3-13-70020/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70020 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus V.P.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – V.P.; Isiku, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist, volitatud esindaja – Taira Aasa. Kohtuistungi toimumise aeg 08.01.2014, Tallinn. Resolutsioon Anda luba V.P.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni isiku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 8. märtsini 2014. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ning taotluse sisu

1. 06.01.2014 esitas Politseija Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse V.P.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-le 25. Taotluse kohaselt pidasid PPA Põhja prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid 09.11.2013 kell 16:30 aadressil Kolde pst 65, Tallinn, 48-tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Ukraina kodaniku V.P.´i (sündinud xx xx xxxx Ukrainas) ning toimetasid isiku PPA Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna arestikambrisse. Isiku sõnul saabus ta Ukrainast Eestisse 1993. aastal mitmekordse viisa alusel. Viisas märgitud viibimisaja lõppedes isik Eestist ei lahkunud. 1994. aastal on isik saanud kaks väljasõiduviisat, neist viimane nr 1297 (VV130) väljasõiduks hiljemalt 25.05.1994. Samuti kohaldati V.P.´i suhtes sissesõidukeeldu kuni 25.04.1996. Isik ei täitnud oma kohustust Eestist lahkuda ning varjas ennast ega alustanud tegevusi enda Eestis viibimise seadustamiseks. V.P.´i sõnul on ta Eestis seadusliku aluseta viibimise ajal töötanud mitteametlikult erinevates ehitusfirmades. Käesoleval ajal elab isik tuttava naisterahva juures ning tal puudub kindel sissetulek.

2. Kuna V.P. viibib Eestis seadusliku aluseta, vormistas PPA 09.11.2013 talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Eestist lahkumiseks kohustus isik taotlema Ukraina Saatkonnast Eestis kodakondsusjärgse riigi reisidokumendi või tagasipöördumistunnistuse. PPA-l on põhjust kahelda isiku tahtes ja suutlikkuses Eesti õiguskorda austada ja õiguskuulekalt käituda, kuna V.P. on ennast varjanud ning teadlikult rikkunud Eesti õiguskorda. Isik ei ole käesoleva ajani soovinud teha koostööd PPA-ga. Samuti ei ole ta alustanud tegevusi kodakondsusjärgse riigi reisidokumendi taotlemiseks. V.P.´i alaline elukoht on Ukrainas, xxxxxxxxxx. PPA-le teadaolevalt elavad Ukrainas isiku ema O. P. (sündinud xx xx xxxx) ja vend V. P. (sündinud xx xx xxxx). Seega elavad isikul Ukrainas lähisugulased ning V.P.´i side nimetatud kodakondsusjärgse riigiga on säilinud. V.P. ei ole tõendanud, et Eestist lahkudes ei ole tal võimalik elama asuda kodakondsusjärgsesse riiki, kus ta enne Eestisse saabumist elas. V.P.´i emakeel on ukraina keel ning PPA ei näe takistusi isiku kohanemisel, töökoha ja elukoha leidmisel tema kodakondsusjärgses riigis. Eestis puuduvad V.P.´il sellised perekondlikud sidemed või ülalpidamiskohustused, mis välistaksid isiku paigutamise kinnipidamiskeskusesse. Eeltoodust tulenevalt ei näe PPA ka takistusi isiku väljasaatmiseks.

3. Tulenevalt asjaoludest, et V.P.il puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus, kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, isik on Eesti Vabariigis aastaid ebaseaduslikult elanud ning tal puudub soov Eestist lahkuda, andis Tallinna Halduskohus VSS § 23 alusel haldusasjas nr 3-13-70020 11.11.2013 määrusega PPA-le loa V.P.´i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kuni 11. jaanuarini 2014. PPA hinnangul oli V.P.´i paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna oli alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda.

4. 21.11.2013 edastas PPA Ukraina Suursaatkonnale päringu palvega osutada abi V.P.´i dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole veel PPA oma päringule vastust saanud. Kuna puuduva reisidokumendi tõttu ei ole V.P.´i väljasaatmine käesoleval ajal võimalik ning tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud, on vajalik kinnipidamise tähtaega pikendada.

5. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

V.P. avaldas kohtule, et tema sooviks on elada Eestis. Eestis on tal täisealine laps ja elukaaslane, kes teda ülal peab. Töökohta tal pole. Eestis elatud aastate jooksul on ta korduvalt tahtnud oma siinviibimist seadustada, kuid ei ole julgenud, kuna Kodakondsusja Migratsiooniametis on tahetud näha tema dokumenti.

V.P.’i volitatud esindaja Taira Aasa esitas kohtule täiendavad tõendid selle kohta, et V.P. on pöördunud minevikus juristi poole, et selgitada elamisloa saamise võimalusi Eestis ning selle kohta, et aastast 2003 on isik elanud samal aadressil xxxxxxxx, Tallinn, koos T. K.ga. Isiku esindaja leiab, et V.P. tuleks kinnipidamiskeskusest vabastada ning anda talle võimalus vabatahtlikult Eestist lahkuda või võimalus oma siinolek seadustada. Tõendatud ei ole see, et V.P. oleks Ukraina kodanik. Isikul on Eestiga palju tihedam side kui Ukrainaga. Isik kavatseb Eestis taotleda elamisluba.

Kohtu seisukoht

6. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus V.P.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

7. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Tulenevalt VSS § 14 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel ning väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 25 lg 1 kohaselt, kui kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. VSS § 24 lg 11 kohaselt vabastatakse väljasaadetav kinnipidamiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine ületanud selleks sätestatud piiraega ega muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks. VSS § 24 lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. Asjaolu, et isik on kohtus vaidlustanud lahkumisettekirjutuse või et ta plaanib hakata taotlema elamisluba, ei anna talle seaduslikku alust Eestis viibimiseks.

8. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Arvestades, et isik on peaaegu 20 aastat elanud Eestis ebaseaduslikult ning on end alates 1994. aastast varjanud ning selle 20 aasta jooksul ei ole ta suutnud oma siinviibimist seadustada (isiku vastavasisulised järelepärimised juristile või Kodakondsusja Migratsiooniametile elamisloa saamiseks ei muuda tema soovi iseseisvalt ja vabatahtlikult Eestist lahkumiseks usutavamaks), on kohus arvamusel, et V.P.’i suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. See aga raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Kohtule esitatud materjalide kohaselt puudub V.P.’il kehtiv reisidokument. PPA vastavasisulisele päringule ei ole Ukraina Suursaatkond veel vastanud. V.P.’i väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole perspektiivitu. Isik on sündinud Ukrainas ning on tõenäoline tema kuulumine Ukraina kodakondsusesse, säilinud on V.P.i side Ukrainaga (Ukrainas elavad V.P.i ema ja vend) ning isik ei ole väitnud ega tõendanud, et Eestist lahkudes ei ole tal võimalik elama asuda eeldatavasse kodakondsusjärgsesse riiki Ukrainasse, kus ta enne Eestisse saabumist elas. Haldustoiminguks loa andmise otsustamise ajaks ei ole tõendatud V.P.il Eestis selliste perekondlike sidemete või ülalpidamiskohustuste olemasolu, mis välistaksid tema viibimise kinnipidamiskeskuses – isik on vallaline ning isiku kinnitusel olevat tal poeg, kes on täisealine. Kohtule dokumentaalseid tõendeid lapse olemasolu kohta Eestis esitatud ei ole.

9. Isikule on välistatud seadustamisettekirjutuse tegemine. VSS § 9 lg 1 kohaselt on seadustamisettekirjutus võimalik teha kas eesti rahvusest isikule või isikule, kes on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. PPA taotluse materjalidest nähtub, et V.P. saabus Eestisse 1993. aastal viisa alusel. Seega on välistatud võimalus, et ta on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki. Viisa alusel Eestisse saabumine tähendab seda, et viisa taotlemise ajal elas isik välisriigis. Samuti ei nähtu, et kaebaja näol oleks tegemist Eesti rahvusest isikuga. Seega ei ole talle seadustamisettekirjutuse tegemine võimalik.

10. Haldusasjas nr 3-13-70023 on V.P. vaidlustanud PPA 09.11.2013 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. 14.11.2013 kohtumäärusega on halduskohus jätnud rahuldamata isiku esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse kaebuse perspektiivituse tõttu. Kohus on mh asunud määruse p-des 6 ja 7 järgmistele seisukohtadele: „VSS § 7 lõikest 2 ning § 72 lõigetest 1, 4 ja 5 tulenevalt määratakse lahkumisettekirjutuses üldjuhul välismaalasele 7 kuni 30 päeva pikkune tähtaeg lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, kusjuures lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramisel tuleb muu hulgas arvesse välismaalase Eestis viibimise kestust ning välismaalase perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid Eestis. Samas on VSS § 72 lõikes 2 sätestatud rida juhtumeid, mil lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ei määrata. Käesoleval juhul on vaidlusaluses lahkumisettekirjutuses viidatud VVS §

72 lg 2 punktile 8, mille kohaselt võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega mitte anda, kui on kahtlus, et välismaalane võib põgeneda või muul viisil hoida kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest. Leian, et selline kahtlus on antud juhul põhjendatud. Eeskätt haldusasja nr 3-13-70020 toimikust nähtuvalt on kaebaja viibinud Eestis ebaseaduslikult väga pikk aega, ega ole selle aja jooksul teinud midagi, et enda Eestis viibimist seadustada, haldusasjas nr 3-13-70020 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et isik on Eestis ka töötanud ebaseaduslikult.

Samuti nähtub, et isik on politsei tähelepanu pälvinud avalikus kohas raskes joobes viibides, agressiivselt käitudes ning nii endale kui teistele isikutele ohtlik olles. Seega on isik näidatud üles austuse puudumist Eesti õiguskorra vastu. Arvestades tema pikaajalist viibimist Eestis on tõenäoline, et ta asub edasisest väljasaatmisest kõrvale hoidma ning seega näib koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemine VSS § 72 lg 2 p 8 alusel kohane. /---/ esitatud andmed ei ole veenvad selles, et kaebajal oleksid Eestis perekondlikud või majanduslikud sidemed, mis välistaksid koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemist.

Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase arvestuskaardil on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud, et on vallaline ega ole abielus ega vabaabielus. Oma lähedaste sugulastena on kaebaja märkinud oma ema ja venna, kes mõlemad elavad Ukrainas. Kaebuses esitatud väide, et kaebajal on Eestis lapsed ja elukaaslane, ei ole leidnud mistahes kinnitust. Kaebuses, samuti haldusasja nr 3-13-70020 olevates materjalides ei ole kaebaja väidetava elukaaslase ega laste nimesidki nimetanud. Enda ebaseadusliku Eestis viibimise kohta antud seletuses märkis kaebaja, et elab tuttava naisterahva juures.

Üksnes sellisest väitest ei saa eeldada, et kaebajal oleks elukaaslane, kellega kooselu väärib kaitset perekonnaelu puutumatuse põhimõttest juhindudes. Küll aga ei ole ei elukaaslast (vabaabielu) ega lapsi märkinud juba eelnimetatud arvestuskaardil. Kõnealusel arvestuskaardil on seejuures ka venekeelne tekst, mistõttu on välistatud, et kaebaja ei saanud aru, mida seal kajastada tuleb. Seega on politsei kokkuvõttes põhjendatult leidnud, et kaebaja võib väljasaatmisest hakata kõrvale hoidma. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et omakäelises seletuskirjas Eestis ebaseadusliku viibimise kohta (haldusasja nr 3-13-70020 toimikus) on isik kinnitanud, et tal puudub kindel sissetulek.

See asjaolu räägib samuti vastu lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmisele, kuna võib eeldad, et isikul ei ole ka reaalselt majanduslikke võimalusi Eestist lahkumist korraldada (nt transpordikulu kanda)“. Kohus nõustub ülalmärgitud seisukohtadega. Nimetatud kohtumäärust kaebaja vaidlustanud ei ole ning see on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka käesoleval ajal tuvastatud takistusi isiku väljasaatmiseks.

11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politseija Piirivalveameti taotluse ning annab loa V.P.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isik koheselt kinnipidamiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata. Lahkumisettekirjutuse tühistamisel või isikule elamisloa andmisel tuleb isik samuti kinnipidamiskeskusest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik