1-13-9889/8 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9889 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 03. detsembri 2013 kohtumäärus menetluskulude täitmisele pööramisest loobumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Tiit Saks, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 03.12.2013 määrus muutmata ja süüdistatava Tiit Saksa määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 31.01.2013 otsusega lahendati lühimenetluses kriminaalasi 1-12-11703 Tiit Saksa süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 1, p 6, § 142 lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi süüdimõistva kohtuotsusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendades 1/3 võrra jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust.

1.1. Harju Maakohtu otsusega mõisteti T. Saksalt välja riigituludesse menetluskulud: ekspertiisitasud 639 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 1939 eurot ja sundraha 800 eurot. Maakohus määras menetluskulude tasumiseks tähtaja 12 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2013 otsusega jäeti Harju Maakohtu 31.01.2013 otsus muutmata. T. Saksalt mõisteti välja riigituludesse 393,60 eurot kaitsjale makstud tasu katteks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.07.2013 kohtumäärusega mõisteti T. Saksalt riigituludesse 345,60 eurot kaitsjale makstud tasu katteks.

2. Süüdistatav T. Saks esitas 03.11.2013 Tartu Maakohtule taotluse kõigi kriminaalasja 1-12-11703 menetluskulude riigi kanda jätmiseks KrMS § 418 lg 2 alusel. Seoses sellega, et süüdistatav viibib vanglas, puuduvad tal seal võimalused võlgnevuste tasumiseks. Vanglast vabanedes võivad aga suured menetluskulude kandmised ohustada tema kui süüdimõistetu taas resotsialiseerumist (KrMS § 418 lg 1 p 2).

3. Tartu Maakohtu 03.12.2013 määrusega jäeti T. Saksa taotlus rahuldamata ja ei loobutud temalt kriminaalasjas 1-12-11703 kohtulahendiga välja mõistetud menetluskulude täimisele pööramisest.

4. Tartu Maakohtu 03.12.2013 määruse peale esitas määruskaebuse T. Saks, kes palub kriminaalasjas 1-12-11703 kohtulahenditega väljamõistetud menetluskulud jätta välja mõistmata ja loobuda täitmisele pööramisest. T. Saks põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

4.1. T. Saks viibis alates 26.06.2012 vahistatuna Rahumäe teel Politsei jaoskonnas. Temale oli prokuröri määruse kohaselt keelatud lühiajalised kokkusaamised, kirjavahetus ja telefoni kasutamine, mistõttu ei olnud tal võimalik tegeleda talle määratud kohustuste täitmisega.

4.2. Alates 28.06.2013 viibis T. Saks XXX Vanglas, kus ta paigutati XXX kambrisse, kus ta oli kuriteo ohvriks (kriminaalasi nr XXX ). Tulenevalt sellest, et teine kinnipeetav kontrollis ja keelas temal suhtlemise, puudus kaebuse esitajal võimalus uurida oma võlgadega seonduvat. Ta ei saanud suhelda vanglas „kontaktisikuga“, ei omanud rahalisi võimalusi ning oli infopuuduses. Korduvad katsed suhelda advokaadiga ei andnud tulemust. Advokaat jättis kirjadele vastamata, võlgnevused uurimata, kui ka need kohtutele esitamata.

4.3. Seoses täiskeeldudega ei saanud ta suhelda isikutega, kes oleksid talle teada andnud talle saadetud kirjadest ning tänu sellele puudus tal võimalus kaitsta end võlgnevuste eest. Seoses sellega, et kohus ei teadnud T. Saksa asukohta, ei saanud ta teada kohtu teateid ega kutseid, mistõttu ei saanud T. Saks end õiglastelt kaitsta.

4.4. Kuna T. Saks ei näe täielikku süüd seoses suurte kohtukuludega, võlgadega, jääb ta lootma kohtu õiglasele otsusele.

4.5. 27.12.2013 esitas T. Saks määruskaebusele lisa, kus varasemalt väljendatud seisukohtadele lisab, et on teinud hetkel kõik endast oleneva, et tegeleda oma võlgnevuste arutamisega, likvideerimisega. T. Saks on püüdnud uurida ka eraisiku suhtes pankroti algatamist, kuid see ei too edaspidi inimõiguslikku elu. T. Saks toob välja, et ta mõistab ekspertiisi ja kohtuotsusega kaasnevaid tasusid, kuid mitte advokaadi tasu, kuna ta ei ole tema silmis ega ka seaduse kohaselt kaitsnud T. Saksa kui süüdistatavat.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.

6. KrMS § 418 lg 1 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele, rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist või esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud.

KrMS § 418 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus T. Saksa määruskaebuse rahuldamiseks. Süüdimõistetu on korduvalt oma kaebustes jõudnud samadele seisukohtadele ning on toonud põhjendusteks asjaolusid, mis puudutavad kriminaalasja nr 1-12-11703 sisulist lahendamist. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole T. Saks esitanud mitte apellatsiooni seoses kriminaalasjaga 1-12-11703, vaid on esitanud taotluse menetluskulude täitmisele pööramisest loobumiseks, mille aluseks olevaid põhjendusi ei ole määruskaebusesse lisatud.

7.1. Ka oma 15.12.2013 esitatud määruskaebuses toob T. Saks välja, et ta ei näe täielikult oma süüd seoses suurte kohtukulude ja võlgadega. Harju Maakohtu 31.01.2013 otsusega on

T. Saks süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 1, p 6, § 142 lg 2 p 1, p 2 ja § 121 järgi. Sellele otsusele esitatud apellatsiooni ja kassatsiooni ei ole rahuldatud ning seega ei saa ka käesoleval ajahetkel praeguses menetlusetapis tulla kõne alla T. Saksa süüküsimus. Süüdistava viide süü puudumisele väljamõistetud kohtukulude osas ei ole põhjendatud. Nii Harju Maakohtu 31.01.2013 otsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2013 otsusega ja Riigikohtu 29.07.2013 määrusega on T. Saksalt välja mõistetud menetluskulud ning T. Saks ei ole neid ettenähtud korras vaidlustanud, mistõttu on menetluskulud väljamõistetud õigustatult.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul puudub alus menetluskuludele sissenõudmata jätmiseks, sest T. Saks ei ole toonud välja ühtegi põhjendust, mis takistaks tal menetluskulude tasumisel resotsialiseerumist, vaid on keskendunud iseenda teadmatuse õigustamisele.

9. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja süüdistatav T. Saksa kaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas