1-11-9863/120 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-11-9863

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

10. jaanuaril 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-9863 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid elektroonilise Z.O valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Z.O isikukood xxx xxx Kaitsja

Vandeadvokaat Sergei P (lepinguline kaitsja) olitšev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest Z.O vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.O elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Z.O Viru Maakohtu 25.10.2012 otsusega 7,8,9, tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p

§121, § järgi ning § ldamisega mõisteti karistuseks 3 aastat 2 KarS

64 lg 1 koha kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 25.04.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus

Karistuse kandmise algus . 19.10.2011 17.02.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

on 3

Z.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx

Kinnipeetaval on p xxx. õhiharidus, mille omandas vangistuse ajal

Vabaduses on xxx

õppinud jäi täiendavale õppetööle.

Jätkas , kuid kakluse pärast visati välja. kutseõppes. xxx xxx Hetkel omandab Viru Vanglas xxx

Enne vangistust oli alaealine ning oli vanemate ülalpidamisel. Vanemad on poja kohtukulud ja võlgnevused tasunud ja toetavad teda majanduslikult kinnipidamisasutuses. Varavastaseid kuritegusid pani toime raha saamise eesmärgil, mille eest osteti põhiliselt alkoholi ja suitsu.

Vanglas o ajavahemikul 12.11.2012-11.02.2013 ja alates n töötanud osakonna koristajana

18.03.2013-7.09.2013 xxx juhatuse liikme Pxxx köögitöölisena, tööga sai hakkama. Tal on lt l

Š ennetähtaegsel vabanemisel garanteeritakse xxx , mis kinnitab asjaolu, et kinnipeetava `ilt firmas

talle abitöölise töökoht

. Vabaduses isik lävis probleemsete kriminaalkorras karistatud isikutega, oli mõjutatav ning see olid ka pahandused. tõttu Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes või selleks, et saada raha alkoholi ostmiseks. Mitmel korral on isikut karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest. Vanglas on riske maandatud sotsiaalprogrammis xxx, mis tegeleb sõltuvusprobleemidega. Isik on agressiivselt käitunud teiste suhtes ning on kasutanud konfliktide lahendamisel vägivalda. Praegu tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Korduvalt on premeeritud hea käitumise eest motivatsiooni

raames kodukülastusega, viimane toimus oktoobris 2013. Isikut on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Väärteokorras on karistatud 16 korda sh Alkoholiseaduse alusel 9 korda, Tubakaseaduse alusel

2, ikkus ja KarS § 218 järgi 3 korda. Varasem tingimuslik karistus ei olnud mõjus. .O r Z registreerimise kontrollnõuet ja käitumiskontrolli ajal kohustust mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Hetkel osaleb noorte xxx

, mis õpetab vastutusrikast mõtlemist ja käitumist. On toimunud ka psühholoogi nõustamised analüüsimaks elu vanglas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 66%, Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%, Viru vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelvalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama asuda xxx Tegemist on 3- toalise korteriga, mis kuulub Z.O emale. Ema on andnud omapoolse kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressile. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Nii kinnipeetava ema kui isa töötavad ametlikult, pere tuleb majanduslikult toime, on olemas võimalus kinnipeetava materiaalseks toetamiseks. Ema sõnul on võimalik .O Z

vabaduses tööle asuda abitöölisena. Seda kinnitas telefonives

P. Š xxx tlusel ka xxx xxx.

Kohtutäiturite registri TÄITIS andmetel on .O tasumata trahvinõudeid. Z

Isikut on varem nii kriminaalkui väärteokorras karistatud, varasem tingimuslik karistus ei olnud mõjus. Oluline on, millised järeldused on .O nüüdseks teinud oma karistusest ja kui Z motiveeritud ta on elamaks seaduskuulekalt.

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks

ei toeta

vabanemiseks. kinnipeetav ei ole se Prokurör leiab, et ni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke varaja isikuvastaseid kuritegusid.

Viru Maako -10-14146, millega

htu Rakvere kohtumaja 15.11.2011 kohtumäärusest nr 1 tingimuslik karistus pöörati täitmisele, selgub, et Viru Maakohtu 25.04.2011 kohtuotsusega mõisteti .O süüdi KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ja Z teda karistati 1 aasta ja 2 kuulise

vangistusega, millist karistust KarS § 74 alusel ei kohaldatud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks määrati

25.04.2011. Kriminaalhooldusametnik esitas 09.09.2011 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega ja määrata .O le täiendav kohustus mitte tarvitada Z - alkoholi ja narkootikume, kuna süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust ning teda on katseaja kestel kolmel korral väärteokorras karistatud, sh kahel korral alkoholiseaduse § 71 alusel. Viru Maakohtu 19.09.2011 kohtumäärusega rahuldas kohus erakorralises ettekandes esitatud taotluse osaliselt, määrates .O le viimase nõusolekul täiendava kohustuse mitte Z -

tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, pidades nimetatud abinõu piisavaks

mõjutusvahendiks alaealise süüdimõistetu distsiplineerimiseks. Kohus jättis rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotluse katseaja pikendamiseks. 04.11.2011 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna .O on rikkunud temale pandud lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi Z ja narkootikume.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata.

Prokurör arvab, et nimetatud kinnipeetava puhul ei saa KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsete eelduste olemasolu anda alust süüdimõistetu käesoleval ajal vabastamiseks ning

Z.O tuleb oma

süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod on toime pandud alkoholijoobes või eesmärgil saada raha alkoholi soetamiseks; isikut on korduvalt karistatud väärteomenetluse korras alkoholiseaduse § 71 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Z.O taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja taotleb oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja edastas kohtule kirjaliku arvamuse, millest nähtub, et .O käitumine on vanglas Z olnud hea ja seaduskuulekas. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on töötanud xxx ning on omandanud põhihariduse. Käesoleval ajal osaleb keevitaja eriala kutseõppes. .O Z

on läbinud sotsiaalprogrammi eluviisitreening ning noorteprogrammi xxx. Teda on 5 korral premeeritud koju saamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Vabanemise korral on võimalus asuda abitöölisena xxx. Z.O on vanglas viibinud 2 aastat ja 2 kuud. Z.O soovib kriminaalhooldusel olles jätkata seaduskuulekat elu.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokur , kaitsja öri ja süüdimõistetu arvamustega,

leiab, et Z.O tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ega õigustatud

.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad Z.O andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ni nud perioodil. ng sellele järgne Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigalda

mine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Viru Vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava .O ennetähtaegset vabastamist Z

elektroonilise valve alla.

Z.O on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varasemalt oli varavastaste kuritegude eest karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile kuid karistus pöörati täitmisele karistus mõisteti . Praegune teine varavastaste kuritegude eest sealhulgas 1 astme kuriteo eest. korduvalt karistatud liiklus-, tubakaja alkoholiseaduse alusel ning Väärteo korras ka varavastase süüteo eest.

Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, pani toime 1 astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muu viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest tmise dünaamikale ja karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning

Z.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem Z.O-le määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Z.O uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning krimina alhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas viibimise ajal ei ole olnud algusest alates seaduskuulekas, mida näitavad vangistuse algperioodil vähemalt kolm tõsist

distsiplinaarüleastumist, mis käesolevaks ajaks on küll kustunud. Tema võimalused vabanemisel s.o elulid olemas ka enne

ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus, mis o vangistust st ning uute toimepandud

ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumi kuritegude asjaolusid.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses.

Ka enne vangistust oli kinnipeetaval alaline asjaolud ei elukoht ning lähedaste toetus kuid need hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Alaealise Z.O vanemate toetus ja kontroll vabaduses s.o enne vangistust kestev ei olnud tulemuslik, et ära hoida tema poolt õigusvastane käitumine s.o kuritegude ja väärtegude toi mepanemine.

Kohus möönab, et .O püüdlused õiguskuulekale käitumisele orienteeruda on alles Z

viimase aasta jooksul liikunud positiivsuse suunas isikul

. Kohus nõustub asjaoluga, et

puuduvad uued distsiplinaarkaristused

ja üle 1 aasta ta on asunud läbima

sotsiaalabiprogramme, osaleb eriala omandamisel, kinnipidamisasutus on kinnipeetavat premeerinud kodukülastuse võimaldamisega.

Kohtu arvates aga eeltoodu ( alates 1. 08.2013 viimase kinnipeetava suhteliselt lühiajalist

d

ei kaalu see tema istsiplinaarkaristuse kustumise tähtajast) õiguskuulekust hinnates üle

varasemat proportsionaalselt pikemat perioodi vabaduses erinevate raskusastmetega

õiguserikkumiste ka kriminaalhoolduse täielikku ebaõnnestumist toimepanemist, , kuigi temal

võimaldati ka kriminaalhoolduse kestel veelkordse kohtupoolse tähelepanu juhtimisega asuda õiguskuulekalt käituma ning edasi vangistuse kestel jätkas kinnipidamiskohas Z.O distsipliinirikkumistega.

Eeltoodut arvestades ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, keda kohus temale

käesoleval ajal

varasemalt saaks antud hetkel samuti väljendatud usaldust põhjendatult hinnata

usaldusväärseks, õigustatuks Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal .

ja seni kantud

vangistuse esimesel poolel, puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord pika katseaja seaduskuulekalt läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all elektroonilise ole

järelevalve kohaldamisega, ei piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, ja seda ka katseajal peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale Z.O mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma