võtta vaid neid asjaolusid, mis olid kajastatud ekspertiisi taotluses ja hinnata neid tõendeid, mis olid kogutud otsuse vastuvõtmise ajaks. Sotsiaalministri 23.09.2008 määrusega nr 57 kinnitatud „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu“ (redaktsioon 04.06.2012 kuni 30.04.2013, edaspidi „kord“ vastavas käändes) § 15 lg 1 sätestas, et püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumisel võib isik kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures asuvasse vaidluskomisjoni, kes korraldab täiendava ekspertiisi. 22.11.2012 otsuses on olemas viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta, mis on kooskõlas eelpool viidatud sättega. Kaebaja 11.02.2013 esitatud vaides ei nõustu SKA Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo 22.11.2012 otsusega, tuues muude tervisekahjustuste seas esile vasaku põlveliigese kahjustused. Asjas esitatud tõendite kohaselt teostati kaebaja vasaku jala põlveliigese uuring 17.12.2012, rebend tuvastati 14.01.2013 ning operatiivse ravi vajadus otsustati 16.01.2013. Seega tekkis kaebajal jala vigastus(ed) peale 07.10.12 ekspertiisi taotluse esitamist ja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse vastuvõtmist 22.11.2012. Kuna vaidemenetluse käigus antakse hinnang vaidlustatud otsusele ning kaebaja vasaku põlveliigese kahjustus tekkis peale vaidlustatud otsuse vastuvõtmist, ei saanud vasaku jala vigastuse tõttu tekkinud tervisekahjustuse ulatuse hindamine olla vaidemenetluse esemeks. Korra § 15 lg 2 sätestas, et vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võib isik pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast. 10.04.2013 vaide otsuses on edasikaebamise korras märgitud, et vaideotsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul. Arvestades eeltoodut on põhjendatud kaebaja väide selle kohta, et vaideotsuses märgitud vaidlustamise tähtaeg ei ole õige. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei mõjutanud ebaõige vaidlustamisviite otsuste kehtivust, ega toonud kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Kuna kaebaja

3-13-1004

pöördus kohtu poole tähtaegselt, ei mõjutanud nimetatud puudus ka kaebaja kaebeõiguse realiseerimist. Seetõttu ei saa ebaõige vaidlustamistähtaeg vaideotsuses olla selle tühistamise põhjuseks.

SKA Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo 22.11.2012 otsuse kohaselt on kaebaja töövõime kaotuse protsent 50. Otsuse vastuvõtmisel on arvestatud ekspertarsti arvamust. Otsuse vastuvõtmise aluseks on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3, lg 9, lg 10; sotsiaalministri 23.09.2008 määrusega nr 57 kinnitatud „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu“ § 6, § 7 lg 3, § 10 lg 1 p 18, § 11 lg 1 p 3, § 12 lg 2, § 13; sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ § 11 lg 1 p 2, § 2 lg 6. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3, lg 9, lg 10 sätestab püsiva töövõimetuse mõiste, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise ja püsiva töövõimetuse ekspertiisi tegemise alused. Sotsiaalministri määrusega kinnitatud „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu“ reguleerib püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamist püsiva töövõimetuse ekspertiisiga. Määrusega kinnitatud korra §-s 6 on reguleeritud ekspertarsti kaasamine, tema poolt arvamuse andmine; § 7 määratleb töövõimetuse kindlakstegemise päeva; § 10, § 11 sätestavad püsiva töövõimetuse põhjused, kestuse ja selle tuvastamise alused; § 12, § 13 on toodud korduvekspertiisi taotlemise kord ning ekspertiisi otsusele esitatavad nõuded. Sotsiaalministri 03.01.2002 määrusega nr 3 kinnitatud „Töövõime kaotuse protsendi määramise korra“ § 2 lg 6 sätestab, kui käesoleva määruse peatükis

2 on sätestatud sama funktsioonihäire puhul rohkem kui üks protsendimäär, hinnatakse isiku tervisehäire mõju tema töövõimele, arvestades omandatud haridust ja varasemat töökogemust ning sellest lähtuvalt määratakse konkreetne protsent. Töövõime kaotuse protsendi määramise korra § 11 lg 1 p 2 kohaselt on südame haiguste korral keskmise raskusega funktsioonihäire tuvastamisel protsendimääraks 0-70. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ja kaebaja poolt kaebuses esitatud väiteid on antud juhul vaidluse all kaebaja terviseseisundi hindamine lähtudes töövõime kaotuse protsendi määramise korra § 11 lg 1 p 2, mis võimaldab määrata töövõime kaotust ajavahemikus 0-70. Töövõime kaotuse ulatuse kindlaks määramist reguleerib korra § 2, kus on toodud protsendi suuruse määramise alused. Selle paragrahvi lõige 6 kohaselt tuleb juhul, kui käesoleva määruse peatükkides 2 või 3 on sätestatud sama funktsioonihäire puhul rohkem kui üks protsendimäär hinnata, mil määral mõjutab funktsioonihäire isiku ametialast töövõimet ning määrata sellest lähtuvalt konkreetne protsent.

3-13-1004

SKA Lõuna Pensioniameti Pärnu Büroo 22.11.2012 otsuse põhjendustest ei nähtu otseselt, et otsuse tegemisel on hinnatud, mil määral mõjutab kaebajal tuvastatud funktsioonihäire tema ametialast töövõimet. Kuid 22.11.2012 otsuse sisu hindamisel on oluline arvestada, et otsuses on viidatud ekspertarsti arvamusele, mille sisu arvestati otsuse vastuvõtmisel. Nimetatud arvamuse põhjenduste kohaselt tegi arst kindlaks, et kaebaja puhul on tegemist keskmise raskusega funktsioonihäirega püsiva töövõime kaotusega 50% ulatuses tema ametis kaheks aastaks. Ekspertarsti hinnangust nähtub, et arvamuse andmiseks vaatas arst läbi kaebaja taotluse ja perearsti poolt edastatud terviseseisundi andmed. Terviseseisundi kirjelduse kohaselt on kaebajal keelatud töötamine tuletõrjujana (tl 84). Ekspertiisitaotlustes märkis kaebaja omandatud erialadeks päästetöötaja ja lifti elektromehaanik, hariduseks kutseharidust (tl 37, 41, 53, 26, 57). Seega on ekspertarst arvamuse andmisel hinnanud kaebaja ametialast töövõimet ning 22.11.2012 otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja ametialast töövõimet. Vaideotsuses on toodud kaebaja tervisekirjeldus, viidatud erinevatele uuringutele, ekspertarsti arvamusele, täiendavale arstlikule ekspertiisile. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on püsiva töövõimetuse tuvastamisel arvesse võetud kaebaja haridust ja töökogemust. Vaideotsusest selgub, et vaide alusel on kaebaja töövõime kaotuse osas tehtud täiendav arstlik ekspertiis, mille tulemusel leidis kinnitust, et kaebaja püsiva töövõime kaotus on 50 %. Vastuväidetes vastustaja selgitab, et kaebaja poolt varasemalt omandatud amet ja töökogemus päästjana nõuavad keskmisest suuremat pingutust, mistõttu on põhjendatud otsuses määratud keskmisest suurem töövõime kaotuse protsent. Arvestades seda, et kaevatavates otsustes on lisaks kaebaja tervisliku seisundi kirjeldusele arvestatud tema eelnevat haridust ja töökogemust, on kohus seisukohal, et SKA Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo 22.11.2012 otsus ja SKA 10.04.2013 vaidluskomisjoni otsus vastavad Vabariigi Valitsuse

3. jaanuari 2002. a määrusega nr 3 kinnitatud juhendi § 2 lg 6 ja § 11 lg 1 p 2.

Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes viidatud sättest jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja poolt kantud võimalikud menetluskulud tema endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014 kohtuotsuse

3-13-1004

R E S O L U T S I O O N :

1. Jätta E. R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10 jaanuari 2014 otsus haldusasjas 3-13-1004 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.