3-13-2420/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-2420

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2420 Haldusasi

J. S. kaebus 24.10.2013 viivistasu otsusele nr 0122002021 Menetlusosalised Kaebaja – J. S., esindaja Olesja Polehhina Vastustaja – AS Ühisteenused Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Lõpetada haldusasja nr 3-13-2420 menetlus.

2. Tagastada riigilõiv 15 (viisteist) eurot J. S. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx (LHV Pank).

3. Mõista AS-ilt Ühisteenused (rk 11052490) J. S. (ik xxxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

4. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.12.2013 esitas J. S. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused poolt 24.10.2013 koostatud viivistasu otsuse nr 0122002021 tühistamiseks ning vastustajale haldusakti tagasitäitmiseks ettekirjutuse tegemiseks.

2. 04.12.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

3. 12.12.2013 esitas AS Ühisteenused taotluse menetluse lõpetamiseks, teatades, et vaidlustatud viivistasu otsus on Tallinna Transpordiameti poolt kehtetuks tunnistatud.

3-13-2420

4. 12.12.2013 kohtunõudes palus kohus esitada kaebajal oma seisukoht menetluse lõpetamise kohta ning sellega koos andis võimaluse menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks.

5. 23.12.2013 teatas kaebaja esindaja, et kaebaja ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu ning esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, sh 360 eurot õigusabikulu. Riigilõivu palub kaebaja kanda tema arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx LHV Pangas.

6. 27.12.2013 kohtunõudes andis kohus vastustajale võimaluse kaebaja menetluskulude osas oma seisukoht esitada. 07.01.2014 avalduses palus vastustaja kaebaja menetluskulu vähendada, kuna käesolev kaebus ei sisalda keerukat juriidilist sisu, mistõttu kaebuse koostamiseks kulunud aeg 4 tunni ulatuses on põhjendamatult suur.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vaidlustatud otsuse on pärast kaebuse esitamist Tallinna Transpordiamet oma 09.12.2013 otsusega nr 5-4/13/103192 kehtetuks tunnistanud. Kaebaja on kinnitanud, et ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu. Seega tuleb haldusasja nr 3-13-2420 menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

8. HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tuleneb, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kaebaja poolt tasutud riigilõiv talle tagastada. Toimikus (tl 38) oleva maksekorralduse kohaselt on 02.12.2013 kaebaja eest riigilõivu 15 eurot tasunud Iuris Õigusbüroo OÜ. Kohus on laekumist kontrollinud (tl 17). Seega tuleb riigilõiv tagastada kaebaja poolt märgitud arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx LHV Pangas.

9. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul on vaidlustatud viivistasu otsus kehtetuks tunnistatud pärast seda, kui kohus oli kaebuse menetlusse võtnud ja vastava määruse vastustajale edastanud. Seega on vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmise eeldused täidetud. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 375 eurot. Kuna 15 eurot sellest on riigilõiv, mis kuulub kaebajale tagastamisele, st seda ei saa vastustajalt välja mõista, siis vastustajalt välja mõistmisele saab kuuluda 360 euro suurune õigusabikulu. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtule esitatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et kaebuse koostamisele on kulunud 4 tundi ning 12.12.2013 kohtunõudele vastamisele (st seisukoht menetluse lõpetamise osas ja menetluskulude nimekirja esitamine) on kulunud 1 tund, mis

60 euro suuruse tunnihinna ja koos käibemaksuga teeb kokku 360 eurot. Kaebaja on esitanud maksekorraldused (tl 40 ja 42), millest nähtub menetluskulude tasumine õigusbüroo arvele. Vastustaja oma 07.01.2014 avalduses palus kaebaja menetluskulu vähendada, kuna käesolev kaebus ei sisalda keerukat juriidilist sisu, mistõttu kaebuse koostamiseks kulunud aeg 4 tunni ulatuses on põhjendamatult suur. Vastustaja ei ole selgitanud, missugune oleks tema meelest vajalik või mõistlik aeg antud kaebuse koostamiseks ja selle alusmaterjaliga

3-13-2420

tutvumiseks; kohtunõudele vastamiseks ja arvete esitamiseks kulunud nõude osas vastustaja seisukohta ei avaldanud. Kohus leiab, et arvestades koostatud kaebuse ja kaebuse esitamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahtu ning asjaolu, et asi ei olnud õiguslikult keerukas, tuleb vastustajalt välja mõistetavaid menetluskulusid vähendada. Käesolevalt ei ole tegemist keeruka vaidlusega ja ka asja materjal ei ole mahukas. Kaebaja esindaja on näidanud, et kaebuse koostamiseks halduskohtule kulus 4 h ja arvestades, et 1 h hinnaks on 60 eurot, tuli kaebajal kanda kulutusi koos käibemaksuga 288 eurot.

Kohus leiab, et juristi töötunni hinne iseenesest ei ole antud juhul kõrge ja kui kaebaja vajas kaebuse koostamiseks õigusnõustaja abi, tuli tal see kulutus vältimatult teha, kuivõrd kohtuväline menetlus ei andnud paraku tulemusi. Ilmselgelt ei saa kaeba puhul eeldada, et ta jätab antud olukorras kohtukaebuse esitamata, samas ei saa ka eeldada, et kaebaja oleks pidanud olema ise suuteline kontrollima asjaolusid ja vormistama kohtukaebuse, kui tema esitatud vaie jäeti rahuldamata. Kohtukaebuse vormistamine eeldab siiski spetsiifilise kaebuse vormistamist ning HKMS seab nõuded kaebuse sisu ja vormi osas, pealegi jäi kaebajale ebaselgeks, miks temale viivistasu määrati.

Kaebaja ei ole sj pöördunud advokaadibüroosse, mil osutatud õigusteenuse hind oleks märksa kõrgem. Vastustajal oli võimalus vähemalt vaidemenetluse kulgemisel kontrollida asjaolusid, et kaebajal ei tekiks vajadust pöörduda kohtusse ning ei oleks tekkinud ebaselgust, miks siiski vaidest ei piisanud, et vastustaja eksimus avastada. Kohtukaebuse koostamiseks tuli esindajal tutvuda viivistasu määramise otsusega, vaideotsusega ning kehtiva seadusandlusega, teha kindlaks faktilised asjaolud ja tõendite ring, mistõttu kokkuvõttes töö tuli teha nii kaebuse koostamiseks kui ka kohtunõudele vastamiseks.

Iseenesest ei saa vaidlust lugeda keerukaks ega mahukaks õigusvaidluseks. Vastustaja ei pea kohtukaebuse koostamise ajakulu põhjendatuks ja teise kulutuse kohta ta midagi ei märgi. Kohus siinkohal nendib, et arvel 159 märgitud tasu 72,00 eurot sisaldab teenusena kohtunõude täitmist, mille kohta puuduvad andmed, kuidas sai nõudele vastamine kaasa tuua ajakulu 1 h, kui kaebaja esindaja pidi võtma seisukoha, kas asja menetluse jätkamine on vajalik. Kuna muid märkeid seal ei leidu, siis peab kohus seda teenuse osa ülemääraselt suureks. Kohus leiab, et kuigi arvetel ei ole näidatud ära kõiki tegevusi, mis eeldavad kohtukaebuse koostamist, esitamist ning kohtunõudele vastamist, saab eeldada, et kohtukaebuse esitamiseks pidi siiski esindaja välja selgitama asjassepuutuvad kõik materjalid ja asjaolud, nende tegevuste käigus pidi esindaja ilmselgelt küsima kaebaja seisukohti ja nõustumist koostatuga, sj pidi esindaja saama kaebajalt nõusoleku menetluse lõpetamiseks (vastus kohtunõudele), mis viitab, et märgitud 4 h ei pruugi olla ülemäärane, kui arvestada kogu saadud teenust.

Seega ei saa kohus nõustuda sellega, et arvel nr 159 näidatud kohtunõude täitmine võttis täiendavalt lisa-aja 1 h. Kui viivistasu otsus tunnistati kehtetuks, tuli kaebajal nii või teisiti võtta seisukoht, kas kohtukaebuse edasine arutamine on vajalik või saab menetluse lõpetada määrusega, seega asjaolu, et kohus küsis selle üle kohtunõudega, ei saanud iseenesest veel tingida sedavõrd suurt tööd, mille teostamiseks oleks usutav töötundide hulk, so 1 h. Arvelt ei ole seejuures välja loetav, kas osutatud teenusetunni sisse on arvatud ka arvete koostamine ja nende alusel kokkuvõtete tegemine ja kohtule esitamine, ent kui see tegevus seda hõlmaks, ei oleks ikkagi mõistetav, mis antud juhul võttis aega 1 h.

Samas ei oleks arvete koostamine ja kohtukulude esitamine kohtule otseselt seotud õigusteenusega, mille hüvitamist tuleks nõuda õigusteenuse tariifiga või et sellele peaks kuluma 1 h ja summas 60 eurot. Nagu nähtub, et kui seda ka tehti, on antud

3-13-2420

asjas arvete hulk minimaalne, mida kokku koguda ja mille alusel menetluskulude nimekirja koostada. Kuna esindaja on näidanud kohtule vastuse koostamise aja, siis kohus ei nõustu seega kaebaja esindaja taotlusega selles osas. Vastuseks vastustaja seisukohale märgib kohus, et kogu õigusteenus kokku ajakuluga 4 h on aga kohtu arvates antud juhul mõistlik. Kohus arvestab siinkohal ka kohtupraktikat viivistasu asjades ja märgib, et paraku ei ole käesoleval ajahetkel küll kohtu infosüsteemide baasil võimalik esitada ulatuslikku materjali, kuna kohtuasjades ei ole KIS-i menetluskulude nõudeid laaditud, on võimalik saada ülevaade, et sarnast liiki viivistasu asjades on menetluskulude nõuded olnud üsna erinevad, ent ka juhul, kui 4 h on näidatud kohtukaebuse koostamiseks, ei oleks see ülemäärane.

Käesolevalt on sarnaselt kohtu järgnevalt toodud juhtumitega kulunud ilmselgelt aega nii kohtuga suhtlemiseks, kohtule vastamiseks ja kaebaja suhtlemiseks, et koostada kohtukaebus. Kuna nii kaebuse koostamine, vastustaja vastusega tutvumine ja vastamine, ka menetluse lõpetamine eeldab kliendiga suhtlemist ja kokkuleppeid, siis leiab kohus, et kahe arve alusel õigusteenuse maht 4 h ei ole ülemäärane. Nt on haldusasjas nr 3-13-867 /sarnase keerukuse ja mahuga vaidlus/ märgitud, et kaebaja pöördus advokaadi poole ja vastavalt AB Legalia Law Office Legalia menetluskulude avaldusele on advokaadi tunnihinne 120,00 eurot ja kaebuse koostamiseks analoogilises asjas on näidatud ajaühikuks 7:24, millele lisanduvad ajad kliendiga konsulteerimiseks, vaideotsusega tutvumiseks, õigusliku hinnangu kujundamine, tutvumine kohtumäärusega, suhtlus kliendiga, vastustaja vastusega tutvumine ja vastuse esitamine.

Kuigi kaebus jäi rahuldamata ja esitatud õigusabikulu oli kokku summas 2088,00, mis on märkimisväärselt suur summa, on võimalik mõista, et kaebuse koostamise ja kohtumenetluse algusetapis, on käesolevas haldusasjas 4 h ajakulu igati mõistlikkuse piires. Haldusasjas 3-11-2767 oli õigusabi osutanud Hema õigusbüroo, kelle arvest nähtuvalt sarnase kaebuse aluseks olevate dokumentide ja asjaolude analüüsiks, kaebuse koostamiseks, vastusega tutvumiseks, on kulunud aega 9 h, õigusabitasuna on näidatud kokku koos käibemaksuga 561,6 eurot.

Seega on kaebaja kasutanud büroo teenust, mille tunnitasu ei ole ülemäära kõrge ning selle taustal ka ajakulu ei ole kokkuvõttes ülepaisutatud ning kohtule ei nähtu, et esindaja oleks pidanud kogu teenuse mahtu silma pidades toime tulema veelgi vähema ajaga. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas, arvestades ka sarnastes asjades tavapäraseid menetluskulusid, põhjendatud kogu teenuse eest välja mõista menetluskulu 288 eurot, mis ühtib küll vaid osaliselt kaebaja poolt nõutuga, ent on kohtu arvates tehtud töö suhtes kokkuvõttes põhjendatud.

Seega leiab kohus, et kaebaja kasuks tuleb vastustajalt välja mõista 288 eurot, kuna kohtumenetlusega seotud õigusteenusele kokku võis kuluda ca 4 h ja kui tunnihinne on 60 eurot, siis koos käibemaksuga kuulub hüvitamisele 288 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik