1-11-4062/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-11-4062

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2014. a, Tartu kohtumaja Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Mari Jürgenson Tõlk X Kriminaalasja number 1-11-4062 Kriminaalasi

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine

Kinnipeetav L.K (endise nimega xxx) isikukood xxx; asukoht: Tartu vangla; elukoht vabanemisel X RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS §-st 426, § 432 lg 3, 4 Jätta vabastamata L.K talle Tartu Maakohtu 22.08.2011. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 10.01.2014. a (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 18.12.2013. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava L.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. L.K (xxx) tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.08.2011. a otsusega KarS §

424 järgi ja temale mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.09.2010, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Rakendades KarS § 74 sätteid määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui L.K ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Otsus jõustus 30.08.2011. a.

10.05.2013. a määrusega pööras Tartu Maakohus L.K-le Tartu Maakohtu

22.08.2011. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 7 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Määrus jõustus 21.05.2013. a.

L.K karistusaeg algas 17.06.2013. a ja lõpeb 14.02.2014. a.

Õigus tingimisi ennetähtaegselt vabanemise küsimuse otsustamiseks tekkis KarS § 76 lg 1 alusel 17.12.2013. a.

L.K on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 11-l korral, viimati 25.09.2008. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 7 kuud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa, tlk 13-14) kannab L.K kuuendat reaalset vanglakaristust. Kuritegude dünaamika on olnud vahelduv, ta on toime pannud varaja isikuvastaseid kuritegusid ning ajendiks on olnud sõltuvusprobleemid. Käesoleval juhul kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vabanemise korral asub elama X juurde . Kinnipeetaval on enda sõnul omandatud keskharidus; Murru vanglas olles läbis eesti keele kursuse tasemel A2. Viimati töötas ametlikult umbes 10 aastat tagasi, pärast seda juhutöödel. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes või seoses alkoholi hankimisega; alkoholi tarvitamine on igapäevaelus sage. Ise ta probleeme seoses alkoholi tarvitamisega ei tunnista. L.K-le individuaalset täitmiskava koostatud ei ole, pole läbi viidud ka sotsiaalprogramme. Kinnipeetav väidab, et tervis on korras ja mingeid probleeme ei esine. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Tartu Vangla peab uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust 24%-liseks ja toetab tema ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku andmetest nähtub (isiklik toimik II osa, tlk 11-12), et L.K on olemas elukoht sotsiaalkorteris. Garanteeritud töökohta ei ole. Lähedastest on X. Hooldusalusel on varasemalt olnud probleeme alkoholiga, eelnevatel

kriminaalhooldusel viibimistel on isik korduvalt tulnud registreerimisele alkoholijoobes.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku L.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korral määrata talle katseajaks järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht või võtma ennast arvele töötukassas kohtu määratud tähtajaks, suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav L.K avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Alkoholi tarvitamises probleemi ei näe. Ta ei hakka alkoholi tarvitama. Nüüd on ta abielus ja see asjaolu on muutuste põhjuseks. Alkoholi tarvitas seoses tapetud õe mälestamisega ja siis läks kriminaalhooldaja juurde.

Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud L.K ennetähtaegne vanglast vabastamine järgmistel põhjustel:

- L.K on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, kuues reaalne vangistus;

- varem karistatud korduvate varguste, omavoli, raske kehavigastuse tahtliku tekitamise, mootorsõiduki ärandamise, avaliku korra raske rikkumise ning kelmuse eest. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis;

- kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Ise

L.K selles probleemi ei näe. Ta on tulnud kriminaalhooldaja juurde nii alkoholi tarbimise jääknähtudega kui ka joobes olles;

- viimati kriminaalhooldusel viibides rikkus kinnipeetav alkoholi tarvitamise keeldu, mille tõttu pöörati algne karistus täitmisele;

- L.K majanduslik seis on kesine, kuna püsiv sissetulek puudub. Sellest tulenevalt püsib varavastaste kuritegude sooritamise risk. KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt KarS §-s 76 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajas, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud Tartu vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning kuulanud ära kinnipeetava, asub seisukohale, et L.K tuleb jätta ennetähtaegselt tingimisi vabastamata.

L.K on talle mõistetud karistusest ära kandnud 6 kuud, mis on üle poole karistusajast. Saabunud on KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg tema tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamiseks ja seetõttu on formaalne alus olemas. Ainuüksi formaalse aluse olemasolul ei ole L.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine võimalik küllaldaselt materiaalsete aluste puudumise tõttu. Oluline roll küsimuse lahendamisel on ka L.K isikul, tema varasemal elukäigul ja eluviisidel. L.K soovib vabanemisel elama asuda oma X juurde sotsiaalkorterisse aadressil X.

Vabaduses puudub L.K kindel garanteeritud töökoht, ka enne vangistust kinnipeetav ei töötanud. Eelnev viitab sellele, et L.K puuduvad oskused töö tegemiseks, samuti töö tegemise kogemus ja harjumus ning et vabaduses võib tal probleeme olla töö leidmise ning tööl käimisega. Seega säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ka on X ainsaks sissetulekuks invaliidsuspension. Samuti on L.K alkoholi tarvitamise harjumus ja uue kuriteo sooritamise risk seetõttu kõrge. Varasem lähedaste toetus ja abi ei ole andnud tulemusi L.K seaduskuuleka eluviisi kujunemisele. L.K käitumine näitab, et tal on kuritegelikud hoiakud ja tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. L.K on 12-l korral kriminaalkorras karistatud

(korduvalt ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest). Ta kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mis samuti on seotud alkoholi tarvitamisega. Ka on L.K isikuks, keda varem on vabastatud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest, kuid vajalikke järeldusi ta endale sellest teinud ei ole ning on katseajal toime pannud uue kuriteo. Seega on olemas suur risk, et olles vabaduses võib L.K panna toime uusi kuritegusid. L.K isikust lähtudes ei vähenda riski kriminaalhooldaja pakutud kontrollnõuded. Arvestades L.K alkoholi suhtes kriitika puudumist, ei ole KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõude täitmine tõenäoline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib teda panna raskemasse olukorda, kui karistuse lõpuni kandmine, sest käitumiskontrolli ebaõnnestumine katseajal viib teda tagasi vanglasse kandmata karistuse osa kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus L.K ennetähtaegselt tingimisi vabastamata.

Ene Muts täitmiskohtunik